Tartu Kunstimaja / Tartu Art House

(Scroll down for English)

Reedel, 1. augustil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Liisa Kruusmägi, Helmi Arraku ja Krõõt Kukkuri ühisnäitus „Pehme Kaos“.

Ruumiline kollaaž toob kokku kolme sarnase mõtteviisiga kunstniku keraamikat, maale ja joonistusi. Veel võib näha teoseid, mis seni pole avalikkuse ette jõudnud.

Pehme kaose kutsel plahvatavad värvid meie nätsuputkades.
Tolm on üles tantsitud stuudiopõrandatelt. Lõikejooned murduvad kontinentide vahel, kus asuvad meie mõttelised ja päris-stuudiod. Täna Brasiilias, homme Aafrikas ja ülehomme Prantsusmaal. Vaba joonega ja muretult.

„Ole nagu vesi, mu sõber, ole nagu vesi….“, mõmiseb Bruce Lee ühest teisest ajastust.

Võtame sisse poose, mis ei vii kuhugi. Ja kui ka viivad, siis on need juba uued poosid.

Ühe ajastu lapsed mängivad mitme sajandi liivakastis. Üks kõigi ja kõik ühe eest!
Üks kõigi ükskõiksete eest!
Kelle moodi me oleme, kui me ei tea, kust algab üks ja lõpeb teine?

Näituseteksti koostas Anari Koppel.

Liisa Kruusmägi (1988) on vabakutseline kunstnik, kes kasutab peamiselt maali, joonistamise ning keraamika meediume. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia bakalaureuseõppe maali erialal (2010) ning joonistamise magistrantuuri (2013). Kruusmägi on täiendanud ennast Rhode Island School of Designis ja osalenud residentuuriprogrammides Kanadas, Jaapanis, Prantsusmaal, Leedus, Lätis, Brasiilias, Kreekas, Peruus ja Portugalis. On teinud hulganisti isiknäitusi ja osalenud mitmetel grupinäitustel. Viimased olulisemad näitused on „Yokai teepidu“ Draakoni galeriis 2025. aastal, „Mälestusi Altai Kraist“ Tallinna Linnagaleriis 2024. aastal ja „Binoklitega peajalgsed“ Vaal galeriis 2022. aastal Ta on Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 2013 ja maalikunstnike liidu liige aastast 2022.

Helmi Arrak (s 1988) on Eesti kunstnik. 2007–2010 õppis ta Tartu Ülikooli maaliosakonnas ja 2010. aastast Tartu Kõrgema Kunstikooli mööbliosakonnas. Põhiliselt kujutab Arrak inimesi, kuulsusi, loomi ja muid tegelasi, kelle kaudu jutustab lugusid, tema looming on visandlik ja illustratiivne. Arraku töid kasutavad mitmed trükiväljaanded.

Krõõt Kukkur (s 1991) on Tallinnast pärit kunstnik ja illustraator, kes viljeleb eri stiile ja tehnikaid, et end pidevalt täiendada. Viimase 10 aasta jooksul on ta arendanud enda brändi Krõõt Kukkur Illustrations, teinud koostööd kümnete ettevõtetega ning viinud läbi erinevaid töötubasid. Kukkuri teoseid võib püsinäitusena näha mitmete toidukohtade seintel, ta on osalenud paljudel grupinäitustel ning tema silmapaistvamad isiknäitused on „Džungel“ restoran JJA-s 2025, „Risomaniac“ Telliskivi Loomelinnaku galeriis 2023 ning „Under the sun“ 2021, „Circus within me myself and I“ 2020, „Seitsme maa ja mere taga“ 2019 ja „I can’t hair you“ 2018 Stella Soomlaisi stuudiogaleriis.

---

Meediakajastus

Lauraliis Jurkov. Tartu kunstimajas on avatud kolm uut näitust. Kultuur.err.ee, 5. augustil 2025.

---

On Friday, 1 August at 5:00 p.m., Liisa Kruusmägi, Helmi Arrak and Krõõt Kukkur will open their joint exhibition “Soft Chaos” in the monumental gallery of the Tartu Art House.

A spatial collage brings together ceramics, paintings and drawings by three artists with similar mindsets. You’ll also encounter works that have never before been shown to the public.

At the invitation of Soft Chaos, colours explode in our bubblegum booths.
Dust has danced up from studio floors.
Cutting lines fracture between continents where our imagined and real studios reside.
Today in Brazil, tomorrow in Africa and the day after in France.
With a free hand and a carefree spirit.

“Be like water, my friend, be like water…” mumbles Bruce Lee from another era.

We strike poses that lead nowhere.
And if they do lead somewhere, they are new poses.

Children of one era play in the sandbox of centuries.
One for all, and all for one!
One for all the indifferent ones!

Who do we resemble if we don’t know where one ends and the other begins?

Exhibition text by Anari Koppel.

Liisa Kruusmägi (b. 1988) is a freelance artist working primarily with painting, drawing and ceramics. She holds a BA in Painting (2010) and an MA in Drawing (2013) from the Estonian Academy of Arts. Kruusmägi has undertaken further studies at the Rhode Island School of Design and has participated in residency programmes in Canada, Japan, France, Lithuania, Latvia, Brazil, Greece, Peru and Portugal. She has held numerous solo exhibitions and taken part in a range of group shows. Her recent major exhibitions include Memories from Altai Krai at the Tallinn City Gallery in 2024 and Cephalopods with Binoculars at the Vaal Gallery in 2022. She has been a member of the Estonian Artists’ Association since 2013 and of the Estonian Painters’ Association since 2022.

Helmi Arrak (b. 1988) is an Estonian artist. She studied at the Painting Department of the University of Tartu from 2007-2010 and at the Furniture Department of the Pallas University of Applied Sciences beginning in 2010. Arrak mainly depicts people, celebrities, animals and other characters through which she tells stories; her work is sketchy and illustrative. Arrak’s work has been used by several publications.

Krõõt Kukkur (b. 1991) is an artist and illustrator from Tallinn who cultivates different styles and techniques in order to constantly improve herself. Over the last 10 years she has developed her own brand, Krõõt Kukkur Illustrations, collaborated with dozens of companies and conducted various workshops. Kukkur’s works can be seen as permanent exhibitions on the walls of several restaurants, she has participated in many group exhibitions and her most prominent solo exhibitions are “Jungle” at the JJA restaurant in 2025, “Risomaniac” at the Telliskivi Creative Centre Gallery in 2023 and “Under the sun” in 2021, “Circus within me myself and I” in 2020, “Beyond the Seven Lands and the Sea” in 2019 and “I can’t hair you” in 2018 at the Stella Soomlais Studio Gallery.

Jätka lugemist →

(Scroll down for English)

Reedel, 20. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis kunstnikufilmide näitus „Kord veel tahaksin tagasi“*. Näituse on koostanud Marge Monko ja kujundanud Karel Koplimets.

Näitusel saab vaadata viit kunstnikufilmi, mis käsitlevad kodu ning sellega seotud mälestusi, igatsust ja melanhooliat erinevates psühholoogilistes ja esteetilistes registrites.

Kodust lahkumise ja kodu igatsemise motiivid on sama vanad kui inimkonna ajalugu. Inimlikul tasandil on põgenemine või sunnitud ümberasumine traagiline sündmus, mis jääb märgistama kogu ülejäänud elu isegi siis, kui kohanemine on pealtnäha hästi sujunud. „Nad ei tea, et nad ei kohane päriselt kunagi. Ei, mitte iialgi. Mingi osa neist ei saa täielikult kohal olema, midagi, mis on jäänud maha vanale maale ja ei lase neil päriselt mujal kohaneda, juuri ajada.“ kirjutab Leedu-Ameerika avangard-filmitegija Jonas Mekas oma mälestusteraamatus „Mul ei olnud kuhugi minna“. Oma kogemusi põgenikuna ja eneseotsinguid uuel kodumaal on Mekas jäädvustanud läbi oma eksperimentaalfilmi loomingu.

„Kunstnikufilm on nähtus, mis paigutab ennast väljaspoole filmitööstuse formaatidest, ent rakendab liikuvale pildi poolt pakutavaid (audio)visuaalseid väljendusvahendeid. Oma raamatus „Sõda ei ole naise nägu“ kasutab Svetlana Aleksejevitš naiste ja meeste erineva sõjakogemuse kirjeldamiseks optikast pärit mõistet „valgusjõud“. Mida valgusjõulisem on objektiiv, seda suurem on selle võimekus salvestada pilti kehvades valgustingimustes. Loodetavasti aitavad näitusele valitud filmid välja valgustada neid kodutunde ja igatsusega seotud kihte, mis jäävad suurte ajaloonarratiivide varju,“ selgitab Marge Monko.  

*Näituse pealkiri on laenatud Marie Underi luuletusest “Põgenik”, mis on kirjutatutud Rootsis paguluses olles.

Osalevad kunstnikud: Noor Abed, Paul Kuimet, Jonas Mekas, Marge Monko ja Anna Scherbyna.

Täname: Film-Makers Cooperative, Kaisa Maasik, Brigita Reinert, Eesti Kunstimuuseum, AS GoProperty, Valge Kuup OÜ

Näitus valmib koostöös Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnaga.

---

Meediakajastus

Aleksander Metsamärt. Delta 9. juulil: Kunstnikufilmid ja suvitamiskultuur. Klassikaraadio, 9. juulil 2025.

Getter Miida Kask. Tartu kunstimajas saab näha koduigatsuseteemalist filminäitust. ERR raadiouudised, 25. juunil 2025.

---

On Friday, 20 June at 5:00, the exhibition of artists’ films “Once More I Would Like To Return” * will open in the large gallery of the Tartu Art House. The exhibition is being curated by Marge Monko and designed by Karel Koplimets.

The exhibition features five films by artists that deal with home and the memories, longing and melancholy associated with it in various psychological and aesthetic registers.

The motifs of leaving home and longing for home are as old as human history. On a personal level, fleeing or being forcibly displaced is a tragic event that leaves a mark on the rest of our lives, even if we manage to adapt well. “They don’t know that they’ll never really settle down. No, never. Some part of them will never be really there, a part of them will stay on in the old country never allowing them to really settle down elsewhere, to really grow roots,” writes the Lithuanian-American avant-garde film-maker Jonas Mekas in his memoir I Had Nowhere To Go. Mekas has captured his experiences as a refugee and his search for self in a new homeland through his experimental film-making.

“Artists’ film is a phenomenon that situates itself outside film industry formats but uses the (audio)visual means of expression offered by the moving image. In her book The Unwomanly Face of War, Svetlana Alexievich borrows the term ‘lens transmittance’ from optics to highlight the differences in the experiences of women and men at war. The greater the transmittance of a lens, the better its ability to record an image in poor lighting conditions. Hopefully, the films selected for the exhibition will help to illuminate those layers of homesickness and longing that are overshadowed by the great narratives of history,” explains Marge Monko.  

*The title of the exhibition is borrowed from Marie Under’s poem “The Refugee”, written while she was in exile in Sweden.

Participating artists: Noor Abed, Paul Kuimet, Jonas Mekas, Marge Monko and Anna Scherbyna.

Thank you: Film-Makers Cooperative, Kaisa Maasik, Brigita Reinert, Eesti Kunstimuuseum, AS GoProperty, Valge Kuup OÜ

The exhibition is being produced in collaboration with the Photography Department of the Estonian Academy of Arts.

(Scroll down for English)

Reedel, 20. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Daria Morozova isikunäitus „Olen siin“.

Näitus on kunstniku isikliku kriisikogemuse retrospektiiv: hirm, mittetunnustamine, üksindus. See räägib võitlusest – iseenda eest, oma koha eest ühiskonnas, võimaluse eest eksisteerida ilma pideva vajaduseta muutuda teiste pärast. Mis tunne on kogeda enda kahetisust? Kas on võimalik iseenda eest põgeneda? Või on ainus tee õppida lihtsalt olemas olema?

Piltide kaudu uurib Morozova seda teekonda: hirm, vastupanu, aktsepteerimine ja lõpuks võimalus kõneleda. „Ma olen siin“ ei ole katse peituda ega muutuda, vaid võimalus jääda iseendaks ja olla kuuldud.

Identiteedikriis võib olla hirmutavalt üksildane. Hetkedel, mil harjumuspärased orientiirid hajuvad, tundub, et sinu kogemus on vaid sinu enda koorem – tõlkimatu ja teistele arusaamatu. Kuid see ei ole nii.

„Keel, keha, mälu – kõik saab selle protsessi osaks. See on vastuse otsimine kõige olulisemale küsimusele: „Ma olen siin, ma olen elus ja mul on hirm. Mida teha? Kuidas olla?“ Näitusega kutsun vaatajat nägema Eestis elavate venekeelsete inimeste olukorda mitte poliitilise või abstraktse küsimusena, vaid elava ja isikliku kogemusena. See on kutse mõelda, mida tähendab elada selle kahetisusega, ja kuidas on valjult välja öelda seda, millest paljud vaikivad,“ selgitab kunstnik.

Daria Morozova (s 2002) on vene päritoluga eesti maalikunstnik, kes tegeleb identiteedi, kuuluvuse ja sisemiste konfliktide teemadega. Ta on omandanud Eesti Kunstiakadeemia bakalaureusekraadi ning on Eesti Noorte Kunstnike Liidu (ENKKL) liige. Viimaste näituste hulgas on “Surprize V – Dove sono? / Where am I?” (2024, Itaalia), “Maavaringlus” (2024, Tallinn), “Elu ei saa kunagi peatada” (2025, Tallinn, Linnagalerii).

Näituse kaaskuraator on Eva Oižinskaja.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

---

On Friday, 20 June at 5:00 p.m., Daria Morozova will open her solo exhibition “I Am Here” in the small gallery of the Tartu Art House.

The exhibition is a retrospective of a personal crisis experience: fear, non-recognition and loneliness. It speaks of struggle: fighting for oneself, for one’s place in society, and for the right to exist without the constant need to change for others. What does it feel like to experience one’s duality? Is it possible to escape oneself? Or is the only way forward simply learning to exist?

Through her paintings, Daria explores this journey: fear, resistance, acceptance and finally the possibility of speaking. I Am Here is not an attempt to hide or change but an opportunity to remain true to oneself and be heard.

An identity crisis can be terrifyingly lonely. In moments when familiar landmarks fade, it may feel like your experience is a burden you have to carry on your own: untranslatable and incomprehensible to others. But that is not the case.

“Language, body and memory: all become part of this process. It is a search for an answer to the most fundamental question: since I am here, I am alive and I am afraid, what should I do and how should I be? The exhibition invites the viewer to see the situation of Russian-speaking people living in Estonia not as a political or abstract issue but as a vivid and personal experience. It is an invitation to reflect on what it means to live with this duality and how it feels to say out loud what most remain silent about,” the artist explains.

Daria Morozova (b. 2002) is an Estonian painter of Russian origin whose works explore themes of identity, belonging and internal conflict. She holds a BA from the Estonian Academy of Arts and is a member of the Estonian Young Artists’ Association (ENKKL). Her recent exhibitions include Surprize V – Dove sono? / Where am I? (2024, Italy), Maavaringlus (2024, Tallinn), and Life Can Never Stop (2025, Tallinn, City Gallery).

The exhibition is co-curated by Eva Oizhinskaya.
Exhibition is supported by the Cultural Endowment of Estonia.