Tartu Kunstimaja / Tartu Art House

Tuleviku kohta küsival näitusel suhestuvad kunstnikud inimliku seisundi võimalikkustega üha muutuvas maailmas.

1910-ndatel Itaaliast alguse saanud industriaalne futurism kutsus üles ehitama uut inimest ning sai omamoodi maailmasõja ettekuulutajaks. Ameerikas 1950- ja 1970-ndatel sci-fi’ks arenenud futurismi pildikeel koosnes reeglina rikkalikest värvidest ja konkreetsetest fantastilistest objektidest nagu ülikõrged pilvelõhkujad, täisautomaatne linn või kauged kosmosereisid, kus inimese rolli nähti kui selle kõigega mängivat operanti. 1990-ndate Jaapani küberpunk’i laine populariseeris eskapismi digitaalmaailma ja Inimese versiooni 2.0 võimalikkust.

Nüüd – peale läänemaailma vabaduse illusioonide purunemist, loodusressursside väidetavat kohe-kohe otsa lõppemist ning 7 miljardi tarbjiaks kodeeritud inimese purunema määratud unistustega paremast elust – on pilt tulevikust üpris trööstitu.

Näituse vaataja näeb erinevates lagunemise astmetes abstraktselt ekpressiivseid maale. Lisaks lendavad mustad palakad ja kogutakse relvi. Samas ei ole usk paremasse lootusetult kadunud, sest esindatud on ka konstruktiivne maalilaad ja rohelised ideed.

Veiko Klemmer

Meiu Münt esitab oma näitusel valikut maalidest ja maalilistest
joonistustest, mis mõtisklevad leebe ettevaatlikkuse ja hinge
puudutava süngusega inimeksistentsist kui purgatooriumist. Töö, maa ja
selle valu, üksindus, haud, kartulisalati valmistamine ja veel natuke
und. Mõned elavad selle üle ja teostavad end, paljudest saavad
zombied. Kas rõõm… või rahu, või mõlemad – igal asjal on oma aeg.

päevadel ja aastaaegadel polnud enam selget vahet
päike tõusis tumedana linna tagant ja veri kaotas üleöö värvi
polnud enam soe ei külm
õhukeste kardinate taga olid jääs aknad ja
pime lumi ja nõgine taevas
vastu valgust sadas suuri musti helbeid
kapis hingasid liigutasid ja sosistasid noorelt surnud ema riided
voodis nutsid uneootel lapsed
vannitoas ulgusid pisaraist külmad kanged veetorud

soe lõhnav roheline kevadine vihm ja
tuule lohutav hääl puude ladvus
on veel paljude kuude taga

tapeedil õitsevad ikka needsamad kirjud lilled

Meiu Münt

Tartu vanema põlvkonna maalija Eevart Arrak esitleb väljapanekus „Aimdused“ oma viimase viie aasta loomingut. 1936 aastal sündinud Eevart Arrak omandas kunstihariduse oma venna Erich Arraku ateljeekoolis. Esineb alates 1964 aastast nii ülevaate- kui ka grupinäitustel Tartus ja teistes Eesti linnades. Isiknäitusi on olnud 8 – viimased Tartu Kunstimajas 2006, Tartu Linnamuuseumis 2006, Tallinas Draakoni galeriis 2007. Tema töid leidub kunstikogudes Eestis, Soomes, Rootsis, Norras, Saksamaal, Prantsusmaal, Kanadas ja USA-s.
Eevart Arrak rõhutab oma teostes eelkõige maalikunsti igiväärtusi – meeleolukat koloriiti, head joonistusoskust ja meisterlikku kompositsiooni.