<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>Tartu Kunstimaja</title>
	<atom:link href="http://kunstimaja.ee/feed" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>http://kunstimaja.ee</link>
	<description></description>
	<lastBuildDate>Tue, 21 Feb 2012 10:30:37 +0000</lastBuildDate>
	<language>en</language>
	<sy:updatePeriod>hourly</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>1</sy:updateFrequency>
	<generator>http://wordpress.org/?v=3.3.1</generator>
		<item>
		<title>(22.veebruaril kl 18) Kohtumine kunstnikuga: Kadri Nikopensius</title>
		<link>http://kunstimaja.ee/2012/02/kohtumine-kunstnikuga-kadri-nikopensiuskohtumine-kunstnikuga-kadri-nikopensius</link>
		<comments>http://kunstimaja.ee/2012/02/kohtumine-kunstnikuga-kadri-nikopensiuskohtumine-kunstnikuga-kadri-nikopensius#comments</comments>
		<pubDate>Thu, 16 Feb 2012 08:41:26 +0000</pubDate>
		<dc:creator>Kunstimaja</dc:creator>
				<category><![CDATA[Määratlemata]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://kunstimaja.ee/?p=536</guid>
		<description><![CDATA[Kolmapäeval, 22. veebruaril kell 18.00 toimub Tartu Kunstimaja väikses galeriis kohtumine näituse „Puiestee tn“ autori Kadri Nikopensiusega. 16. veebruaril kell 18.00 avatava näituse raames näeme noore maalikunstniku, Kadri Nikopensiuse, uut maaliseeriat &#8220;Puiestee tn&#8221;, mis on urbanistlik poeem inimese adapteerumisest oma &#8230; <a href="http://kunstimaja.ee/2012/02/kohtumine-kunstnikuga-kadri-nikopensiuskohtumine-kunstnikuga-kadri-nikopensius">Jätka lugemist <span class="meta-nav">&#8594;</span></a>]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p>Kolmapäeval, 22. veebruaril kell 18.00 toimub Tartu Kunstimaja väikses<br />
galeriis kohtumine näituse „Puiestee tn“ autori Kadri Nikopensiusega.</p>
<p>16. veebruaril kell 18.00 avatava näituse raames näeme noore<br />
maalikunstniku, Kadri Nikopensiuse, uut maaliseeriat &#8220;Puiestee tn&#8221;,<br />
mis on urbanistlik poeem inimese adapteerumisest oma keskkonda. Sarja<br />
keskpunktiks on argiolukorrad ja detailid, vaated linnale ning<br />
linlaste elule, mis johtuvad kunstniku vahetust elukeskkonast Puiestee<br />
tänaval ning on maalitud, pidades vaatajana silmas neid samu inimesi<br />
tänavalt.</p>
<p>Taotluslikult lihtsa ja ühemõttelise sisuga maalid peegeldavad meie<br />
argielu, jättes aga lahtiseks küsimuse, kas tegemist on poeetilise<br />
reflektsiooni või ka kriitilise kommentaariga, ning kas see on<br />
suunatud vaatajaile või on see ennekõike kunstniku eneseanalüüs?</p>
<p>Kohtumist viib läbi kunstimaja galerist Indrek Grigor. Kõik huvilised<br />
on väga oodatud kaasa mõtlema ja rääkima.</p>
<p>Üritus on tasuta.</p>
<p>Kohtumiseni!</p>
<p>Lisainfo:<br />
Mari Jõgiste<br />
Kunstimaja näitustepedagoogika projektijuht<br />
haridus@kunstimaja.ee<br />
+372 5557 5587</p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://kunstimaja.ee/2012/02/kohtumine-kunstnikuga-kadri-nikopensiuskohtumine-kunstnikuga-kadri-nikopensius/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Margit Lõhmus  „Armastusetuba“ 17.02.-11.03.2012 / Monumentaalgalerii</title>
		<link>http://kunstimaja.ee/2012/02/margit-lohmus-%e2%80%9earmastusetuba-monumentaalgalerii-avamine-neljapaeval-16-veebruaril-kell-18</link>
		<comments>http://kunstimaja.ee/2012/02/margit-lohmus-%e2%80%9earmastusetuba-monumentaalgalerii-avamine-neljapaeval-16-veebruaril-kell-18#comments</comments>
		<pubDate>Tue, 14 Feb 2012 13:03:33 +0000</pubDate>
		<dc:creator>Kunstimaja</dc:creator>
				<category><![CDATA[Määratlemata]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://kunstimaja.ee/?p=527</guid>
		<description><![CDATA[Näitus jääb avatuks 11. märtsini.]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><iframe width="640" height="360" src="http://www.youtube.com/embed/uJMdUnaiLRE?fs=1&#038;feature=oembed" frameborder="0" allowfullscreen></iframe></p>
<p>Näitus jääb avatuks 11. märtsini.</p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://kunstimaja.ee/2012/02/margit-lohmus-%e2%80%9earmastusetuba-monumentaalgalerii-avamine-neljapaeval-16-veebruaril-kell-18/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Kadri Nikopensius &#8220;Puiestee tn&#8221; 17.02. &#8211; 11.03.2012 / Väike galerii</title>
		<link>http://kunstimaja.ee/2012/02/kadri-nikopensius-puiestee-tn-avamine-16-02-kl18-vaike-galerii</link>
		<comments>http://kunstimaja.ee/2012/02/kadri-nikopensius-puiestee-tn-avamine-16-02-kl18-vaike-galerii#comments</comments>
		<pubDate>Tue, 14 Feb 2012 09:18:42 +0000</pubDate>
		<dc:creator>Kunstimaja</dc:creator>
				<category><![CDATA[Määratlemata]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://kunstimaja.ee/?p=521</guid>
		<description><![CDATA[Kadri Nikopensius on noor maalikunstnik, kelle maalisari „Puiestee tn“ on urbanistlik poeem inimese adapteerumisest oma keskkonda. Sarja keskpunktiks on argiolukorrad ja detailid, vaated linnale ning linlaste elule, mis johtuvad kunstniku vahetust elukeskkonast Puiestee tänaval ning on maalitud, pidades vaatajana silmas &#8230; <a href="http://kunstimaja.ee/2012/02/kadri-nikopensius-puiestee-tn-avamine-16-02-kl18-vaike-galerii">Jätka lugemist <span class="meta-nav">&#8594;</span></a>]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p>Kadri Nikopensius on noor maalikunstnik, kelle maalisari „Puiestee tn“ on urbanistlik poeem inimese adapteerumisest oma keskkonda. Sarja keskpunktiks on argiolukorrad ja detailid, vaated linnale ning linlaste elule, mis johtuvad kunstniku vahetust elukeskkonast Puiestee tänaval ning on maalitud, pidades vaatajana silmas neid samu inimesi tänavalt.<br />
Taotluslikult lihtsa ja ühemõttelise sisuga maalid peegeldavad meie argielu, jättes aga lahtiseks küsimuse, kas tegemist on poeetilise reflektsiooni või ka kriitilise kommentaariga, ning kas see on suunatud vaatajaile või on see ennekõike kunstniku eneseanalüüs?</p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://kunstimaja.ee/2012/02/kadri-nikopensius-puiestee-tn-avamine-16-02-kl18-vaike-galerii/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>&#8220;Ema ja tütar&#8221; 18.02.- 11.03.2012 / Suur saal</title>
		<link>http://kunstimaja.ee/2012/02/ema-ja-tutar</link>
		<comments>http://kunstimaja.ee/2012/02/ema-ja-tutar#comments</comments>
		<pubDate>Tue, 14 Feb 2012 08:59:23 +0000</pubDate>
		<dc:creator>Kunstimaja</dc:creator>
				<category><![CDATA[Määratlemata]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://kunstimaja.ee/?p=515</guid>
		<description><![CDATA[Olete väga oodatud näituse &#8220;Ema ja tütar&#8221; avamisele Tartu Kunstimajas reedel, 17. veebruaril kell 17. Näituse kuraator on Reet Varblane, kunstnikud Anna Hints, Ulla Juske, Sandra Jõgeva, Kai Kaljo, Kirke Kangro, Eve Kask, Ly Lestberg, Terje Ojaver, Piia Ruber, Maarit &#8230; <a href="http://kunstimaja.ee/2012/02/ema-ja-tutar">Jätka lugemist <span class="meta-nav">&#8594;</span></a>]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><strong>Olete väga oodatud näituse &#8220;Ema ja tütar&#8221; avamisele</strong><strong><br />
Tartu Kunstimajas reedel, 17. veebruaril kell 17.<br />
</strong></p>
<p>Näituse kuraator on Reet Varblane, kunstnikud Anna Hints, Ulla Juske,<br />
Sandra Jõgeva, Kai Kaljo, Kirke Kangro, Eve Kask, Ly Lestberg, Terje<br />
Ojaver, Piia Ruber, Maarit Suomi-Väänanen (Soome), Olga Žitlina<br />
(Venemaa).</p>
<p>Näitus &#8220;Ema ja tütar&#8221; võtab vaatluse alla ema ja tütre spetsiifilise<br />
suhte, seda nii ema kui ka tütre vaatevinklist. Ema positsiooni võib<br />
võtta kokku Simone de Beauvoir&#8217;i siiani toimiva &#8220;Teises sugupooles&#8221;<br />
(ilmus esmakordselt 1949. aastal Pariisis, eesti keelde lühendatult<br />
tõlgitud 1997. aastal) esitatud naise kui teise sugupoole<br />
kultuuriliselt määratletud positsiooni ja tähenduse käsitluse põhjal:<br />
ema ja tütre suhe on märgatavalt dramaatilisem kui ema ja poja suhe,<br />
sest ema ei tervita tütres väljavalitud kasti esindajat, vaid otsib<br />
temas teisikut, kui aga alter ego teisesus võtab kindla kuju, tunneb<br />
ema end petetuna. Ema käitumine oleneb paljuski sellest, kas ta näeb<br />
tütre õitsengus iseenda hävingut või tasssünni lubadust.</p>
<p>Tütre positsiooni on paljud psühhoanalüütikud (psühhoanalüüsi isast<br />
Sigmund Freudist peale) seostanud Oidipuse-eelse (preoidipiaalse)<br />
faasiga, sest fallosest ilma jäetud tüdruk ei näe isas ülimat<br />
autoriteeti, võistlejat, pigem on see võrgutav objektisuhe, mistõttu<br />
on tema superego on märksa nõrgemalt arenenud, mis aga teeb ta<br />
märgatavalt vastuvõtlikumaks nii väljaspoolt pakutavale armastusele<br />
kui ka manitsustele. Kuna sama skeem kehtib ka ema puhul, siis on<br />
tütre ja ema suhe märgatavalt keerulisem ja abivalentsem: ühelt poolt<br />
kultuuriliselt konstrueeritum, teisalt vahetum, spontaansem,<br />
loomulikum.</p>
<p>Väljapaneku juhatab sisse Google&#8217;ist võetud ema ja tütre ühispiltide<br />
popurii ehk visuaalne kõnetusviis, mis on siiani kõige enam levinud<br />
eelkõige meie euroopalikus kultuuriruumis: hellusi jagavad, sageli<br />
ühtemoodi riietatud ema ja pisitütar või siis igavese nooruse võtmes<br />
õdedena kujutatud ema ja täiskasvanud tütar või siis mõistev vana ema<br />
tema hoidva tütrega. Ei ühtegi konflikti, ei mingit draamat!</p>
<p>Kunstnike tööd on märgatavalt mitmekesisemad, seda mitte ainult<br />
meediumis ja teostuses, vaid eelkõige suhtumises sellesse intiimsesse<br />
ja hella, aga tihtipeale ka dramaatilisse temaatikasse. Olga Žitlina<br />
videot, Terje Ojaveri installatsiooni ja Kai Kaljo fotosid tuleb<br />
vaadata kui järelhüüdu, omamoodi hommage&#8217;i juba lahkunud emale, suhete<br />
(ka keeruliste) ülevaatamist ning tagantjärele mõista püüdmist. Ly<br />
Lestberg ei ole teinud järelandmisi üldiselt omaksvõetud ema-tütre<br />
suhte ilustatud kujutamisele, tema perefotosid võib vaadata kui<br />
valuliselt ausat pihtimust, tugeva võimuka ema ning iseteadva, aga ka<br />
ennastpeegeldava tütre suhte analüüsi. Ka soome kunstniku Maarit<br />
Suomi-Väänaneni filmi kangelased on võimukas kontrolliv ema ning<br />
kontrolli ihkav ja sellest vabaneda püüdev tütar, kunstnik on ka ise<br />
võtnud ambivalentse positsiooni: ta on kui neutraalselt kirjeldav<br />
antropoloog ning kui alateadvusesse tunginud psühhoanalüütik. Piia<br />
Ruberi fotoseeria &#8220;Kuldnaine&#8221; on ülemlaul nii oma emale ja tütrele,<br />
aga ka rahvapärimuses, rahvalauludes levinud naisliini tugevusele ja<br />
kestvusele. Eve Kase video &#8220;Üles ja alla&#8221; käsitleb lähedase inimese<br />
kaotust ning sellega toimetulekut. Sandra Jõgeva, Kirke Kangro ja Ulla<br />
Juske töödes on isikliku ema-tütre kõrval oluline osa põlvkondade<br />
erinevatel ootustel ning käitumismudelitel. Anna Hintsi videos kordab<br />
väike tüdruk, kunstniku tütar kui mantrat, et kord saab ka temast<br />
(tütre) ema. Aga mida ootab ühiskond emalt ja ka tütrelt kümne,<br />
kahekümne, viiekümne aasta pärast? Kas see on ikka see preoidipiaalne<br />
Teise suhe (topelt) Teisesse?</p>
<p>Reet Varblane</p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://kunstimaja.ee/2012/02/ema-ja-tutar/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>III Rahvusvaheline Graafikafestival Tartus / Suur saal,väike saal,monumentaalgalerii</title>
		<link>http://kunstimaja.ee/2012/01/iii-rahvusvaheline-graafikafestival-tartus-suur-saalvaike-saalmonumentaalgalerii</link>
		<comments>http://kunstimaja.ee/2012/01/iii-rahvusvaheline-graafikafestival-tartus-suur-saalvaike-saalmonumentaalgalerii#comments</comments>
		<pubDate>Tue, 17 Jan 2012 09:51:18 +0000</pubDate>
		<dc:creator>Kunstimaja</dc:creator>
				<category><![CDATA[Määratlemata]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://kunstimaja.ee/?p=439</guid>
		<description><![CDATA[Programm: http://tartugraafika.multiply.com/journal/item/1 III Rahvusvaheline Graafikafestival Tartus. Kunstiakadeemiatelikvideerimine. Aeg: Jaanuar – Veebruar 2012 Koht: Tartu galeriid ja kunstiõppeasutused– Kunstimaja kõik galeriid (avamine laupäeval, 21.jaanuaril kl 15.00), Tampere Maja, Tartu Kõrgema Kunstikooli Galerii Noorus, Ülikooli raamatukogu, Lastekunstikool ja Lastekunstikooli Galerii, Nelk. Võtame pugejalikult üle Haridus- &#8230; <a href="http://kunstimaja.ee/2012/01/iii-rahvusvaheline-graafikafestival-tartus-suur-saalvaike-saalmonumentaalgalerii">Jätka lugemist <span class="meta-nav">&#8594;</span></a>]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p>Programm: <a title="http://tartugraafika.multiply.com/journal/item/1" href="http://tartugraafika.multiply.com/journal/item/1" target="_blank">http://tartugraafika.multiply.com/journal/item/1</a></p>
<p><strong>III Rahvusvaheline Graafikafestival Tartus.<br />
Kunstiakadeemiatelikvideerimine.</strong></p>
<p>Aeg: Jaanuar – Veebruar 2012</p>
<p>Koht: Tartu galeriid ja kunstiõppeasutused– <strong>Kunstimaja kõik galeriid (avamine laupäeval, 21.jaanuaril kl 15.00)</strong>, Tampere Maja, Tartu Kõrgema Kunstikooli Galerii Noorus, Ülikooli raamatukogu, Lastekunstikool ja Lastekunstikooli Galerii, Nelk.</p>
<p>Võtame pugejalikult üle Haridus- ja Teadusministeeriumi toreda<br />
algatuse! Ees on ootamas akadeemiliste struktuuride lõplik häving.<br />
Surm akadeemikutele! Ajakirja Akadeemia võib nüüdsest lugeda vaid<br />
kodus, salaja teki all. Elagu Jaak Aaviksoo püha üritus!</p>
<p>Graafkanäituste formaat on nihkunud Suurelt priskeltsponsoreeritud<br />
uhketes muuseumides peetavatelt akadeemilistelt paraadnäitustelt<br />
tagasi kunstnike isikliku initsiatiivi ja aktivismi radadele. Viimase<br />
paarikümne aasta kestel on g. piire püütud kombata nii elektroonilise<br />
kujutuse, fotograafia, kontseptuaalselt defineeritud kunstiteose<br />
paljundatavuse ja muu modernistliku vormiuuenduse hämaraegadest pärit<br />
abrakadabraga. Vastupidiselt „gurude“ poolt oodatule on g. jäänud<br />
siiski igaühe eneseväljenduseks-avalduseks. Seda eriti tingimustes,<br />
kus traditsioonilised riiklikud- ja kommertsmeediakanalid muutuvad üha<br />
formaalsemateks „elukajastajateks“. Elektroonilises meedias vohav nn.<br />
kommentaariruum on aga ühelt poolt ilmselgelt pätistunud, teisalt aga<br />
tugeva riiklike struktuuride poolt igatsetud tsensuuri ja järelvalve<br />
mõnusas patiseisus. Meediaärikad muidugi hõõruvad käsi, pappi tilgub<br />
edasi. Ainsaks võimaluseks tõeliselt vabaks meediaks ongi paraku<br />
gutenbergiaegne graafika. Graafika on tänapäeval võimalus isegi siis,<br />
kui kõik muud võimalused kaovad. Täieliselt vaba eneseväljendus<br />
igamehe trükitud omaajakirjandus. Selleks tulebgi graafikatöötubade,<br />
festivalide, erinevates meediumides töötavate kunstnike kokkusaamiste<br />
kaudu üles ehitada struktuur, mis annab igaühele võimaluse isiklike<br />
mõtete, visuaalse maailmapildi või mis iganes paljundamise levitamise<br />
mistahes demokraatliku või totalitaarse korralduse tingimustes. Vaba<br />
mõte kolib lõplikult tänavale.</p>
<p>Osalejad lisaks kodumaisele uuele lainele ja vanale kaardiväele<br />
Prantsuse, Jaapani, Saksa ja Ladina-Ameerika trükikunstimeistrid,<br />
Poola poeedid, Tsehhi alternatiivmuusikud, Slovakkia dj-d, Thai ja<br />
Rootsi performandid ja Londoni soundhuligaanid.<br />
<strong><br />
Tartu Kunstimaja Suures galeriis &#8211; Festivali rahvusvaheline<br />
teemanäitus &#8220;LIQUIDATIONOFARTACADAMIES&#8221; &#8211; koostajad Al Paldrok ja<br />
Peeter Allik</strong><br />
<strong><br />
Jan Konsin (Finland) &#8211; Rahvusvaheline koomiksiraamat</strong></p>
<p><strong>Tartu Kunstimaja Väikeses Galeriis &#8211; Caroline Sury (Prantsusmaa)</strong></p>
<p><strong>Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis &#8211; CZENTRIFUGA D.I.Y International<br />
(GER+POL+CZ+SK+IR+GBR+EST)<br />
</strong></p>
<p>ERR intervjuu: <a title="http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1345183&amp;lang" href="http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1345183&amp;lang" target="_blank">http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1345183&amp;lang</a>=</p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://kunstimaja.ee/2012/01/iii-rahvusvaheline-graafikafestival-tartus-suur-saalvaike-saalmonumentaalgalerii/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>TARTU KUNSTNIKE ÜLEVAATENÄITUS 21.12.11-15.01.2012 / Suur saal,väike saal,monumentaalgalerii</title>
		<link>http://kunstimaja.ee/2012/01/413</link>
		<comments>http://kunstimaja.ee/2012/01/413#comments</comments>
		<pubDate>Thu, 05 Jan 2012 09:47:17 +0000</pubDate>
		<dc:creator>Kunstimaja</dc:creator>
				<category><![CDATA[Määratlemata]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://kunstimaja.ee/?p=413</guid>
		<description><![CDATA[Näitusel osalevad: Ago Teedema, Ahti Seppet, Albert Gulk, Andres Sütevaka, Andrus Kasemaa, Andrus Peegel, Andrus Raag, Anna Hints, Anna Hõbemäe, Anne Kokkov, Anton Aunma, Art Security, Elodie Bernhard , Bruno Kadak, Columbus, Edgar Tedresaar, Eero Ijavoinen, Tuuli Puhvel, Eeva Ant, Eevart Arrak, &#8230; <a href="http://kunstimaja.ee/2012/01/413">Jätka lugemist <span class="meta-nav">&#8594;</span></a>]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><a href="http://kunstimaja.ee/2012/01/413/ulevaaten-2012-plakat-3-1-2/" rel="attachment wp-att-414"><img class="alignleft size-medium wp-image-414" title="ÜLEVAATEN.2012 plakat (3)-1" src="http://kunstimaja.ee/wp/wp-content/uploads/ÜLEVAATEN.2012-plakat-3-11-300x211.jpg" alt="" width="300" height="211" /></a>Näitusel osalevad: Ago Teedema, Ahti Seppet, Albert Gulk, Andres Sütevaka, Andrus Kasemaa, Andrus Peegel, Andrus Raag, Anna Hints, Anna Hõbemäe, Anne Kokkov, Anton Aunma, Art Security, Elodie Bernhard , Bruno Kadak, Columbus, Edgar Tedresaar, Eero Ijavoinen, Tuuli Puhvel, Eeva Ant, Eevart Arrak, Endel Taniloo, Enn Põldroos, Enn Tegova, Epp Pilv, Eva-Leena Mikson, Evelin Müürsepp, Evi Gailit, Heikki Leis, Heli Tuksam, IFF, Ilmar Kruusamäe, Inge Kudisiim, Jaan Elken, Jaan Luik, Jaanus Nessler, Jakob Meier, Jane Liiv, Jüri Marran, Kadri Nikopensius, Kaire Nurk, Kalli Kalde, Kerttu Lätt, Kiwa, Kristjan Kittus, Lembit Küüts,  Lembit Saarts, Lemme Haldre, Lii Jürgenson, Liis Koger, Liive Koppel, Margus Kääp, Margus Meinart, Marika Naadel, Marju Villem, Mati Leppik, Meiu Münt, Märt Rannast, Nadežda Tšernobai, Niina Freiberg,  Peeter Allik, Peeter Krosmann, Per William Petersen, Piibe-Imbi Arrak, Piret Kullerkupp, Priit Pangsepp, Rein Ereb, Riina Neeme, Robert-Rudolf Volk, Saskia Kasemaa, Sirje Protsin Petersen, Stanislav Netšvolodov, Thomas Wattebled, Tiit Tamm, TUUL, Tõnis Paberit, Wabbadiko.  Kuraator Mall Nukke.</p>
<p>&nbsp;</p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://kunstimaja.ee/2012/01/413/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Mare Tralla &#8220;Hull armastus / Mad Love&#8221; 23.11.-18.12.2011 / Suur saal</title>
		<link>http://kunstimaja.ee/2011/11/mare-tralla-hull-armastus-mad-love</link>
		<comments>http://kunstimaja.ee/2011/11/mare-tralla-hull-armastus-mad-love#comments</comments>
		<pubDate>Thu, 24 Nov 2011 12:26:34 +0000</pubDate>
		<dc:creator>Kunstimaja</dc:creator>
				<category><![CDATA[Määratlemata]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://kunstimaja.ee/wordpress/?p=377</guid>
		<description><![CDATA[Mare Tralla näitus “Hull armastus” Tartu Kunstimajas esitab valikut kunstniku loomingust 1995-2011. Alates 1995 aastast on Mare Tralla loomingu üheks teemaks olnud intiimsete inimsuhete ja emotsioonidega suhestumine, privaatses ning isiklikus ühiskondliku nägemine. Armastuse teema käsitlusse kaasaegses kunstis suhtutakse sageli kui &#8230; <a href="http://kunstimaja.ee/2011/11/mare-tralla-hull-armastus-mad-love">Jätka lugemist <span class="meta-nav">&#8594;</span></a>]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><a href="http://kunstimaja.ee/2011/11/mare-tralla-hull-armastus-mad-love/mare-tralla-2/" rel="attachment wp-att-387"><img class="alignleft size-medium wp-image-387" title="Mare Tralla" src="http://kunstimaja.ee/wordpress/../uploads/Mare-Tralla1-212x300.jpg" alt="" width="212" height="300" /></a>Mare Tralla näitus “Hull armastus” Tartu Kunstimajas esitab valikut kunstniku loomingust 1995-2011.</p>
<p>Alates 1995 aastast on Mare Tralla loomingu üheks teemaks olnud intiimsete inimsuhete ja emotsioonidega suhestumine, privaatses ning isiklikus ühiskondliku nägemine.<br />
Armastuse teema käsitlusse kaasaegses kunstis suhtutakse sageli kui banaalsesse. ja kunsti jaoks odavasse temaatikasse. Ometi on just armastus see, mida inimesed ihkavad kõige enam. Armastus ja kirg inspireerivad. Armastusest saadetakse korda suuri tegusid ning tehakse tottraid vigu. Armastus on kõige intiimsem, samas kõige avalikum inimtunne. Erinevatel elu perioodidel tähtsustakse ja ihaletakse armastust erineval moel: lapsena ihkatakse vanemate armastus, teismelisena idealiseeritud tüdruku või poisi tähelepanu, küpsemas eas võib olla armastuse ihalus seotud veel millegi muuga, sageli ei ole võimalik seda kirjeldada.</p>
<p><span id="more-377"></span></p>
<p>Mis juhtub aga siis kui armatusest on puudu, kui suhted lähevad sassi, kui ei ole enam võimalik rääkida sellest tundest kui ilusast vaid millestki komplitseeritust, arusaamatust, kui armastus muutup pelgalt kaubaks või kui julged lõpuks tunnistada, et sinu seksuaalne eelistus on smasoolise suunas?</p>
<p>Tralla loomingus on esitatud paljud eelpool nimetatud teemad. Tema varasem 90date kunstilooming tegeles eelkõige heteroseksuaalse armastuse &#8211; mehe ja naise vahelise lähedusega, siia hulka kuuluvad ka teosed, mida ei ole Eestis varem näidatud, nagu näiteks video installatsioon ‘Com.Rel.Int’ (1995). Tralla 1996 aasta isiknäitus ‘Second-Hand Lovestories” Vaal galeriis ühendas lihtsad fragmendid armastuslugudest feministliku diskurusega. kasutades fotot, teksti, maali, rõivaesemeid ja heli. Hilisemad teosed käisitlevad armastust laiemalt: installatsioon “Vene Pruudid” (‘Russian Brides’ (2007)) kommenteeris Internet’i fenomeni, mille abil tänapäeval otsitakse partnerit, armastust ning seda kuidas armastusest on saanud kaup, mida Inteneti vahendusel on võimalik osta.</p>
<p>Viimase kahe aasta loomingut mõjutavad taas peamiselt kunstniku isiklikus elus toimuvad radikaalsed muutused. Fotoseeriat ‘Ruumi kirjutatud’ ja autori päeviku tekstidel ning fotodel põhinevat “Päevikut” sai näha kevadel Tallinna Kunstihoone “Sõnastamata lugude” näitusel. Mõlemad on autobiograafilised, esitavad küsimusi millisesse ruumi ning kuidas asetub naine kui normatiivne heteroseksuaalne pereelu muutub ebanormaalseks ja võimatuks, kui enam ei ole võimalik varjata oma tegelikku seksuaaset orientatsiooni ning etendada heteroseksuaalse naise rolli. Tartu näituse jaoks valminud video “Hull armastus” kommenteerib iha ja ihalust ning on mõtteliselt ja visuaalselt seotud fotoseeriaga “Ruumi kirjutatud”.</p>
<p>Täname: Eesti Kultuurkapital, Nordic Culture Point.</p>
<p>MARE TRALLA<br />
Born 1967, Tallinn<br />
Mare Tralla is represented by ARC Projects, Sofia/Edinburgh</p>
<p>EDUCATION<br />
1997 M.A in Hypermedia, HRC at the University of Westminster, London<br />
1994 &#8211; 1996 M.A. fine art studies at Estonian Academy of Arts<br />
1995 B.A. in paiting, Estonian Academy of Arts<br />
1988 –Tartu Art School</p>
<p>SELECTED SOLO EXHIBITIONS<br />
2011 Films and videos by Mare Tralla, Threshold artspace, Perth, UK<br />
Angled Towards the Other, together with Coolturistes (LT), City Gallery, Tallinn, Estonia<br />
Written into Space, Studio Emanuel, HIAP, Suomenlinna, Finland<br />
2008 Protected, Art Hall Gallery, Tallinn<br />
When Estonian Peasant meets Russian miner or&#8230; , with Olga Jürgenson, City Gallery, Tallinn, Estonia<br />
Wie lange soil dieser scheiss dauern, with Siram, Stuttgarter Kunstverein, Stuttgart<br />
Protected, Edinburgh Art Festival, Embassy Gallery, Edinburgh<br />
2007 Her.Space, Medienkunstlabor, Kunsthaus Graz, Graz<br />
2005 Chewing Gum &amp; Coloured Wire (http://www.gumandwire.org), online and site specific work in collaboration with Teri Rueb, Viru Shopping Centre, Tallinn</p>
<p>SELECTED GROUP EXHIBITIONS &amp; FESTIVALS<br />
2011<br />
Collections III, Threshold artspace, Perth, UK<br />
Collections II, Threshold artspace, Perth, UK<br />
Untold Stories, Tallinn Art Hall, Tallinn<br />
Ladyfest, März Project Room, Tallinn<br />
International Documentary Film Festival &#8211; Festival Punto de Vista, Navarra, Spain<br />
Best of Festival Punto de Vista, MUSAC. Museo de Arte Contemporáneo de Castilla y León, Spain<br />
2010<br />
Kunst Macht Frei, Contemporary Estonian Art, Janus Pannonius Museum, Museum Gallery, Pécs, Hungary<br />
Communism Never Happened, Wrochlaw, Poland<br />
Transitland, XI MediaForum, Moscow Film Festival, Moscow Museum of Modern Art &amp; Garazh, Moscow<br />
Performing presence, The National Centre for Contemporary Arts, St Petersburg<br />
Gender Check, Zacheta National Gallery of Art, Warsaw<br />
Transitland, Museo Nacional Centro de Arte Reina Sofía, Madrid<br />
Film/ Video/ Performance, Wimbeldon space, London<br />
2009<br />
Gender Check, MUMOK, Vienna<br />
Transitland, Goethe Institute, Sofia<br />
ISEA2009, Belfast, UK<br />
Markertplace, ARC Projects, Sofia<br />
Dass es so weitergeht, ist die Katastrophe, ESC, Graz, Austria<br />
X MediaForum, Moscow Film Festival, Moscow, Russia<br />
VI Shiryevo Biennale, Shiryevo, Russia<br />
Visions in the Nunnery, the Nunnery, London, UK<br />
Sousvelliance, Aarhus University, Denmark<br />
My Dear Paranoia, Vaal Gallery, Tallinn<br />
2008<br />
Mutandis Mutandis, Edinburgh Art Festival, Embassy Gallery, Edinburgh<br />
Natural Relations, organised by City of Women at Skuc Gallery, Ljubljana, Slovenia<br />
Borderstates, Guangzhou Art Academy’s Art Museum, Guangzhou ,China<br />
Hack.FEM.East, Kunstraum Kreuzberg, Bethanien, Berlin, Germany<br />
Visions in the Nunnery, the Nunnery, London, UK<br />
Vabaduse Väljak, Tallinn Art Hall, Tallinn, Estonia<br />
Innovation, National Center for Contemporary Arts, Moscow, Russia<br />
Bon Voyage, Threshold artspace, Perth Concert Hall, Horsecross, Perth, UK<br />
Wirtschaft und Geschlecht/ Economy and Gender, Kunstraum Lakeside, Austria<br />
Plektrum, festival of sound and visuals, Tallinn<br />
There to Here, 4th Perthshire Arts Forum, Birnam, Scotland<br />
Finishing School &#8211; Video &amp; Performance night, Edinburgh College of Art Sculpture Court, Edinburgh<br />
2007<br />
Multiplicities, ARC Projects, Sofia, Bulgaria<br />
Transparent Generation, Vaal Gallery, Tallinn, Estonia<br />
Continuous Past. Signs of the Soviet Era in Recent Estonian Art, KUMU, Tallinn<br />
XV Barcelona International Women&#8217;s Film Festival, Barcelona, Spain<br />
Home: between Europe and Asia, V Shiryevo Biennale, Shiryevo, Russia<br />
normal work, film programme, Kuenstlerhaus Bethanien, Berlin<br />
Plektrum, festival of sound and visuals, Tallinn<br />
Non Grata International Film and Video Festival selected screening, Showroom Cinema, Sheffield, UK<br />
2006<br />
Collected Crises, Estonian Art in 1990s, KUMU, Tallinn, Estonia<br />
Players, Threshold artspace, Perth Concert Hall, Horsecross, Perth, UK<br />
PROLOGUE-BLN, bootlab, Berlin<br />
2005<br />
Prologues, Cornerhouse, Manchester, UK<br />
Berwick upon Tweed Film and Media Arts Festival, Berwick upon Tweed, UK</p>
<p>SELECTED PERFORMANCES:<br />
2009 – Superwoman in a garden, with Siram, Shiryaevo Biennale, Russia<br />
2008- present Protected urbant action, London, Tallinn, Edinburgh, Aarhus, Graz<br />
2008 – How long will this shit last, with Siram, Stuttgart<br />
2007 – My body is my Castle, with Siram, Shiryaevo Biennale, Russia</p>
<p>OTHER ACTIVITIES (selected)<br />
2011 – lectures at Kuvataide Academia, Aalto University, Helsinki<br />
- Maa Taidekoulu, Helsinki<br />
2010-2011 – HIAP mid-career recidency, Helsinki<br />
2009-2012 [prologue] est, co-organiser with Kathy Rae Huffman, Diana McCarty and Reet Varblane<br />
2009 &#8211; member of International Programming Committee, ISEA2009, Belfast<br />
presentations &amp; talks:<br />
Gender Check Conference, MUMOK, Vienna;<br />
Sousveillance conference, Digital Aestetics Research Centre, Aarhus University<br />
Transitland, Goethe Institute, Sofia<br />
XI MediaForum, Moscow Film Festival, Garazh, Moscow<br />
2008 &#8211; ISEA2008, paper at cyberfeminist panel, Singapore<br />
- paper “Addressing Gender and Technology in Eastern-European arts”, Hack.FEM.East, Kunstraum Kreuzberg, Bethanien, Berlin<br />
2007 &#8211; Re-fresh (Conference on Media Art History), – Cyberfeminist roundtable, Berlin<br />
2008 – 2009 guest lectures at the University of Westminster, London<br />
2006-2009 &#8211; participated in Leonardo Education Forum<br />
2006 – Zero01, ISEA2006, presentation<br />
2006-2007 – visiting lecturer at Central St. Martin’s College of Art, London<br />
2004-2005 – assistant professor at Estonian Academy of Arts<br />
2004 &#8211; ISEA2004 (International Symposium of Electronic Arts), Tallinn programme chair &amp; a member of International Programming Committee<br />
co-ordinator of RAM-3 workshop and editor of RAM3 publication<br />
2001 &#8211; editor of Digital Art issue of &#8216;Kunst.ee&#8217;, 4/2001<br />
co-curator with Ando Keskküla of &#8216;Interstanding 4. end repeat&#8217;, Tallinn<br />
2000 – 2003 professor, head of E-Media Centre, Estonian Academy of Arts<br />
1998-2000<br />
co-editor (with Pam Skelton &amp; Angela Dimitriakaki) of &#8220;Private Views. Spaces in Contemporary Art from Estonia and Britain&#8221; and co-curator (with Pam Skelton) of &#8220;Private Views&#8221;, Tallinn, Estonia &amp; Dunajuvaros, Hungary<br />
1997 &#8211; curator of &#8220;Odours of Freedom&#8221;, MUU Gallery, Helsinki, Finland<br />
1995 – co-curator (with Eha Komissarov and Reet Varblane) of Est.Fem, Tallinn<br />
1994-1995 – co-author (with Mari Sobolev and Marko Laimre) of monthly TV program JAEI (YESNO), ETV, Estonia<br />
since 1994 contributor to many Estonian newspapers and magazines</p>
<p>SELECTED AWARDS<br />
2010 – Nordic Culture Point stipendium for 3 months<br />
1995-2010 – several grants from Estonian Culture Endowment, National Culture Fondation, Open Estonia Fondation and Center for Contemporary Art, Estonia</p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://kunstimaja.ee/2011/11/mare-tralla-hull-armastus-mad-love/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>OÜ Visible Solutions 25.11.-18.12.2011 / Monumentaalgalerii</title>
		<link>http://kunstimaja.ee/2011/11/ou-visibl-solutions-25-11-18-12-2011-monumentaalgalerii</link>
		<comments>http://kunstimaja.ee/2011/11/ou-visibl-solutions-25-11-18-12-2011-monumentaalgalerii#comments</comments>
		<pubDate>Thu, 24 Nov 2011 10:23:45 +0000</pubDate>
		<dc:creator>Kunstimaja</dc:creator>
				<category><![CDATA[Määratlemata]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://kunstimaja.ee/?p=568</guid>
		<description><![CDATA[&#8220;Adam Smithi Lemmik Nähtamatu Käsi Puuris&#8221; tervitab Teid. Meil on rõõm teatada, et kunstiteos-ettevõte Visible Solutions OÜ on valinud Teid oma kliendiks. Olete üks neljakümne üheksast väljavalitust maailmas, kellel on võimalus soetada meie teos. Visible Solutions OÜ on kunstiteos-ettevõte, mis &#8230; <a href="http://kunstimaja.ee/2011/11/ou-visibl-solutions-25-11-18-12-2011-monumentaalgalerii">Jätka lugemist <span class="meta-nav">&#8594;</span></a>]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p>&#8220;Adam Smithi Lemmik Nähtamatu Käsi Puuris&#8221; tervitab Teid.</p>
<p>Meil on rõõm teatada, et kunstiteos-ettevõte Visible Solutions OÜ on valinud Teid oma kliendiks. Olete üks neljakümne üheksast väljavalitust maailmas, kellel on võimalus soetada meie teos.</p>
<p>Visible Solutions OÜ on kunstiteos-ettevõte, mis asutati 2010. aastal Tallinnas Sigrid Viiri, Taaniel Raudsepa ja Karel Koplimetsa poolt. Kunstiteos-ettevõtte põhitegevuseks on neoliberaalse utoopia mõjude uurimine ning sellest lähtuvate kunstiteos-toodete loomine. Visible Solutions OÜ tegutseb majandus- ja kunstivälja piirialas, tõlkides majanduskeelt kunsti keelde ja vastupidi. Töötame infoga, mis kaob või lisandub tõlkeprotsessis. Meie fookuses on ennekõike n-ö error-kohad, situatsioonid, kus sama mõiste peidab eri väljadel vastuolulisi tähendusi. Need vastuolulised sõlmpunktid on meie põhiline tooraine.<br />
Opereerime nii sümboolse, kui reaalse kapitaliga, otsides uusi viise nendevahelisteks konverteerimisoperatsioonideks.</p>
<p>Pakume Teile, hr Robert Edward Turner, võimalust soetada meie teos &#8220;Chamber of Freedom with Integrated Memory Hole&#8221;. Selleks soovime sõlmida Teiega järgneva kunstiteos-tehingu:</p>
<p>Tasuna kunstiteos-toote &#8220;Chamber of Freedom with Integrated Memory Hole&#8221; eest sõlmitakse CNN-i ja OÜ Visible Solutionsi vahel leping, millega OÜ Visible Solutions omandab õiguse 20 minutile reklaamiajale CNN-i viimases, maailma lõppu kajastavas teleülekandes. Tehingu jõustumisel<br />
toimetatakse &#8220;Chamber of Freedom with Integrated Memory Hole&#8221; Teie poolt soovitud aadressile.<br />
Kui olete pakkumisest huvitatud või soovite teha omapoolse pakkumise, võtke meiega ühendust.</p>
<p>Samuti olete koos kõigi teistega kutsutud 25.11.2011, kell 18.00 Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriisse (Vanemuise 26, Tartu, Eesti), kus toimub OÜ Visible Solutionsi kunstiaktsioon-reklaamikampaania tutvustus ning uue kunstiteos-toote &#8220;Chamber of Freedom with<br />
Integrated Memory Hole&#8221; esmaesitlus.</p>
<p>OÜ Visible Solutionsi valitud klientuuriga on võimalus tutvuda Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis 25.11—18.12.2011.</p>
<p>Toetajad: Tööstusplast OÜ, Pjotr Piper, Eesti Kultuurkapital, Kumu, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Toomas Piibemann, Kaur Garšnek, Maido Juss, Owe Petersell, Hilja Koplimets, Anneli Porri</p>
<p>Graafiline disain: Koit Randmäe &#038; Margo Niit</p>
<p>www.visiblesolutions.eu</p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://kunstimaja.ee/2011/11/ou-visibl-solutions-25-11-18-12-2011-monumentaalgalerii/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Andrus Kasemaa joonistused 20.10.-20.11.2011 / Suur saal</title>
		<link>http://kunstimaja.ee/2011/11/andrus-kasemaa-joonistused-20-10-20-11-2011-suur-saal</link>
		<comments>http://kunstimaja.ee/2011/11/andrus-kasemaa-joonistused-20-10-20-11-2011-suur-saal#comments</comments>
		<pubDate>Fri, 11 Nov 2011 12:46:44 +0000</pubDate>
		<dc:creator>Kunstimaja</dc:creator>
				<category><![CDATA[Määratlemata]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://kunstimaja.ee/wordpress/?p=371</guid>
		<description><![CDATA[„Kasemaa on barokk-kunstnik, on seda ikka ja alati olnud. Sündinuks ta 17. sajandi Itaalias või Flandrias, teaks temast arvatavasti kogu maailm.“ Sellise kommentaari pani kirja kunstikriitik Jaak Olep inspireerituna Andrus Kasemaa 1986. aasta isikunäitusest Kadrioru lossis, toonases Eesti Riiklikus Kunstimuuseumis. &#8230; <a href="http://kunstimaja.ee/2011/11/andrus-kasemaa-joonistused-20-10-20-11-2011-suur-saal">Jätka lugemist <span class="meta-nav">&#8594;</span></a>]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><a href="http://kunstimaja.ee/2011/11/andrus-kasemaa-joonistused-20-10-20-11-2011-suur-saal/kasemaa-plakat-layout-1-4/" rel="attachment wp-att-372"><img class="alignleft size-medium wp-image-372" title="Kasemaa plakat layout-1" src="http://kunstimaja.ee/wordpress/../uploads/Kasemaa-plakat-layout-13-212x300.jpg" alt="" width="212" height="300" /></a> „Kasemaa on barokk-kunstnik, on seda ikka ja alati olnud. Sündinuks ta 17. sajandi Itaalias või Flandrias, teaks temast arvatavasti kogu maailm.“ Sellise kommentaari pani kirja kunstikriitik Jaak Olep inspireerituna Andrus Kasemaa 1986. aasta isikunäitusest Kadrioru lossis, toonases Eesti Riiklikus Kunstimuuseumis.<br />
Olep oli arvamusel, et eesti varasemate sajandite pildikunsti ajaloos on klassikaliste stiilide tühimikud ning talle paistis Kasemaa passivat hästi täitma lünka, mis vaatab meile vastu baroki sajandist. Võib öelda, et mingitpidi on Kasemaa tõesti barokimees: ta suureformaadiliste söejoonistuste inimkujud tormlevad ja võitlevad, nad on pidevas dünaamikas, nende vormidki on enamasti paisutatult plastilised ja täis pinget&#8230; Ent kauge aja kunstist eristab teda enim ta improviseeriv laad. Ta joonistused sünnivad spontaanselt, ta võib groteskselt vormi lõhkuda nagu Picasso, ta liigub tihti ka abstraktsiooni piiril. Selliste joontega kuulub ta kindlalt kahekümnendasse sajandisse.<br />
Kasemaa on hariduselt skulptor, kuid ta imago põhineb ennekõike joonistamise kunstil (eksponeerib ta joonistusi näitusel esimest korda 1976. aastal). Vabaduse areen, mida võimaldab see kunstiala, on olnud vastav ta temperamendile ja mäslevale fantaasiale. Selle kaudu on ta pääsenud kujureid piiravaist tehnikaist ja ruumikunsti materiaalsusest, kuid räägitud on temast ikka kui skulpturaalsest joonistajast. „Kasemaa jooned lausa lõikuvad piklikku paberilehte, mida kunstnik kohtleb nagu skulptor marmorikamakat“, kirjeldab ta töid Sydney Annandale&#8217;i galerii näituse puhul kunstikriitik Elwyn Lynn.<br />
Elame nüüd juba kahekümne esimeses sajandis ning tundus selle alguses küllap paljudele, et Kasemaa loomingu parimad ajad on möödas. Suured formaadid jäid seljataha, ta mängles väikestel pindadel, eelistehnikaks kujunes pehmelt voolav akvarell&#8230; Viimased paar-kolm aastat on aga märkinud uut jõulist tõusu. Ta joonistab ülima produktiivsusega, tööd kuhjuvad lademesse ja kirendavad erksatest värvidest – kasutab ta enamasti õlipastelli. Mütoloogiline aines, grotesk ja sürreaalsed fantasmid seovad nüüdset varasemaga, ent stiilide repertuaar on praegu kirjum ja avaram ning mänginud on ta pildikujunditega üsna palju niisama värvilõbustki.<br />
Kasemaa ei säästa vaatajat. Ta ei hooli sellest, et joonistuste jõgi kipub stiihiliselt üle kallaste voolama ning vaataja võib ehmuda uppumisohust. Ära tuleks ent tunda, et see jõgi on loominguline – groteskne ja irriteeriv, kobrutav, pulseeriv ja voolav kujutlusvõime vabadusest.</p>
<p>Mare Ruus</p>
<p>Andrus Kasemaa on sündinud 28. oktoobril 1941. aastal Tallinnas. Aastatel 1962 – 1967 õppis ta Tartu Kunstikoolis ja 1968 – 1972 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. 1974 – 1993 oli Tartu Ülikooli kunstikabineti juhataja, 1993 – 1995 elas ja töötas Austraalias. Isikunäitused on olnud Eestis, Soomes, Slovakkias, Rootsis ja Austraalias. 1991 – Ants Laikmaa nim. pastellipreemia, 2004 – Ado Vabbe preemia, 2008 – Anton Starkopfi preemia, 2009 – rahvusvahelise joonistuste näituse „Manu propria“ diplom.</p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://kunstimaja.ee/2011/11/andrus-kasemaa-joonistused-20-10-20-11-2011-suur-saal/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Mall Nukke &#8220;Urban Mystic II&#8221; 19.10.-27.11.2011 / Väike galerii</title>
		<link>http://kunstimaja.ee/2011/11/mall-nukke-urban-mystic-ii-19-10-27-11-2011-vaike-galerii</link>
		<comments>http://kunstimaja.ee/2011/11/mall-nukke-urban-mystic-ii-19-10-27-11-2011-vaike-galerii#comments</comments>
		<pubDate>Fri, 11 Nov 2011 11:28:43 +0000</pubDate>
		<dc:creator>Kunstimaja</dc:creator>
				<category><![CDATA[Määratlemata]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://kunstimaja.ee/wordpress/?p=355</guid>
		<description><![CDATA[Urban Mystic II Linn armastab kangelasi, jumalusi. Ilusaid ja anonüümseid. Nõrkadel pole siis kohta. Asjad ning nendega seotud sümboolika valitseb inimesi. See on üleilmne semiootiline märksüsteem. ta ühendab ja eraldab gruppe ja klasse. Maailm liigub samastumise teed. Pole vahet, kas &#8230; <a href="http://kunstimaja.ee/2011/11/mall-nukke-urban-mystic-ii-19-10-27-11-2011-vaike-galerii">Jätka lugemist <span class="meta-nav">&#8594;</span></a>]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><a href="http://kunstimaja.ee/wordpress/?attachment_id=358" rel="attachment wp-att-358"><img src="http://kunstimaja.ee/wordpress/../uploads/urban...-11-300x175.jpg" alt="" title="urban... (1)" width="300" height="175" class="alignleft size-medium wp-image-358" /></a>Urban Mystic II</p>
<p>Linn armastab kangelasi, jumalusi. Ilusaid ja anonüümseid.<br />
Nõrkadel pole siis kohta.<br />
Asjad ning nendega seotud sümboolika valitseb inimesi.<br />
See on üleilmne semiootiline märksüsteem.<br />
ta ühendab ja eraldab gruppe ja klasse.<br />
Maailm liigub samastumise teed.<br />
Pole vahet, kas elad Brasiilias või Botsvaanas, Austrias või Jaapanis. Asjade religioon ühendab.<br />
Linn aitab sind teha anonüümseks ja siis jälle leida ennast,<br />
läbi „brändide“.<br />
Linn = Asjad = Inimesed.<br />
Müstiline linnareligioon.</p>
<p>Ta ei saa sellest välja, selgub.<br />
Hommikul croissant’i ja topeltespressoga<br />
Algab kõik uuesti: futurism,<br />
Jõud, kiirus, sõjakus, zang! tuum!</p>
<p>(Katkend Maarja Kangro luuletusest „XX sajand: turist“)</p>
<p>www.mallnukke.ee</p>
<p>Kollaažide idee ja teostus: Mall Nukke<br />
Tätoveeringute teostus: Regina-Mareta Soonsein</p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://kunstimaja.ee/2011/11/mall-nukke-urban-mystic-ii-19-10-27-11-2011-vaike-galerii/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
	</channel>
</rss>

