Peterburi Uue kunsti näitus / New Art from St. Petersburg / 30. 06. – 24. 07. 2016 / Suur saal

Peterburi+uue+kunsti+näitus plakatPeterburi Uue kunsti näitus / New Art from St. Petersburg”

Peter Belõi, Shishkin-Hokusai, Vladimir Kozin, Alexander Morozov, Nikolai Vasiljev.

Kuraator Janno Bergman, koordinaator Mari Kartau

                                                                             Avamine / Opening 30.juunil kell 18:00

Näitusel osaleb 5 kunstnikku:  Peter Belõi (Пётр Белый), Shishkin-Hokusai (Шишкин-Хокусай), Vladimir Kozin (Владимир Козин), Alexander Morozov (Александр Морозов), Nikolai Vasiljev (Николай Васильев).

Peterburg on meile lähim kultuurimetropol ja samas on seda nimetatud ka meie suure ja olulise naabri –Venemaa – kultuuripealinnaks.  Venemaast, selle kunstist ja ühiskonnast ning seeläbi maailmas toimuvast arusaamiseks oleks Eesti kunstipublikule kasulik tunda seda mitmekesist kultuurivõrgustikku laiemalt. Seda eriti olukorras, kus poliitiline ja majanduslik suhtlus Venemaaga on praktiliselt katkenud ning ainsaks võimalikuks suhtluskanaliks ongi jäänud kultuur.

Peterburi kirevast kunstipildist tehtud valikus on erineva taustaga kunstnikke, keda ühendab üks Vene kultuurile omane hõrk komplekt pealtnäha vastuolulistest tunnustest: ühelt poolt terava irooniaga sotsiaalkriitika, teiselt poolt poeetiline-romantiline maailmatunnetus.

Peterburi kunstnikele on omane ka oma kultuuriruumi orgaaniline kohalolu nende loomingus, st olles küll teadlik maailmakunstis toimuvast, lähtutakse peamiselt siiski Vene kultuurist ja ühiskonnast. See annabki nende loomingule eripära ning paneb eristuma globaalsest kunstiesperantost.

Näitusel osalevad kunstnikud ei ole valitud läbi sealpoolse institutsionaalse filtri, komplekt on koostatud kuraatori uuringu ja kohapealsete pikaajaliste välitööde põhjal.

Olete lahkelt oodatud näitust külastama!

Kuraator: Janno Bergmann, 5557 9803

https://www.facebook.com/events/253839288320071/

Rubriigid: Määratlemata | Peterburi Uue kunsti näitus / New Art from St. Petersburg / 30. 06. – 24. 07. 2016 / Suur saal kommenteerimine on välja lülitatud

Siima Škop – Eesti graafilise disaini klassika: varane plakat / 30.06. – 24.07.2016 / Väike saal

SHKOP plakatSiima Škop – Eesti graafilise disaini klassika: varane plakat 
Koostaja ja kuraator Tiina Tammetalu.
30.06. – 24.07.2016

Avamine 30.06. kell 18:00

Tänavu 18. juunil oleks legendaarne eesti graafiline disainer, illustraator ja plakatikunstnik Siima Škop saanud 96. aastaseks.

Näitus oli planeeritud talle tänukummarduseks ja sünnipäevakingiks nooremalt kolleegilt ja Eesti Kujundusgraafikute Liidult, kuhu Škop kuulus rohkem kui pool aastasada.

Juhtus aga nii, et näituse ettevalmistusperioodile ja projekti avangule kaasa elanud klassik lahkus tänavu 11. veebruaril.

Legendaarse Eesti graafilise disaineri, illustraatori ja plakatisti Siima Škopi näitus Tartu Kunstimaja väikeses saalis keskendub Škopi kõige varasemale plakatiloomele eelmise sajandi 40ndate teisest poolest 60nda aastani. Pea kolmveerandsajandi tagune, aga inspireerivalt värske ja jõuline materjal, mis on seni varjul olnud autori kodus, lihtsalt nõuab oma huvitavuses avalikustamist.

Ekspositsiooni fookus on protsessi jälgimisel, kunstniku loomemeetodi ja tehnika uurimisel.

Škopil on kõik 100% ehe käsitsitöö, figuratsioon maalitud enamasti otse natuurist. Siin on seda, mis moodsale kunstigurmaanile huvi pakub; see on tõeliselt vaimustav materjal nii kolleegile kui tavavaatajale. Näeme maaliprobleeme, mis on loojat inspireerinud ja mida vaataja ei oskagi ehk seostada tänase päeva arvutikeskkonnas sündiva graafilise disaini ja plakatiga. Näeme seda tehnilist ja kunstilist temaatikat, mis meile pigem maalikunstiga seostub. Rohkelt puhast guašmaali-ilu ja palju helgust.

Ekspositsioon avab praegusaegsele publikule varem täiesti nähtamatuks jäänud osa Škopi kui graafilise disaineri tööprotsessist, millega kuraator õnneliku juhuse ajel kunstniku kodus kokkupuutus. Valmis trükiplaatide asemel (kuigi ka need näited on omal kohal ja olemas) moodustab kaalukama osa väljapanekust värske trükieelne originaalmaterjal.

Eesti Kujundusgraafikute Liit, kelle egiidi all näitus toimub, on tänavu tähistamas oma pika, läbi kahe sajandi kestnud ajaloo kõige pisemat, 10ndat juubeliaastat. EKGL, Kunstnike Liidu tänane liikmesorganisatsioon ja kunagise Tarbegraafika ja Plakatisektsiooni (mille esinaine on ka Siima Škop olnud) õigusjärglane eelmise sajandi esimesest poolest, tunnustati riiklikult 2006 suverräänse Loomeliiduna.

Näitustesari “Imaginaarne Muuseum esitab: Elav Klassika” sai alguse 15 aastat tagasi Tiina Tammetalu kuraatoriprojektina.

Projekti raames eksponeeriti üle Eesti erinevate maakondade muuseumites ja kunstisaalides valikomplekte Eesti kaasaegsete elavate tippautorite teostest: Raul Meele, Marko Mäetamme, Andres Tali, Jüri Kaarma, Valeri Vinogradovi, Rühm T ja paljude teiste loomingust. Imaginaarne Muuseum on teinud näituseprojekti “Virtuaalne raamat” raames performatiivset koostööd Eesti poeetidega jpms. Projekti avanäitus “Kunst ja Kirjandus. Pilt ja Tekst” oli Baltic Book Fair 2001 ametlikus näituseprogrammis ning avas seoseid kirjanduse ja kujutava kunsti vahel Eesti tippautoritest maalijate, graafikute ja raamatukunstnike teostest koostatud kuraatorinäituse najal.

 

Kuraator Tiina Tammetalu, tiina.tammetalu@artun.ee

Rubriigid: Määratlemata | Siima Škop – Eesti graafilise disaini klassika: varane plakat / 30.06. – 24.07.2016 / Väike saal kommenteerimine on välja lülitatud

Helmi Arraku isiknäitus “Portreed magamistoast / Portraits From The Bedroom“ 30. 06. – 24. 07. 2016 / Monumentaalgalerii


Helmi Arrak facebooki_plakatHelmi Arraku isiknäitus “Portreed magamistoast / Portraits From The Bedroom“
30. 06. – 24. 07. 2016

Avamine / Opening 30. 06 kell 18:00

Helmi Arrak kasutab oma maalide olemuse kirjeldamiseks mõistet magamistoa portretism, kus töökeskkonnale – magamistuba/ ateljee – omane igavlemise, imetlemise ja unistamise meeleolu tahes-tahtmata valmivatesse töödesse üle kandub. Portreteeritud on sealjuures kui tarbeesemed, mis – sarnaselt banaanikoortele saali põrandal –  instagrammis või mõnes ajakirjas, filmis, raamatus  vedelevad. Laokile jäänud asjad, nii nagu kogu magamistuba, on aga midagi olemuslikult isiklikku ja intiimset ning sama sügavale popkultuuri juurdunud kui iidoli portree kummardamine.

Infovoolu pideva kiirenemise juures muutub kultusfiguuri eluiga üha lühemaks ja ta enese olemuski järjest tabamatumaks, nii ei pruugi näituse külastaja ühtki galerisse kuuluvat muusikut, kunstnikku, näitlejat ära tunda. Seda enam, et Helmi Arrak ei esita meile realistlikku koopiat tähe kultuslikuks kujunenud fotost, vaid vahetult isiklikku ekspressiivset kogemust juhuse ajel hetkel huvipakkuvatest autoritest, kelle visandatud portreed on roosa nätsuga seinale kleebitud.

“Kell on palju ja ma vaatan seltskonnafotosid New Yorgi näituseavamiselt, kus inimesed on hoos ja trimpavad šampust. Kujutan ette, kuidas publik siseneb ruumi, mille põrandat katab glitterikiht ja külastajad komistavad otsa maaslebavatele kuldkollastele banaanikoortele, mis markeerivad teed intiimsete portreedeni kustunud hedonistidest, suurilma kodanikest ja heatahtlikest deemonitest. Ühe suure teose peal embab Aurel oma kallimat, kõrval vaatab tühjusesse kuulus kirjanik…”
Helmi Arrak

Helmi Arrak (snd 1988) lõpetas 2010. aastal Tartu Ülikooli maalikunsti osakonna ning 2015. aastal Tartu Kõrgema Kunstikooli mööblidisaini osakonna. Eskiisilikkus on omadus, mis iseloomustab ta töid maalikunsti õpingutest saati. Kuigi käesolev isiknäitus keskendub joonistusele ja maalile, mida ta endiselt kujutava kunsti tuumana käsitleb, on Arraku portfoolios ka hulk arvutigraafikat ja loomulikult disaini ning vaikselt hiilivad läbi näituse kujunduse ta loomingusse ka skulpturaalsed objektid, mis asetavad Arraku dialoogi terve põlvkonna noorte naiskunstnikega nagu kujukalt tõestas eelmine aasta Tartu Kunstimuuseumi näitusel “Noorus kui elustiil”  koos Eike Eplikuga teostatud “Lick it Up! Be Your Own Pet”.

Rubriigid: Määratlemata | Helmi Arraku isiknäitus “Portreed magamistoast / Portraits From The Bedroom“ 30. 06. – 24. 07. 2016 / Monumentaalgalerii kommenteerimine on välja lülitatud