Angela Soop “Diem perdidi” / 08.03.–02.04.2017 / Monumentaalgalerii

Näitus kasvas minu kujutelmades välja koostöös monumentaalgalerii ruumiga. Õigem oleks öelda, et ruum kasvatas pilti ja vastupidi.

Ruumi kõrgus, pikkus, akende asetus, valguse langemine, välisuksest sisenemine, kogu ruumi asetsemine maapinnal – kõik need mängisid olulist rolli teose tekkimisel ning kokkuliidetuna sulandusid ühtseks tervikuks.

1. osa

Peaaegu kogu ruumi ulatuses on laest diagonaalis langev kangas, mis on kokku pandud algselt eraldi olnud tükkidest. Need on valminud erinevatel aegadel-päevadel. Mina leidsin kangad aja jooksul juhuslikest kohtadest. Neid on varem kasutatud mulle teadmata olukordades, ruumides ja minule tundmatute inimeste eludes. Ühendasin need kokku isiklikest eelistustest lähtuvalt ning omastasin läbi maalimise seetõttu kõik eelnevad ajad, inimesed, tegevused ja ruumid. Kokkupanduna moodustavad nad maali, milles sisalduvad minu kaotatud päevad. Nendel päevadel olin ma kadunud.

Kas ma pole head teinud seetõttu, et unustasin? Või seetõttu, et ma maalisin.
Lõplikult valminuna moodustus üks füüsiliselt nähtav tükk minu ajast ja minu elust, millega tegin vähemalt ühe heateo. Endale.

2. osa

Kõik see meenutab mulle telki, millel on kaitsev funktsioon. Seal ei saa väljasolev mind kätte. Illusioon, mis annab turvatunde. Tegelikkuses on see kaitse tühipaljas joon. See lihtsalt eraldab sisemise välimisest (ja vastupidi). On tõmmatud piir valguse ja pimeduse vahele. Selleks piiriks on maal.

Kaitstuse vajalikkust tajutakse teravalt hirmu lähenedes. Viibides väljas on vahest vähem hirmus, kuid väljast vaadates pole näha, mis toimub sees. Selleks, et näha ja teada, tuleb siseneda. Sees olles on olukord loomulikult sama. Erinevus seisneb mõõtkavas: piiratud ja piiramatu.

See on maailma telk.

Angela Soop (snd 1970) on õppinud Academia Non-Gratas, saanud maalikunsti bakalaureuse Eesti Kunstiakadeemias ning on samas kaitsmas magistri kraadi. Angela Soop on esinenud isiknäitustega nii Tallinnas, Pärnus, Haapsalus kui ka Tartus. Maalikunsti kõrval on ta ka aktiivne ja tunnustatud joonistaja.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Tehniline lahendus: Siim Soop
Heli salvetatud: “Joobnud”, Theatrum, 28. jaanuar. 2017 2,52 min.

Erilised tänud: Indrek Grigor, Heikki Tikas, Priidu Adlas, OÜ Kunskopp, ARSi Maja.


Angela Soop “Diem perdidi”
08.03.–02.04.2017
Exhibition is open from 09.03.

Angela Soop binds fabrics and painting into an installation that has been inspired by the spatial parameters of the monumental gallery and talks about the feeling of security. “The need for protection is sharply felt when fear approaches. Being outside is sometimes less scary, but looking from the outside it is not visible what is happening inside. To see and to know, one must enter. Of course, being inside doesn’t change the situation. The only thing that changes is the scale: bounded and limitless.”

Angela Soop (b 1970) has studied in Academia Non-Grata, received a bachelor’s degree in painting from the Estonian Academy of Art and is currently studying for her master’s degree at the same school. She has had personal exhibitions in Tallinn, Pärnu, Haapsalu and Tartu. Besides painting, she is also an active and renowned drawer.

Rubriigid: Määratlemata | Angela Soop “Diem perdidi” / 08.03.–02.04.2017 / Monumentaalgalerii kommenteerimine on välja lülitatud

Enn Tegova “Kohalik kunstnik” / 10.02.–05.03.2017 / Suur saal

Enn Tegova „Kohalik kunstnik / A Local Artist“
Suures saalis
10.02.–05.03. 2017

Avamine / opening venue 10.02. kell / at 18:00

„Tartulikkus kumab tõepoolest tema töödes läbi, kuid ma hindaksingi mitte niivõrd tema kui maalikunstniku meisterlikkust, kuivõrd seda, kuidas ta on osanud ühendada sellesama kohavaimu rahvusvahelise kunstikogemusega.“ (Ants Juske)

Enn Tegova on end eesti kunsti põlistanud läbi hüperrealismi ja ennekõike sürrealismi. Mälupildid minevikust ning stseenid ajaloost  kummitavad teda ikka ja jälle, segunedes vaimukateks, vahel veidi kummalisteks, kuid alati läbinägelikeks kooslusteks. Kunst ja elu on Tegova maalidel harmoonilises ja lahutamatus ühenduses, kus üks ei saa teiseta elada. Nii on ja nii peab.  Tegova loomingus on kinnisideena ikka ja jälle taas ilmnenud antiikskulptuur ja unenäoliste kihtidena kumav kohalugu. Kunstniku enese sõnul on näituse juhtmõtteks antiikpoeedi Simonidese seisukoht, et inimkonna mälukandjateks on poeesia ja kunst. Eksponeeritud teoste vormi keskmeks on püüd  figuraalsuse ja skulpturaalsuse poole.

„Kohalik kunstnik“ on vormilt keskkonda loov näitus, kus nii kahe- kui kolmemõõtmelised teosed täidavad ruumi ühtse kunstimassina. Kunstnik loob oma erilise maailma, kus üks teos läheb sujuvalt teiseks üle, lünki ja pause pole.

Enn Tegova (snd 1946) kunstnikuks kujunemisel on määrav roll TÜ Kunstikabinetis Kaljo Põllu juhtimisel tegutsenud legendaarsel kunstirühmitusel Visarid. 1974-1978 õppis Tegova Tartu Kunstikoolis ning lõpetas 30 aastat hiljem 2008. aastal ka Tartu Kõrgema Kunstikooli. Tegova kuulus 80ndate lõpul Eesti maalikunsti nägu oluliselt mõjutanud sürrealistlike kunstnike grupi Para 89 asutajaliikmete hulka.

 


Meediakajastus

Raimu Hanson. Tartlasest vanameister mängib antiikse kunstiga nooruslikult, Tartu Postimees, 14.02.2017.

Rubriigid: Määratlemata | Enn Tegova “Kohalik kunstnik” / 10.02.–05.03.2017 / Suur saal kommenteerimine on välja lülitatud