(Scroll down for English)
Me oleme harjunud rääkima ületootmise kurnavast mõjust looduskeskkonnale, kuid märksa vähem on saanud tähelepanu viisid, kuidas me oma enese inimkeskkonda saastame.
Pilt kõnelevat rohkem kui tuhat sõna. Digitaalse pildipöörde järgses maailmas tähendab see, et toimub kasvava kiirusega tähenduse juurde tootmine, mis oma ulatuselt tõenäoliselt juba ületab n-ö reaalsete asjade tööstuse. Nii on sõna, mis ütleb märksa vähem kui pilt, muutunud tänapäeval üheks võimalikuks pildiökonoomia ja ökoloogia vahendiks.
Reimo Võsa-Tangsoo eksponeerib oma näitusel „Vahetu vaevatasu“ ekfraasidena mehaanilise täpsusega kirjeldatud fotosid viimase aasta meediapildist, lootes meie ühisele kogemusele, mis võimaldab ühtemoodi aru saada mitte ainult kirjeldusest „päikeseloojang mererannal“, vaid ka märksa keerulisematest päevakajalistest kujutistest.
Reimo Võsa-Tangsoo (snd 1976) kaitses 2011. aastal magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas ning töötab samas 2003. aastast saati. Tal on olnud rida isiknäituseid Tallinnas Hobusepea ja Draakoni galeriis. Tartus eksponeeriti Võsa-Tangsoo magistritööde sarja „Tahtsime kõige paremat“ 2011. aastal Y-galeriis ja 2015. aastal kaasas kuraator Anneli Porri ta tööga „… Tabada tuuma ja põrgusse tagajärjed” Tartu Kunstimuuseumi näitusele „Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991–2015”.
Tänud: Abikaasa, Anneli Porri, Sulo Kallas, EKA Fotoosakond, (Indrek Grigor ja) Tartu Kunstimaja, Eesti Kunstnike Liit, Tõnu Karjatse, Maris Karjatse, Mari Armei, Andre Joosep Arming (juhuslikus järjekorras)
Avalik ülesvõte
Tartu Kunstimaja vestluste sarja “Avalik ülesvõte” kolmas osa. Galerist Indrek Grigor vestleb fotokunstnik Reimo Võsa-Tangsooga. Ülesvõte toimus 28. mail 2017. aastal.
We are used to talking about the exhausting effect that overproduction has on the natural environment, but we don’t pay as much attention on how we pollute our own human environment.
It is said that an image is worth a thousand words. In the world after the digital visual turn this means that we are producing meaning at an increasing rate, probably already exceeding the production of “real things”. Therefore words, that in and of themselves are less explanatory than images, can facilitate visual economy or visual ecology.
In “Immediate Gratification”, Reimo Võsa-Tangsoo exhibits ekphrastic and mechanically accurate descriptions of photos from the news media of the previous year. He counts on our shared experiences for an identical understanding of not merely the description “sunset on the seashore” but also of somewhat more complex everyday images.
Reimo Võsa-Tangsoo (b 1976) received his master’s degree from the Photography Department of the Estonian Academy of Arts in 2011 and has worked in the Academy already since 2003. He has had a number of personal exhibitions in the galleries Hobusepea and Draakoni in Tallinn. In 2011, Võsa-Tangsoo exhibited his master’s series “We Wanted the Best” in Y-gallery in Tartu and in 2015 curator Anneli Porri included his work “… As Close to the Bone as I Could Get, and to Hell with the Consequences” in her exhibition “From Explosion to Expanse. Estonian Contemporary Photography 1991–2015” at the Tartu Art Museum.
Thanks: My wife, Anneli Porri, Sulo Kallas, Photography Department of the Estonian Academy of Art, (Indrek Grigor and) Tartu Art House, Estonian Artists’ Association, Tõnu Karjatse, Maris Karjatse, Mari Armei and Andre Joosep Arming (in no particular order).