Reedel, 20. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis kunstnikufilmide näitus „Kord veel tahaksin tagasi“*. Näituse on koostanud Marge Monko ja kujundanud Karel Koplimets.
Näitusel saab vaadata viit kunstnikufilmi, mis käsitlevad kodu ning sellega seotud mälestusi, igatsust ja melanhooliat erinevates psühholoogilistes ja esteetilistes registrites.
Kodust lahkumise ja kodu igatsemise motiivid on sama vanad kui inimkonna ajalugu. Inimlikul tasandil on põgenemine või sunnitud ümberasumine traagiline sündmus, mis jääb märgistama kogu ülejäänud elu isegi siis, kui kohanemine on pealtnäha hästi sujunud. „Nad ei tea, et nad ei kohane päriselt kunagi. Ei, mitte iialgi. Mingi osa neist ei saa täielikult kohal olema, midagi, mis on jäänud maha vanale maale ja ei lase neil päriselt mujal kohaneda, juuri ajada.“ kirjutab Leedu-Ameerika avangard-filmitegija Jonas Mekas oma mälestusteraamatus „Mul ei olnud kuhugi minna“. Oma kogemusi põgenikuna ja eneseotsinguid uuel kodumaal on Mekas jäädvustanud läbi oma eksperimentaalfilmi loomingu.
„Kunstnikufilm on nähtus, mis paigutab ennast väljaspoole filmitööstuse formaatidest, ent rakendab liikuvale pildi poolt pakutavaid (audio)visuaalseid väljendusvahendeid. Oma raamatus „Sõda ei ole naise nägu“ kasutab Svetlana Aleksejevitš naiste ja meeste erineva sõjakogemuse kirjeldamiseks optikast pärit mõistet „valgusjõud“. Mida valgusjõulisem on objektiiv, seda suurem on selle võimekus salvestada pilti kehvades valgustingimustes. Loodetavasti aitavad näitusele valitud filmid välja valgustada neid kodutunde ja igatsusega seotud kihte, mis jäävad suurte ajaloonarratiivide varju,“ selgitab Marge Monko.
*Näituse pealkiri on laenatud Marie Underi luuletusest “Põgenik”, mis on kirjutatutud Rootsis paguluses olles.
Osalevad kunstnikud: Noor Abed, Paul Kuimet, Jonas Mekas, Marge Monko ja Anna Scherbyna.
Täname: Film-Makers Cooperative, Kaisa Maasik, Brigita Reinert, Eesti Kunstimuuseum, AS GoProperty, Valge Kuup OÜ
Näitus valmib koostöös Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnaga.
On Friday, 20 June at 5:00, the exhibition of artists’ films “Once More I Would Like To Return” * will open in the large gallery of the Tartu Art House. The exhibition is being curated by Marge Monko and designed by Karel Koplimets.
The exhibition features five films by artists that deal with home and the memories, longing and melancholy associated with it in various psychological and aesthetic registers.
The motifs of leaving home and longing for home are as old as human history. On a personal level, fleeing or being forcibly displaced is a tragic event that leaves a mark on the rest of our lives, even if we manage to adapt well. “They don’t know that they’ll never really settle down. No, never. Some part of them will never be really there, a part of them will stay on in the old country never allowing them to really settle down elsewhere, to really grow roots,” writes the Lithuanian-American avant-garde film-maker Jonas Mekas in his memoir I Had Nowhere To Go. Mekas has captured his experiences as a refugee and his search for self in a new homeland through his experimental film-making.
“Artists’ film is a phenomenon that situates itself outside film industry formats but uses the (audio)visual means of expression offered by the moving image. In her book The Unwomanly Face of War, Svetlana Alexievich borrows the term ‘lens transmittance’ from optics to highlight the differences in the experiences of women and men at war. The greater the transmittance of a lens, the better its ability to record an image in poor lighting conditions. Hopefully, the films selected for the exhibition will help to illuminate those layers of homesickness and longing that are overshadowed by the great narratives of history,” explains Marge Monko.
*The title of the exhibition is borrowed from Marie Under’s poem “The Refugee”, written while she was in exile in Sweden.
Participating artists: Noor Abed, Paul Kuimet, Jonas Mekas, Marge Monko and Anna Scherbyna.
Thank you: Film-Makers Cooperative, Kaisa Maasik, Brigita Reinert, Eesti Kunstimuuseum, AS GoProperty, Valge Kuup OÜ
The exhibition is being produced in collaboration with the Photography Department of the Estonian Academy of Arts.
Rubriigid:Määratlemata|Kunstnikufilmide näitus „Kord veel tahaksin tagasi“ / Suur saal / 20.06.–20.07.2025 kommenteerimine on välja lülitatud
Reedel, 20. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Daria Morozova isikunäitus „Olen siin“.
Näitus on kunstniku isikliku kriisikogemuse retrospektiiv: hirm, mittetunnustamine, üksindus. See räägib võitlusest – iseenda eest, oma koha eest ühiskonnas, võimaluse eest eksisteerida ilma pideva vajaduseta muutuda teiste pärast. Mis tunne on kogeda enda kahetisust? Kas on võimalik iseenda eest põgeneda? Või on ainus tee õppida lihtsalt olemas olema?
Piltide kaudu uurib Morozova seda teekonda: hirm, vastupanu, aktsepteerimine ja lõpuks võimalus kõneleda. „Ma olen siin“ ei ole katse peituda ega muutuda, vaid võimalus jääda iseendaks ja olla kuuldud.
Identiteedikriis võib olla hirmutavalt üksildane. Hetkedel, mil harjumuspärased orientiirid hajuvad, tundub, et sinu kogemus on vaid sinu enda koorem – tõlkimatu ja teistele arusaamatu. Kuid see ei ole nii.
„Keel, keha, mälu – kõik saab selle protsessi osaks. See on vastuse otsimine kõige olulisemale küsimusele: „Ma olen siin, ma olen elus ja mul on hirm. Mida teha? Kuidas olla?“ Näitusega kutsun vaatajat nägema Eestis elavate venekeelsete inimeste olukorda mitte poliitilise või abstraktse küsimusena, vaid elava ja isikliku kogemusena. See on kutse mõelda, mida tähendab elada selle kahetisusega, ja kuidas on valjult välja öelda seda, millest paljud vaikivad,“ selgitab kunstnik.
Daria Morozova (s 2002) on vene päritoluga eesti maalikunstnik, kes tegeleb identiteedi, kuuluvuse ja sisemiste konfliktide teemadega. Ta on omandanud Eesti Kunstiakadeemia bakalaureusekraadi ning on Eesti Noorte Kunstnike Liidu (ENKKL) liige. Viimaste näituste hulgas on “Surprize V – Dove sono? / Where am I?” (2024, Itaalia), “Maavaringlus” (2024, Tallinn), “Elu ei saa kunagi peatada” (2025, Tallinn, Linnagalerii).
Näituse kaaskuraator on Eva Oižinskaja. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
On Friday, 20 June at 5:00 p.m., Daria Morozova will open her solo exhibition “I Am Here” in the small gallery of the Tartu Art House.
The exhibition is a retrospective of a personal crisis experience: fear, non-recognition and loneliness. It speaks of struggle: fighting for oneself, for one’s place in society, and for the right to exist without the constant need to change for others. What does it feel like to experience one’s duality? Is it possible to escape oneself? Or is the only way forward simply learning to exist?
Through her paintings, Daria explores this journey: fear, resistance, acceptance and finally the possibility of speaking. I Am Here is not an attempt to hide or change but an opportunity to remain true to oneself and be heard.
An identity crisis can be terrifyingly lonely. In moments when familiar landmarks fade, it may feel like your experience is a burden you have to carry on your own: untranslatable and incomprehensible to others. But that is not the case.
“Language, body and memory: all become part of this process. It is a search for an answer to the most fundamental question: since I am here, I am alive and I am afraid, what should I do and how should I be? The exhibition invites the viewer to see the situation of Russian-speaking people living in Estonia not as a political or abstract issue but as a vivid and personal experience. It is an invitation to reflect on what it means to live with this duality and how it feels to say out loud what most remain silent about,” the artist explains.
Daria Morozova (b. 2002) is an Estonian painter of Russian origin whose works explore themes of identity, belonging and internal conflict. She holds a BA from the Estonian Academy of Arts and is a member of the Estonian Young Artists’ Association (ENKKL). Her recent exhibitions include Surprize V – Dove sono? / Where am I? (2024, Italy), Maavaringlus (2024, Tallinn), and Life Can Never Stop (2025, Tallinn, City Gallery).
The exhibition is co-curated by Eva Oizhinskaya. Exhibition is supported by the Cultural Endowment of Estonia.
Rubriigid:Määratlemata|Daria Morozova „Olen siin“ / Väike saal / 20.06.–20.07.2025 kommenteerimine on välja lülitatud
Reedel, 20. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Tuukka Kaila isikunäitus „Kaetav kaugus“.
Näitus on kunstiliste ekspeditsioonide kogum, mis kasutab immateriaalsete kogemuste näitlikustamiseks dokumenteerimis- ja mõõtevahendeid. Nende tulemusel tekkivad salvestised võimendavad seoseid asukoha ja ajavooluga.
Kunstilised protsessid tuginevad sageli abstraktsetele aluspõhimõtetele, mis võivad, aga ei pruugi tulemustes nähtavaks muutuda. Selle käigus ei ole kunstnik tingimata teadlik sellest, mis välja tuleb. Uurimise eesmärk ei ole anda vaadeldavatele nähtustele selget tähendust ega fikseeritud tõlgendusi. See ei järgi eelplaneeritud loogikat, sest selline suunatus taandaks protsessi juba tuvastatud väidetele. Pigem pakub kunstiline ekspeditsioon välja omadusi ja muutujaid, mis on alternatiivsed tajutavale kogemusele.
„Kogu protsessi juhivad intuitsioon ja spekulatsioon. Soovimatud mõjud ja juhuslikud elemendid kujundavad tulemuste vormi ja välimust. Kunstilised ekspeditsioonid on tõeliselt eksperimentaalsed: sageli ei näi nad toimivat, vaid segavad teadlikult kategooriaid, mis tavaliselt on eraldiseisvad. Nad loovad juhuslikke seoseid erinevate registrite vahel ja jagavad oma eripärasid,“ selgitab kunstnik.
Tuukka Kaila (s 1975) on Helsingis elav kunstnik. Ta tegutseb väga erinevatel aladel fotograafiast teksti ja kirjastamiseni. Tema looming käsitleb teadmiste ja representatsiooni küsimusi, mis sageli materialiseeruvad ruumiliste ja ajaliste kooslustena. Kaila on üks osa kaheliikmelisest kirjastusest Rooftop Press.
On Friday, 20 June at 5:00 p.m., Tuukka Kaila will open his solo exhibition “Visible Distance” in the monumental gallery of the Tartu Art House.
Visible Distance is a collection of artistic expeditions that use documenting and measuring instruments to make otherwise intangible experiences accessible. Their resulting recordings amplify relationships to site, location and flow of time.
Artistic processes often rely on underlying abstract principles that may or may not be rendered visible in their outputs. In the process, the artist is not necessarily aware of what comes out. The mode of research does not aim to give the observed phenomena clear meaning or fixed interpretations. It follows no premeditated logic because such a directed aim would reduce the process to already identified propositions. Rather, the artistic expedition suggests quantifiers and variables alternative to the sensed experience.
“The procedure is driven by intuition and speculation. Unintended effects and coincidental elements shape the form and articulation of the outcomes. The artistic expeditions are, indeed, experimental: they often do not seem to sense, but deliberately mix normally separate categories. They generate chance relations between different registers and confer their standards,” the artist explains.
Tuukka Kaila (b. 1975) is a Helsinki-based artist. He operates in expanded fields of photography, text and publishing. His work engages with questions of knowledge and representation, often materialising as spatial and temporal arrangements. Kaila forms one half of the publishing house Rooftop Press.
Rubriigid:Määratlemata|Tuukka Kaila „Kaetav kaugus“ / Monumentaalgalerii / 20.06.–20.07.2025 kommenteerimine on välja lülitatud
