Põhikiri

MTÜ Tartu Kunstnike Liit

PÕHIKIRI

Mittetulundusühingu „TARTU KUNSTNIKE LIIT“ põhikirja uus redaktsioon on kinnitatud 15. mail 2023. a liikmete üldkoosoleku otsusega.

 

I ÜLDSÄTTED

1. Mittetulundusühing „Tartu Kunstnike Liit“

1. 1. Mittetulundusühingu nimi on „Tartu Kunstnike Liit“ (edaspidi: Liit).
1. 2. Liit on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest, oma põhikirjast ja organite otsustest.
1. 3. Liit on kunsti alal tegutsevaid kunstnikke, kunstiteadlasi ja kunstitöötajaid ühendav vabatahtlik mittepoliitiline loominguline ühendus, mille eesmärk on muu hulgas ka oma liikmete erialaste, tööalaste ja sotsiaalsete õiguste parem kaitsmine.
1. 4. Liidu asukoht on Eesti Vabariik, Tartu linn.
1. 5. Liit on asutatud 1. oktoobril 1957, Liidu põhikiri on esmakordselt kinnitatud 2. juunil 1999 ja Liit on Äriregistrisse kantud 26. juulil 1999.
1. 6. Liidu põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine.
1. 7. Liidu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

2. Liidu organid

Liidu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek (edaspidi: Üldkoosolek). Liidu igapäevast tegevust korraldab Liidu juhatus (edaspidi: Juhatus).

 

II LIIDU EESMÄRGID JA TEGEVUS

3. Liidu eesmärgid

Liidu eesmärkideks on:
3. 1. igakülgselt arendada professionaalset kunsti ja kunstialast tegevust ning uurimistööd;
3. 2. aidata kaasa elanikkonna kunstialase harituse taseme ja kunstiloomingu prestiiži tõstmisele ühiskonnas;
3. 3. toetada Liidu liikmeteks olevate loovisikute loometegevust;
3. 4. soodustada ja toetada aktiivsete liikmete osalemist välisriikides toimuvatel kunstiüritustel ja näitustel;
3. 5. tõsta oma liikmete erialaseid teadmisi ja ühiskondlikku aktiivsust;
3. 5. luua kontakte ja korraldada koostööd Liidu eesmärkidega tegelevate isikutega nii Eestis kui väljaspool Eestit.

4. Liidu tegevus

Oma eesmärkide saavutamiseks Liit:
4. 1. korraldab kaasaegse kunsti alaseid näitusi, seminare, konverentse, koolitusi, õppereise ja muid üritusi;
4. 2. teeb koostööd teiste selle valdkonna liitude, teadusasutuste ja muude isikutega nii kodu- kui ka välismaal;
4. 3. asutab vajadusel sektsioone ja osakondi;
4. 4. korraldab vajadusel kirjastustegevust, kaasaegse kunsti alaste väljaannete koostamist, toimetamist ja levitamist;
4. 5. teeb muid toiminguid, mis on vajalikud põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

 

III LIIKMELISUS

5. Liidu liikmed

5. 1. Liidu liikmeks võib vabatahtlikkuse alusel olla füüsiline või juriidiline isik, kes vastab Liidu põhikirja nõuetele.
5. 2. Liidu liikmeskonna moodustavad tegevliikmed, auliikmed ja toetajaliikmed.

6. Liidu tegevliikmed

6. 1. Liidu tegevliikmeks võivad olla kunstnikud, kunstiteadlased ja kunstitöötajad, kes on oma loomingulist võimekust ja aktiivsust praktikas tõestanud.
6. 2. Tegevliikme vastuvõtmise otsustab Üldkoosolek Juhatuse ettepanekul.

7. Liidu auliikmed

7. 1. Liidu auliikmeks võivad olla varasemad Liidu tegevliikmed, kellel on suuri teeneid Liidu ees või kunsti edendamisel nii Eestis kui ka väljaspool Eestit.
7. 2. Auliikmeks valimise otsustab Üldkoosolek Juhatuse ettepanekul.
7. 3. Auliikmetel ei ole kohustust tasuda Liidu liikmemaksu.

8. Liidu toetajaliikmed

8. 1. Liidu toetajaliikmeks võivad olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud, kes soovivad aineliselt ja moraalselt toetada Liidu tegevust vastavalt kahepoolsele lepingule Liidu juhatusega.
8. 2. Toetajaliikmetele ei laiene tegev- ja auliikmete õigused.

9. Liidu liikmeks vastu võtmine

9. 1. Tegevliikmeks astumiseks esitab füüsiline isik Juhatusele avalduse koos eluloo, portfoolio ja 2 (kahe) soovituskirjaga Liidu liikmetelt.
9. 2. Toetajaliikmeks astumiseks esitab füüsiline või juriidiline isik Juhatusele avalduse.

10. Liikmelisuse mitteüleantavus

10. 1. Liidu liikmelisust ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada (v.a põhikirja punktis 17. 3. nimetatud juhul).
10. 2. Füüsilisest isikust liikme surma korral tema liikmelisus Liidus lõpeb.
10. 3. Juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus Liidus lõpeb, v.a seaduses sätestatud juhtudel.

11. Liikme väljaastumine

11. 1. Liidu liikmel on õigus astuda Liidust välja, esitades juhatusele avalduse.
11. 2. Juhatus vaatab avalduse läbi ja kustutab liikme Liidu liikmete nimekirjast hiljemalt 2 (kahe) kuu jooksul arvates avalduse saamisest.
11. 3. Liidu liige loetakse Liidust lahkunuks pärast tema kustutamist liikmete nimekirjast.

12. Liidust väljaarvamine

12. 1. Tegevliikme võib Liidust välja arvata Üldkoosoleku otsusega järgmistel alustel:
12. 1. 1. kui liige süüliselt ei täida Liidu põhikirjalisi kohustusi, üldkoosoleku või juhatuse otsuseid või kahjustab olulisel määral või korduvalt Liidu huve;
12. 1. 2. kui liige ei ole viie aasta jooksul täitnud liikmemaksu tasumise kohustust;
12. 1. 3. kui liige ei osale otseselt või volituse teel Üldkoosolekutel vähemalt viie aasta jooksul.
12. 4. Käesoleva punkti mõttes loetakse liikme tegevuseks ka liikme valitseva mõju all oleva juriidilise isiku tegevust.
12. 5. Auliikmeid saab Liidust välja arvata Üldkoosoleku otsusega kui liige kahjustab olulisel määral Liidu huve.
12. 6. Toetajaliikmeid saab Liidust välja arvata Juhatuse või Üldkoosoleku otsusega.
12. 7. Liidust välja arvatud liikmele tuleb vastava otsuse tegemisest ja selle põhjustest viivitamatult kirjalikult teatada.

13. Liikmemaks

13. 1. Liidu tegevliikmete liikmemaksu suuruse otsustab Üldkoosolek.
13. 2. Liidu liikmemaksu suurust võib Üldkoosoleku otsusega muuta.

 

IV LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED.

14. Liikmete õigused

Liidu tegev- või auliikmel on õigus:
14. 1. osaleda Üldkoosolekul, valida ja olla valitud Liidu juht- ja tööorganitesse;
14. 2. algatada Üldkoosoleku kokkukutsumise menetlus põhikirjas sätestatud korras;
14. 3. teha ettepanekuid Liidu põhikirja muutmiseks;
14. 4. algatada programme ja projekte Liidu põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks;
14. 5. esitada Juhatusele või Üldkoosolekule ettepanekuid Liidu töö kohta. Ettepanekud Üldkoosolekule peavad olema esitatud vähemalt 10 (kümme) päeva enne Üldkoosolekut;
14. 6. saada teavet Liidu ja tema organite tegevuse ja vastuvõetud otsuste kohta, tutvuda Liidu asukohas Liidu tegevust kajastavate dokumentidega ja Liidu kirjavahetusega, välja arvatud info, mis võib kahjustada Liidu koostööpartnerite või konkursil osalejate majanduslikke või muid tähelepanuväärseid huvisid;
14. 7. astuda Liidust välja või peatada ajutiselt oma liikmelisus.

15. Liikmete kohustused

Liidu liige on kohustatud:
15. 1. täitma Liidu põhikirja sätteid ja Liidu organite seaduspäraseid otsuseid;
15. 2. õigeaegselt tasuma liikmemaksu ja teisi makseid Liidu põhikirjas või Liidu juhtorganite poolt näidatud suuruses ja tähtajal;
15. 3. informeerima Liitu oma kontaktandmete muutumisest viivitamatult;
15. 4. suhetes Liidu ning teiste Liidu liikmetega juhinduma headest kommetest ja kollegiaalsuse põhimõtetest;
15. 5. võtma osa Liidu ühistegevusest ja aitama kaasa Liidu ülesannete lahendamisele;
15. 6. hoidma heaperemehelikult Liidu vara.

16 Liikmekaart

Tegev- ja auliikmetele väljastab Liit nende soovil Liidu liikmekaardi.

 

V LIIDU JUHTIMINE

17. Üldkoosolek

17. 1. Liidu kõrgemaks organiks on Üldkoosolek, millel võivad osaleda ja hääletada kõik Liidu tegev- ja auliikmed.
17. 2. Igal Liidu tegev- ja auliikmel on üks hääl.
17. 3. Liidu liiget võib Üldkoosolekul esindada teine Liidu liige, kellele on antud vastav lihtkirjalik volikiri.
17. 4. Igal Liidu liikmel on Üldkoosolekul õigus volituse alusel esindada kuni 5 (viis) Liidu liiget. Kui volituste arv ületab viie piiri, siis volitatav valib viis esindatavat.
17. 5. Üldkoosolek võib teha otsuseid kõigis küsimustes, mis ei ole seaduse ega põhikirjaga antud Juhatuse pädevusse

18. Üldkoosoleku pädevus

Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
18. 1. põhikirja muutmine;
18. 2. Liidu eesmärgi muutmine;
18. 3. tegevliikmete vastuvõtmine ja auliikmete nimetamine;
18. 4. Juhatuse liikmeks oleva esimehe valimine;
18. 5. Juhatuse liikmete ja Revisjonikomisjoni valimine, nende ettekannete ja aruannete läbiarutamine ja kinnitamine;
18. 6. majandusaasta aruande kinnitamine;
18. 7. Juhatuse ja Revisjonikomisjoni tööd puudutavate kaebuste läbivaatamine ja lahendamine;
18. 8. Liidu liikmete liikmemaksu suuruse kinnitamine;
18. 9. muude küsimuste otsustamine, mis ei ole seaduse ega põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

19. Üldkoosoleku kokku kutsumine

19. 1. Üldkoosoleku kutsub kokku Juhatus. Üldkoosoleku kokkukutsumisest ja selle päevakorrast peab teatama kõigile Liidu tegev- ja auliikmetele ette vähemalt 2 (kaks) nädalat. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb tegev- ja auliikmetest 50%+1.
19. 2. Kui Üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, siis toimub kahe nädala pärast samas kohas sama päevakorraga korduskoosolek. Korduskoosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalevate liikmete arvust.
19. 3. Korraline Üldkoosolek toimub vähemalt 1 (üks) kord aastas.
19. 4. Erakorralise Üldkoosoleku kutsub Juhatus kokku kas oma äranägemisel või 1/10 Liidu liikmete nõudel. Kui Juhatus ei kutsu erakorralist Üldkoosolekut kokku vaatamata 1/10 liikmete nõudele, võivad nõude esitanud liikmed Üldkoosoleku ise kokku kutsuda.

20. Üldkoosoleku otsus

20. 1. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole Üldkoosolekul osalenud liikmetest.
20. 2. Liidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi liikmete nõusolek.
20. 3. Põhikirja muutmise ja Liidu lõpetamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle 2/3 Üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.

21. Ilma Üldkoosolekuta otsustamine

Liidu liikmed võivad teha otsuse Üldkoosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik Liidu liikmed.

22. Üldkoosolekul hääletamine

22. 1. Igal Liidu tegev- ja auliikmel on 1 (üks) hääl.
22. 2. Liidu liige ei või hääletada, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.

23. Liidu juhatus

23. 1. Liitu juhib ja esindab Juhatus, mis koosneb 1 (ühest) kuni 10 (kümnest) liikmest.
23. 2. Juhatusse saavad kuuluda ainult Liidu tegev- ja auliikmed.
23. 3. Juhatuse liikmete volituste tähtaeg on 3 (kolm) aastat.
23. 4. Juhatuse liikmeks saab olla maksimaalselt 2 (kaks) järjestikust volitusperioodi.
23. 5. Juhatuse liikmeid valib ja kutsub tagasi Üldkoosolek. Juhatuse liikme võib igal ajal tagasi kutsuda.

24. Liidu esimehe volitused

24. 1. Liidu esimehe volituse tähtaeg on 3 (kolm) aastat.
24. 2. Esimeheks saab olla maksimaalselt 3 (kolm) järjestikkust volitusperioodi.

25. Juhatuse õigused ja kohustused

25. 1. Liitu võib esindada kõigis õigustoimingutes iga Juhatuse liige.
25. 2. Kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võib Liit omandada, võõrandada või asjaõigusega koormata ainult Üldkoosoleku otsuse alusel.
25. 3. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule, välja arvatud siis, kui see on lubatud Üldkoosoleku otsusega.
25. 4. Juhatus peab andma Liidu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nõudel vastava aruande.
25. 5. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega Liidule süüliselt kahju tekitanud, vastutavad Liidu ees solidaarselt. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmisega süüliselt kahju tekitanud Liidu võlausaldajale, vastutavad solidaarselt mittetulundusühinguga võlausaldaja ees.

26. Juhatuse koosolekud

26. 1. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui koosolekul osaleb üle poole Juhatuse liikmetest.
26. 2. Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole Juhatuse koosolekul osalenud Juhatuse liikmete häältest.
26. 3. Juhatus korraldab koosolekuid vastavalt vajadusele.

 

VI LIIDU VARAD

27. Liidu varade tekkimine

Liidu varad tekivad:
27. 1. liikmemaksudest;
27. 2. varalistest annetustest ja eraldistest;
27. 3. tulust, mida võidakse saada heategevusest või muude Liidu põhikirjaliste eesmärkidega seotud tasuliste ürituste korraldamisest;
27. 4. muust seadusega lubatud tulust, mis on vajalik Liidu põhikirjalise tegevuse arendamiseks.

28. Annetuste kasutamine

28. 1. Liidule antud sihtotstarbelisi annetusi kasutatakse vastavalt annetaja soovile.
28. 2. Annetuste sihtotstarbelist kasutamist kontrollib juhatus.

29. Revisjonikomisjon

29. 1. Liidu finantsmajandustegevust kontrollib kuni 3 (kolme) liikmeline revisjonikomisjon.
29. 2. Revisjonikomisjoni valib Üldkoosolek 3 (kolmeks) aastaks.

30. Raamatupidamine

30. 1. Liidu raamatupidamist korraldab Juhatus vastavalt Eesti Vabariigi seadustele.
30. 2. Pärast majandusaasta lõppu koostab Juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras. Aruandele kuulub lisamisele revisjonikomisjoni arvamus.

 

VII LIIDU LÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

31. Liidu ühinemine ja jagunemine

31. 1. Liit võib ühineda teise mittetulundusühinguga.
31. 2. Liidu ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras.
31. 3. Liidu ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud.

32. Liidu lõpetamine

32. 1. Liit lõpetatakse:
32. 1. 1. Üldkoosoleku otsusega;
32. 1. 2. liikmete vähenemisel alla kahe isiku;
32. 1. 3. pankroti menetlusega;
32. 1. 4. muudel seaduses ettenähtud alustel.
32. 2. Liidu sundlõpetamine toimub seadusega sätestatud korras.

33. Liidu lõpetamine Üldkoosoleku otsusega

33. 1. Kui Liidu lõpetamise otsustab Üldkoosolek, on otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.

34. Liidu lõpetamisest järele jääva vara jaotamine

34. 1. Liidu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus).
34. 2. Liidu likvideerimine toimub seaduses sätestatud korras.
34. 3. Liidu likvideerijateks on Juhatuse liikmed.
34. 4. Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist või tagamist ja raha deponeerimist jaotatakse allesjäänud vara Üldkoosoleku otsusega määratud õigustatud isikute vahel.
34. 5. Õigustatud isikud peavad jätkama saadud vara kasutamist Liidu eesmärkide täitmiseks.

35. Liidu tegutsemise tähtaeg

Liit on loodud tähtaega määramata.