for English scroll down
Näituse „Mälu kaob“ läbivaks teemaks on mälestuste moondumine mälus. Üldiselt arvatakse, et aja jooksul mälestused toimunud sündmustest kalduvad mälus moonduma, kuid teadlased on leidnud tõendust selle kohta, et emotsionaalsed mälestused on püsivamad ning negatiivsed emotsioonid suurendavad mälu täpsust. (Elisabeth A. Kensinger, Negative Emotion Enhances Memory Accuracy: Behavioral and Neuromaging Evidence, Current Directions in Psychological Science, August 2007).
Näituse väljapaneku moodustab maaliinstallatsioon koos heliga. Huviorbiidis on teatavat laadi isikliku „mäluruumi“ loomine, kus osad mälestused moonduvad millekski muuks või kaovad, ning teised tungivad tugevamalt esile. Maalidel on kujutatud n-ö neutraalseid mälestusi ning neile vastanduvaid sündmuseid, mis on seotud negatiivsete emotsioonidega, näiteks hirmuga.
Bostoni Kolledži psühholoogia teaduskonna professor Elisabeth A. Kensinger kirjutab: Halbu sündmuseid mäletatakse positiivsetest täpsemalt, sest meie emotsioonid mõjutavad, kuidas me mälestusi mälus töötleme. Negatiivsed sündmused võivad mälestustest välja tõrjuda positiivsed. Detailid, mida peaksime mäletama kõige täpsemalt on need, mis otseselt põhjustasid negatiivse reaktsiooni. Näiteks võime hästi mäletada mingis situatsioonis meie poole suunatud püstolit, sest see tekitas suurt hirmu. Tegemist on emotsionaalse reaktsiooniga, mille tulemusel mälusüsteem töötab justkui veelgi efektiivsemalt ning keskendub just sellele detailile, mis vallandas emotsiooni. Mälu keskendumine hirmu tekitavale sündmusele on loogiline ka evolutsioonilisest vaatepunktist lähtuvalt, sest siis on tähelepanu fokusseeritud detailidele, mis on olulised ellujäämise seisukohast.
Kui õigesti me üldse mäletame sündmusi, mis meie elus on olnud?
Helikujundus – Villem Jahu.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Tänud: Villem Jahu, Villu Villmann, Len Murusalu, Paul Järve, Tartu Kunstimaja.
——————–
The recurring theme of the exhibition “Memory Fades” is memory distortion. Memories are generally prone to distortion over time, but researchers have found some evidence to suggest that emotional memories are more resistant to the decay process and negative emotion enhances memory accuracy (Elisabeth A. Kensinger, Negative Emotion Enhances Memory Accuracy: Behavioral and Neuromaging Evidence, Current Directions in Psychological Science, August 2007).
Exhibition consists of a painting installation with sound. The focus is on creating a kind of personal “memory space”, where some memories distort or disappear and others rise out. Paintings depict so called neutral memories in contrast with negative ones related with strong emotions, such as fear.
The Boston College Psychology Department Professor Elisabeth A. Kensinger writes: Negative events tend to be remembered in a more accurate fashion than positive events because our emotions affect the way memories are processed in our memory. Negative events may edge out positive ones in our memories. The details we are most likely to remember accurately are the things that directly cause our negative emotional reaction. For example you may remember the gun pointed at you with a high level of detail because it is what caused your fear. It seems like when we are having an emotional reaction, the emotional circuitry in the brain kind of turns on and enhances the processing in that typical memory network such that it works even more efficiently. This focusing of the memory network during a fear-inducing event makes sense from an evolutionary standpoint because your attention is focused on the details that are most likely to enhance your chances of survival.
How accurately at all we remember events in our life?
Sound design – Villem Jahu.
Exhibition is supported by the Cultural Endowment of Estonia.
Thanks: Villem Jahu, Villu Villmann, Len Murusalu, Paul Järve
