Britta Benno “Saamisest maa(stiku)ks” / Suur saal / 22.01.–20.02.2022

(Scroll down for English)

Laupäevast, 22. jaanuarist on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud Britta Benno isikunäitus „Saamisest maa(stiku)ks”.

Tegu on Benno kunstipraktikapõhise doktoriuurimuse viimase kolmanda osaga, mis seab peategelaseks seni taustarolli täitnud maastiku. Kujund abstraheerub ning arhitektuur taandub lavalt. Esile kerkib kihiline maastik, maakoore kivimid paljastuvad mullakihi alt. Mineraalide agentsuse kaudu avaneb ühtlasi posthumanistliku filosoofia kristalliseerumine Benno loomingulises (enese)mõtestamises.

Tektoonilised kihid on elus, liiguvad ja hingavad, kasvatavad mägesid ning uputavad mandreid. Kihid kerkivad alt ülesse, raputades ja pragundades maakoorikusse auke ning lõhesid. Selleks, et kujutleda tulevikku, peab vaatama minevikku, et seeläbi mõista paremini käimasolevat.

Benno lisab: „Kujutledes Maa kihte, töötan kihiliselt kunstivahenditega. Kihtidena töötamist võiks nimetada omamoodi kuhjamise meetodiks. Materjalid, jäljed ja kujundid katavad teineteist, nagu maakihid moodustavad suure kera. Poeetiliselt voogavaid mägesid leian tekihunnikuna voodilt, topograafiliselt kaardilt või uute olendite atlasest.“

Britta Benno (snd 1984) on joonistus- ja graafikakunstnik, kes on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafikat ning on praegu sama kooli doktorantuuris teemaga „Mõtlemine kihtides, kujutlemine kihtides: posthumanistlikud maastikud laiendatud joonistus- ning graafikaväljal”. Ta on EKA graafika töökoja trükimeister, juhendanud erinevaid kursuseid ning osalenud kunstnikuna Kanadas, Austrias ja Islandil kunstiresidentuurides. Tegu on Benno esimese isikunäitusega Tartus.

Näitusetööde teostamisel osalesid: Ragnar Neljandi (operaator, animaator, järeltöö), Kassandra Laur, Iti Oja, Kristiina Tali (installatsioon), Juhan Vihterpal (helilooja).

Tänud: Laine Groeneweg (Smokestack Studio Hamilton), Pudy Tong (Open Studio Toronto), Rober Zeigler (Cotton Factory Hamilton), Madis Kaasik (Eesti Kunstiakadeemia prototüübi labori meister), Mare Isakar, Juho Kirs (Tartu Ülikooli geokogude hoidja, konsulant), Eesti Kunstiakadeemia graafika töökoda, Katrin Piile, Elnara Taidre.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia ja Nukufilm OÜ.

Näitus on avatud 20. veebruarini.


On Saturday, 22 January Britta Benno’s solo exhibition “Of Becoming a Land(Scape)” will open in the large gallery of the Tartu Art House.

This exhibition marks the third and last project in Benno’s artistic research in the doctoral school of the Estonian Academy of Arts. This time the focus is on landscapes that previously appeared in the background of her artworks. Image is becoming abstract and architecture is backing away from the stage. A layered landscape comes forth, the rocks in Earth’s crust reveal themselves underneath the soil. At the same time, the crystallization of posthumanist philosophy in Britta Benno’s artistic (self-)definition reveals itself through the agency of minerals.

Tectonic layers are alive, moving and breathing, forming mountains and flooding continents. The layers arise from above while shaking and cracking holes and fissures to the earth’s crust. In order to imagine the future, one has to look at the past to form a better understanding about the present.

Benno adds: “Through imagining the Earth’s layers, I am also working with layered approaches to art. In a way, working in layers can be also called a method of piling up. Materials, traces and images cover each other just like the layers of Earth form a huge globe. Poetically flowing mountains can be discovered in the heap of blankets on my bed, on a topographic map or in an atlas of imaginary beings.”

Britta Benno (b 1984) is an artist working with drawing and printmaking. She has studied printmaking at the Estonian Academy of Arts where she is currently also finalising her doctoral project “Thinking in Layers, Imagining in Layers: Posthumanist Landscapes in the Extended Field of Drawing and Printmaking.” She is an instructor in the printmaking workshop at the Academy, has taught various courses in the school, and has participated in artistic residencies in Canada, Austria and Iceland. This is her first solo exhibition in Tartu.

Collaborative input to the exhibition works: Ragnar Neljandi (cinematography, animation, post-production), Kassandra Laur, Iti Oja, Kristiina Tali (installation), Juhan Vihterpal (composer).

The artist expresses her gratitude to: Laine Groeneweg (Smokestack Studio Hamilton), Pudy Tong (Open Studio Toronto), Rober Zeigler (Cotton Factory Hamilton), Madis Kaasik (Prototyping Lab manager at the Estonian Academy of Arts), Mare Isakar, Juho Kirs (holder of geology collections at the University of Tartu, consultant), printmaking workshop of the Estonian Academy of Arts, Katrin Piile, Elnara Taidre.

Supporters: Cultural Endowment of Estonia, Estonian Academy of Arts, Nukufilm OÜ.

The exhibition is open until 20 February.

Rubriigid: Määratlemata | Britta Benno “Saamisest maa(stiku)ks” / Suur saal / 22.01.–20.02.2022 kommenteerimine on välja lülitatud

Kelli Gedvil “Nahahooldus” / Väike saal / 22.01.–20.02.2022

(Scroll down for English)

Laupäevast, 22. jaanuarist on Tartu Kunstimaja väikeses saalis avatud Kelli Gedvili isikunäitus „Nahahooldus“, mille kuraatoriks on Hanna-Liisa Lavonen.

Näitus keskendub viisidele, kuidas virtuaalsed ja füüsilised tööriistad muudavad inimnaha kui materjali väljanägemist ja tekstuuri. Reklaamide moonutatud nahk näib pehme, sile ja veatu. Ebakõla reaalse ja manipuleeritud naha tekstuuri vahel tekitab soovi pürgida tehislike ilustandardite poole ning reklaamitavad tooted näivad vaatajaile ebamaiste võlusalvidena. Sellest tekib aga frustreeriv ring, mille käigus ühele kõikvõimsana reklaamitud tootele järgneb teine samavähe tulemusi pakkuv.

Eraldades nahalt nii füüsilised kui virtuaalsed manipulatsioonid, märkame selle mitmekülgset ja varjatud ökosüsteemi. Sellel kaitsval elastsel materjalil asuvad poorid, vistrikud, kortsud, rasu ja naha toimimisele kaasaaitavaid olendid. Näitusel olevate materjalide kaudu näeme, kuidas võltsvisuaalidest mõjutatud painav soov nahka parandada võib panna meid unustama selle reaalset ja loomulikku tekstuuri ning eripära.

Kelli Gedvil (s 1994) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maali eriala (BA) ja kaasaegse kunst eriala (MA) ning viibinud vahetusõpingutel Ungari Kaunite Kunstide Ülikoolis ja Valandi Akadeemias Rootsis. Ta on osalenud mitmetel näitustel Eestis, Rootsis, Belgias, Saksamaal, Kanadas, Ungaris ja Poolas. Gedvil on Robin Ellis Meta nimelise kunstirühmituse kaasasutaja ning veebigalerii post-gallery.online galerist ja veebiarendaja. Tegu on tema esimese isikunäitusega Tartus.

Teoseid saadab Natalia Anna Wójcik’u kujundatud helilahendus.
Näituse tehnilist abi osutas Ian-Simon Märjama.

Kunstnik tänab: Kaupo Haukanõmm, Anti Kidron, Leegi Kiis, Madli Lippur, Kristen Rästas, Sten Saarits, Liina Siib.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja see on avatud 20. veebruarini.


On Saturday, 22 January Kelli Gedvil’s solo exhibition “Purifying Your Skin” will open in the small gallery of the Tartu Art House. The exhibition is curated by Hanna-Liisa Lavonen.

The exhibition focuses on the methods by which virtual and physical tools change the look and texture of human skin as a material. The modified skin of advertisements looks soft, smooth and flawless. The dissonance between the real and the manipulated makes us crave for the artificial beauty standards and the advertised products seem like otherworldly magical potions. This, however, results in a frustrating circle when one product, which was advertised as omnipotent, is followed by another, that is equally as ineffective.

By removing the physical and virtual manipulations from the skin, we notice its diverse and hidden ecosystem. This protective, elastic material reveals pores, pimples, wrinkles, sebum, and the creatures that help with its functioning. The present exhibition shows how our obsessive desire to improve our skin based on false visuals can make us forget about the real and natural dermal texture and its individual characteristics.

Kelli Gedvil (b 1994) has graduated from the Department of Painting (BA) and the Department of Contemporary Art (MA) at the Estonian Academy of Arts. She has also studied as an exchange student at the Hungarian University of Fine Arts and the Valand Academy in Sweden. Besides Estonia, she has participated in exhibitions in Sweden, Belgium, Germany, Canada, Hungary and Poland. Gedvil is the co-founder of the artist group Robin Ellis Meta and the gallerist and web developer at the online gallery post-gallery.online. This is her first solo exhibition in Tartu.

The exhibition is accompanied by a sound design by Natalia Anna Wójcik.
The technical support of the exhibition was provided by Ian-Simon Märjama.

Artist thanks: Anti Kidron, Leegi Kiis, Madli Lippur, Kristen Rästas, Sten Saarits, Liina Siib.

The exhibition is supported by the Cultural Endowment of Estonia and open until 20 February.

Rubriigid: Määratlemata | Kelli Gedvil “Nahahooldus” / Väike saal / 22.01.–20.02.2022 kommenteerimine on välja lülitatud

Sven Parkeri ja Roman-Sten Tõnissoo ühisnäitus „Kujutlusi mittevabaduses“ / Monumentaalgalerii / 22.01.–20.02.2022

 

(Scroll down for English)

Laupäevast, 22. jaanuarist on Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis avatud Sven Parkeri ja Roman-Sten Tõnissoo ühisnäitus „Kujutlusi mittevabaduses“.

Sven Parkeri ja Roman-Sten Tõnissoo näituseprojekt “Kujutlusi mittevabaduses” võtab analüüsida une ja unetuse kujutelmad ning uute reaalsuse-koordinaatide poole püüdlemise potentsiaali, uurides samaaegselt ühiskonnast väljalibisemise paradokse. Näitusel käsitletav mõiste unfreedom ehk pelevinlik mittevabadus tähistab oma sisult režiimi ümber konstrueeritud mulaaži vabast elust. Eeldusel, et kapitalism eksisteerib eelkõige igavese nüüdsuse ja uudsuse alalhoidmise moodulites – minevikku ega tulevikku ei ole, on vaid nüüdne mittevabaduse seisund – võib öelda, et tarbimisühiskonna mudelid on ajatud.

Millest haarata kinni läbi eeterlikkuse, kus meie reaalsuspilt rajaneb üha uutel korraldustel ning on pidevas representatsioonis? Sünteetiline unetus ja substantsid pikendamas igavest olevikuseisundit. Kujutades ette sünteetilise mittevabaduse sündmusena lõpmatut pidu, väljendub soov mitte kunagi uinuda päriselt, vaid uinuda unistuses endas, tehislikult. Ühel hetkel aga jõuavad kehad piirideni, milles kerkivad üles osati halvaendelised ning kõhedad molekulaarbioloogilised protsessid, mis on vajalikud ümberhäälestuslikule seisundile, liikumaks edasi mittevabaduse paigalseisust. Pidu, mis ei tohi lõppeda, suudab edasi kesta vaid läbi erinevate tehnoloogiate, mille varjupoolel võivad peoruumidesse imbuda viirastuslikud aistingud.

Sven Parkeri (1985) visuaal-esteetilist praktikat kirjeldab installatiivsus, lavastuslikkus ning erinevate kollaažitehnikate kasutamine. Praeguse loomingulise tegevuse keskmes on butafooria mõiste suhestuva esteetika võtmes. 2011. aastal on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia bakalaureuse maalikunsti erialal ning täiendanud ennast peale seda skulptuuri ja installatsiooni osakonnas.

Roman-Sten Tõnissoo (1989) on omandanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureusekraadi fotograafia ja magistrantuuri kaasaegse kunsti erialal, lisaks täiendanud end Prahas FAMU-s. Viimase aja loomingu huviobjektiks on agressiooni ning turvatunde haprad jõujooned ja dialoogimomendi võimalikkus. Samuti ajastule omane ihalus vaimsuse ning tähenduse järele ja selles peituv potensiaal.

Madli Ehasalu (1988) on semiootika ja kunstiteaduse taustaga kuraator ja kunstitöötaja keda huvitab teoste aktiveerimine kollektiivsete, kohaspetsiifiliste ning haridustehnoloogiliste töövõtete abil. On aluse pannud Galerii Mihhail ja 1. märtsi galerii projektiruumidele, mis tegelevad elukeskkonna ja sotsiaalse heaolu küsimustega.

Graafiline disain: Henri Kutsar

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja see on avatud 20. veebruarini.


On Saturday, 22 January Sven Parker and Roman-Sten Tõnissoo will open their joint exhibition “Dreams in Unfreedom” in the monumental gallery of Tartu Art House.

The exhibition project “Dreams in Unfreedom” by Sven Parker and Roman-Sten Tõnissoo examines the notions of sleep and insomnia in modern society and the potential for striving towards the coordinates of a new reality, while exploring the paradoxes of slipping out of society. The concept of unfreedom, or a non-freedom in the style of Viktor Pelevin, covered in the exhibition denotes a seemingly paradoxical freedom, which is a multifaceted free existence constructed around the regime. Assuming that capitalism exists primarily in a form that maintains the eternal present and novelty – there is no past or future, only the present – one can say that the state of unfreedom is timeless.

What should we grasp in the ethereal, where our picture of reality is based on ever-changing regulations, and experiences constant representation? Synthetic insomnia and substances prolonging the eternal state of the present would be our currency. Imagining an infinite party as an event of synthetic unfreedom, produces the desire to never truly fall asleep, but to fall asleep in a dream, artificially. At one point, however, bodies reach the limits where somewhat malevolent and unsettling molecular biological processes arise, which are necessary for a state of re-tuning, in order to move beyond the stagnation of unfreedom. The party, which must not end, can only continue through various technologies, under the influence of which haunting sensations may infiltrate the clubbing venues.

Sven Parker’s (1985) visual-aesthetic practice is characterised by installations, staging and the use of different collage techniques. At the heart of his current creative activities is the concept of stage props along the lines of relational aesthetics. In 2011, he graduated from the Estonian Academy of Arts with a bachelor’s degree in painting and then continued his studies at the sculpture and installation department.

Roman-Sten Tõnissoo (1989) has graduated from the Estonian Academy of Arts in Contemporary Art (MA) and Photography (BA), and has also studied at FAMU, Film and TV School in Prague. His recent area of interest is the fragile connecting lines between aggression and the sense of security and the possibility for dialogue. As well as the quest for spirituality and higher purpose and the potential these hold in contemporary society.

Madli Ehasalu (1988) is a curator and artworker with a background in semiotics and art history interested in activating works through site-specific, collaborative and educational technology techniques. She founded Gallery Mihhail and the 1st March Gallery, which deal with issues of living environment and social welfare.

Graphic design: Henri Kutsar.

The exhibition is supported by the Cultural Endowment of Estonia.
The exhibition is open until 20 February.

Rubriigid: Määratlemata | Sven Parkeri ja Roman-Sten Tõnissoo ühisnäitus „Kujutlusi mittevabaduses“ / Monumentaalgalerii / 22.01.–20.02.2022 kommenteerimine on välja lülitatud