Näituse avamisel teisipäeval, 25.jaanuaril kell 17.00 näeb
rollimänguliste tegelaste nagu laud-mees ja kile-naine
performatiivseid etteasteid.
Rühmatööl põhinev näitus L.I.H.A. keskendub 2011 aastal
ainevaldkonnale keha, mäng, füüsiline/vaimne, normaalne/kõrvalekalle
jne.
Margus Lokk`i puusärkmees ning Liisi Ördi plastikust alieni-laadse
kummastava mõjuga hiigelfiguurid on mõlemad kui Hollywoodi eriefektide
laboritest pärit, kuid ajastust kui digitaalsed manipulatsioonid
ulmeliste visioonide loomist ekraanil veel pöördumatule inflatsioonile
polnud lükanud.
Anna Hõbemägi alusraamideta eksponeeritud suureformaadiliste,
arhetüüpselt märgiliste maalingutega tekstiilidest pannoo ja Margus
Loki ja Liisi Örd installatiivsete skulptuuride kõrval näeme näitusel
ka Karin Treufeldti keha-teemalist subjektiivset pinakoteeki –
artistic research`i -laadne uurimuslik videopank uurib kõige muu
kõrval ka vaataja tähelepanuvõimet ja võimalusi totaalse
manipulatsiooni ajastul iseseisvaid otsuseid langetada.
Väljavõte kursuse “Maal/dekonstruktsioon” kirjeldusest: Maalikunsti
ristumine teiste kunstiliikidega (installatsioon, video, terviklikud
ruumilised seadeldised, environment ). Kunstiliikide vaheliste piiride
hajumine (skulptomaal, kollaaž, ready-made, segatehnikad jm).
Üliõpilaste osalemine kollektiivselt genereeritud näituseprojekti
ettevalmistamise erinevates faasides võimaldab tajuda tänapäeva
kunstipraktikas oluliste mõistete/rollide nagu kuraator, dialoog,
rühmatöö, jagatud autorsus tegelikku tähendust, nende mõistete miinus-
ja plusspooli.
Anna Hõbemägi: “Ma otsin vormi läbi värvi. Mängu aspekt on oluline,
kui mäng kaoks ära, siis polekski rõõmu. Minu piirideta figuraalsus on
vabastatud tahvelmaali neljakandilisusest.”
Margus Lokk: “Soovin panna kokku erinevatest elementidest täiesti uue
inim-masina vormi. Anda surnud materjalile elu ja peegeldada selles
enda hetkeemotsioone. Mind huvitab uute kehade konstrueerimine ja
erinevad kombineerimisvõimalused: mis juhtub kui kehtivad
kasutusjuhendid kõrvale heita?”
Karin Treufeldt: “Ma näitan kehasid, millel on midagi puudu, või
midagi ülearu ja mis on funktsioonist väljas. Vaatlen ihu kui
asitõendit, inimloomuse tunnistajat. Kehad loovad iseendale oma
normaalsuse piirid ja panevad kahtluse alla kõik ülejäänud. Kas
inimeste loodud raamidesse mahtuv keha on looduse pailaps?
Multiekraanilt, kümnete videoklippide vahendusel näitan ma kehade
ajalugu, tänapäeva ja tulevikku. Autentse originaalmaterjali kõrval
sisaldab videotöö ka massimeediast ja internetist kaaperdatud
videolõike kehast kui tööriistast. Hoiatan! Video-inventuur võib
sisaldada alla 16-aastastele sobimatu sisuga materjali!”
Liisi Örd : “Keha-kultus on keskmes iga päve, oma koleduses ja
võitlustes on ta minule ikkagi püha. Ma ei soovi kujutada keha
peegelpilti, vaid näidata valgust, läbi liha ja luu. Inimkeha on suur
läbi vabanemise oma tajutavast vormist. Võibolla ongi kehad vaid
anumad, hinge ajutised kojad lõputute uuestisündide jadas? Sinna
jõudmine tundub olevat mu pühalik kohus. Kuni ma elan, tunnen muret
oma keha ja hinge pärast.”
Näituse kuraator on TÜ prof. Jaan Elken
Kontakt: gsm 554 0544, jaan.elken@ut.ee