MAA – VÕITLEV PLANEET
Kunagi sai „üles nopitud“ ühe avaliku tegelase lause, et unistada tuleks hästi suurelt. Lisades sellele teesi iga inimese kordumatusest, oleks nii ehk võimalik õigustada omaenda suurejoonelist sisekosmose eksponeerimist.
Ausalt öeldes väga rafineeritud süsteemi selles näitusekomplektis ju polegi. Olen püüdnud näidata mõningaid sümpaatiaid, antipaatiaid ja protsesside isiklikke tõlgendusi. Mõneti on tegu eneseotsingute visualiseerimisega. Kandvaks teljeks pakuks ehk üksikindiviidi ja ühiskonna igikestvat vastuolu, kus on segunenud nende konflikt koos võimatusega iseseisvalt eksisteerida.
Seda nn sputnikuperspektiivis pilguheitmist meie koduplaneedile kehutas kasutama minu põlvkonna noorusaega jääv kosmonautikat romantiseeriv alatoon. Möödub ju tänavu 50 aastat Juri Gagarini stardist. Samas pole ilmas eriti midagi paremuse poole muutunud, keegi ei kaitse MAAD, kes peab üksi oma (meie) elu eest võitlema.
Ago Teedema