Tartu Kunstimaja

Programm: http://tartugraafika.multiply.com/journal/item/1

III Rahvusvaheline Graafikafestival Tartus.
Kunstiakadeemiatelikvideerimine.

Aeg: Jaanuar – Veebruar 2012

Koht: Tartu galeriid ja kunstiõppeasutused– Kunstimaja kõik galeriid (avamine laupäeval, 21.jaanuaril kl 15.00), Tampere Maja, Tartu Kõrgema Kunstikooli Galerii Noorus, Ülikooli raamatukogu, Lastekunstikool ja Lastekunstikooli Galerii, Nelk.

Võtame pugejalikult üle Haridus- ja Teadusministeeriumi toreda
algatuse! Ees on ootamas akadeemiliste struktuuride lõplik häving.
Surm akadeemikutele! Ajakirja Akadeemia võib nüüdsest lugeda vaid
kodus, salaja teki all. Elagu Jaak Aaviksoo püha üritus!

Graafkanäituste formaat on nihkunud Suurelt priskeltsponsoreeritud
uhketes muuseumides peetavatelt akadeemilistelt paraadnäitustelt
tagasi kunstnike isikliku initsiatiivi ja aktivismi radadele. Viimase
paarikümne aasta kestel on g. piire püütud kombata nii elektroonilise
kujutuse, fotograafia, kontseptuaalselt defineeritud kunstiteose
paljundatavuse ja muu modernistliku vormiuuenduse hämaraegadest pärit
abrakadabraga. Vastupidiselt „gurude“ poolt oodatule on g. jäänud
siiski igaühe eneseväljenduseks-avalduseks. Seda eriti tingimustes,
kus traditsioonilised riiklikud- ja kommertsmeediakanalid muutuvad üha
formaalsemateks „elukajastajateks“. Elektroonilises meedias vohav nn.
kommentaariruum on aga ühelt poolt ilmselgelt pätistunud, teisalt aga
tugeva riiklike struktuuride poolt igatsetud tsensuuri ja järelvalve
mõnusas patiseisus. Meediaärikad muidugi hõõruvad käsi, pappi tilgub
edasi. Ainsaks võimaluseks tõeliselt vabaks meediaks ongi paraku
gutenbergiaegne graafika. Graafika on tänapäeval võimalus isegi siis,
kui kõik muud võimalused kaovad. Täieliselt vaba eneseväljendus
igamehe trükitud omaajakirjandus. Selleks tulebgi graafikatöötubade,
festivalide, erinevates meediumides töötavate kunstnike kokkusaamiste
kaudu üles ehitada struktuur, mis annab igaühele võimaluse isiklike
mõtete, visuaalse maailmapildi või mis iganes paljundamise levitamise
mistahes demokraatliku või totalitaarse korralduse tingimustes. Vaba
mõte kolib lõplikult tänavale.

Osalejad lisaks kodumaisele uuele lainele ja vanale kaardiväele
Prantsuse, Jaapani, Saksa ja Ladina-Ameerika trükikunstimeistrid,
Poola poeedid, Tsehhi alternatiivmuusikud, Slovakkia dj-d, Thai ja
Rootsi performandid ja Londoni soundhuligaanid.

Tartu Kunstimaja Suures galeriis – Festivali rahvusvaheline
teemanäitus “LIQUIDATIONOFARTACADAMIES” – koostajad Al Paldrok ja
Peeter Allik

Jan Konsin (Finland) – Rahvusvaheline koomiksiraamat

Tartu Kunstimaja Väikeses Galeriis – Caroline Sury (Prantsusmaa)

Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis – CZENTRIFUGA D.I.Y International
(GER+POL+CZ+SK+IR+GBR+EST)

ERR intervjuu: http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1345183&lang=

Näitusel osalevad: Ago Teedema, Ahti Seppet, Albert Gulk, Andres Sütevaka, Andrus Kasemaa, Andrus Peegel, Andrus Raag, Anna Hints, Anna Hõbemäe, Anne Kokkov, Anton Aunma, Art Security, Elodie Bernhard , Bruno Kadak, Columbus, Edgar Tedresaar, Eero Ijavoinen, Tuuli Puhvel, Eeva Ant, Eevart Arrak, Endel Taniloo, Enn Põldroos, Enn Tegova, Epp Pilv, Eva-Leena Mikson, Evelin Müürsepp, Evi Gailit, Heikki Leis, Heli Tuksam, IFF, Ilmar Kruusamäe, Inge Kudisiim, Jaan Elken, Jaan Luik, Jaanus Nessler, Jakob Meier, Jane Liiv, Jüri Marran, Kadri Nikopensius, Kaire Nurk, Kalli Kalde, Kerttu Lätt, Kiwa, Kristjan Kittus, Lembit Küüts,  Lembit Saarts, Lemme Haldre, Lii Jürgenson, Liis Koger, Liive Koppel, Margus Kääp, Margus Meinart, Marika Naadel, Marju Villem, Mati Leppik, Meiu Münt, Märt Rannast, Nadežda Tšernobai, Niina Freiberg,  Peeter Allik, Peeter Krosmann, Per William Petersen, Piibe-Imbi Arrak, Piret Kullerkupp, Priit Pangsepp, Rein Ereb, Riina Neeme, Robert-Rudolf Volk, Saskia Kasemaa, Sirje Protsin Petersen, Stanislav Netšvolodov, Thomas Wattebled, Tiit Tamm, TUUL, Tõnis Paberit, Wabbadiko.  Kuraator Mall Nukke.

Mare Tralla näitus “Hull armastus” Tartu Kunstimajas esitab valikut kunstniku loomingust 1995-2011.

Alates 1995 aastast on Mare Tralla loomingu üheks teemaks olnud intiimsete inimsuhete ja emotsioonidega suhestumine, privaatses ning isiklikus ühiskondliku nägemine.
Armastuse teema käsitlusse kaasaegses kunstis suhtutakse sageli kui banaalsesse. ja kunsti jaoks odavasse temaatikasse. Ometi on just armastus see, mida inimesed ihkavad kõige enam. Armastus ja kirg inspireerivad. Armastusest saadetakse korda suuri tegusid ning tehakse tottraid vigu. Armastus on kõige intiimsem, samas kõige avalikum inimtunne. Erinevatel elu perioodidel tähtsustakse ja ihaletakse armastust erineval moel: lapsena ihkatakse vanemate armastus, teismelisena idealiseeritud tüdruku või poisi tähelepanu, küpsemas eas võib olla armastuse ihalus seotud veel millegi muuga, sageli ei ole võimalik seda kirjeldada.

Jätka lugemist →