TAVA2018 “Vaakum kui mõtteviis” / Suur saal, monumentaalgalerii / 24.10.–18.11.2018

Brion Gysini Dreamachine ehk Unenäomasin. Foto: Charles Gatewood

(Scroll down for English)

Kolmapäeval, 24. oktoobril kell 17 avatakse Tartu Kunstimajas TAVA2018 festivali Kiwa kureeritud sisenäitus “Vaakum kui mõtteviis”.

Näituse kunstnikud ja teosed kõnetavad valguse, psühhogeograafia ja psühhedeelia seostest. Eriprojektina tuleb Tartu Kunstimajas Eesti esmasitlusele Bryon Gysini Dreamachine ehk Unenäomasin.

Suur saal

Kristel Saan, “Rabbit Owners Meeting”
Kristel Saan on oma viimastes teostes tegelenud privaatsuse probleemi ning keha, koha ja territooriumi otsimise-leidmise teemaga. Vaakuminäitusele loob ta interaktiivse installatsiooni, mille kogeja peab end füüsiliselt sisse pressima, nii nagu me peame nägema ränka vaeva, et kellegi ja ka iseenda tuumani jõuda. Töös kasutab Saan materjalidena naturaalseid loomanahku, juukseid, karvu, patju ja muid pehmeid tekstiile, kombineerides neid helendava ja särava, neoonide, valguskastide ning värvilisusega.

Dreamachine
Dreamachine on nn maailma esimene kunstiteos kinnisilmi vaatamiseks, stroboskoopiline seade, mille valgussignaalid mõjutavad ajulaineid ja visioone ning võivad vaataja viia hüpnagoogilisse seisundisse. Krestomaatilise psühhedeelse objekti leiutasid biitnikud Brion Gysin ja Ian Sommerville 1959.

Johannes Luik, “Hämarala”
Kui me mõtleme valguse tulemise, valguse suurenemise peale, siis meile seostuvad sellega päiksetõus, ärkamine, ruumist väljumine, millegi algus. Samas seotakse seda ka surmaga. Valgus tunneli lõpus. Väike osa surma elus. Samamoodi pimenemine. Valguse kadumine. Magama heitmine, silmade sulgemine, õuest siseruumidesse tulemine kuid ka surm, teadvuse kaotus. Teadmatus selle ees, mis on pärast pimedust. Samas on selle sees lootus. Pärast pimedust tuleb valgus. Taasasünd. Väike osa elu surmas. Äärmused, mis eksisteerivad teineteises. Kogu selle polaarsuse vahel eksisteerib vaheala. Hämarala. Huvitaval kombel on just see hetk, kus meie ajus olevad kolvikesed ei suuda värve tajuda ja kogu töö teevad ära kepikesed, kus me näeme maailma mustvalgena.

Aivar Tõnso, “Miraaž 2.0”
Aivar Tõnso “Miraaž 2.0” on ruumilise heli installatsioon. Miraaž kui valguskiirte teekonna paindumisest tulenev optiline nähtus, mille tõttu tunduvad kauged objektid lähemana või teises kohas paiknevana, on võimas metafoor inimtaju hämaraladele viitamisel. “Miraaž 2.0” teisendab valgusega seotud nägemisillusiooni helikeskkonda vihjates samaaegselt nii erinevate meelte ühtsusele ja seotusele kui ka erisusele kuna kõrvad on avatud kuulmisele erinevalt silmadest igal ajal ja iga nurga alt ning tõstatab seeläbi veelgi avaramalt küsimuse meie endi meeleseisundite olulisusest ümbritseva tajumise või tajumatuse protsessis.

Tundmatu Kunstnik,”nothing sucks”
[kirjeldus puudub]

Monumentaalgalerii

Liisa Hirsch loob koostöös Ekke Västrikuga uue teose: kolmenädalane protsess valguse ja heli muutumisest, kus helid on ruumi valguse ja atmosfäärist püütud kiirte muutumisega otseses seoses. Heli tõlgendub erinevate algoritmide abil ruumi- ja õuevalgusest ning atmosfäärist püütud kiirte intensiivsustest.


Meediakajastus

Indrek Grigor. Kunstnik moonutab teosega teadvust, Sirp, 16. november 2018.

Raimu Hanson. Kunstnik moonutab teosega teadvust, Tartu Postimees, 24. oktoober 2018.


On Wednesday, 24 October at 5 p.m. TAVA2018 festival’s interior exhibition “Vacuum as a Mindset” curated by Kiwa will be opened at the Tartu Art House.

The artists and works talk about the connections between light, psycho-geography and psychedelics. The exhibition at the Tartu Art House will include the first example of Bryon Gysin’s Dreamachine in Estonia.

Large gallery

Kristel Saan will be observing the impact of light on our behaviour, thinking, physical and spiritual bodies. We are surrounded by light even in darkness because „someone’s got a message…“. Kristel Saan’s work of art for Tartu in Light is playful, based on a narrative, using also light boxes with human hair growing out of them – people you may know and other references to the living. The installation is made up of different parts that guide visitors independently through space. The work is made of textile, plastic and other natural and artificial materials. The work contains neon and leds, industrial light sources and beauty bubbles…it is bound to be exciting…

Brion Gysin and Ian Sommerville – Dreamachine. Dreamachine is the so-called world’s first work of art to be observed with eyes shut, a stroboskopic device whose light signals influence brain waves and visions. The chrestomathic psychedelic object was invented in 1959 by Brion Gysin and Ian Sommerville, members of the beat generation. It has not been exhibited in Estonia before and the idea can be freely used, so to say.

Johannes Luik’s space installation based on process studies a phenomenon called fade to black and different non-visual lights (like infrared) or absence of light in cityscape. By mapping a city taking into account the amount of existing or lacking light and by studying the places that lack light in the city, he stores and uses light and its absence or not seeing it in the city. The final result of the work will become clear in the course of the process.

Aivar Tõnso’s multi-channelled soundscape installation will unite all installations accommodated in the Big Gallery of Tartu Art House into a whole and complements it with a sonorous dimension, so that the whole exposition will act as psychedelic art of environment.

Unknown artist’s illegal copy of Stefan Brueggemann’s light pipe text “nothing.”

Monumental gallery

Liisa Hirsch will create a new work of art: a 3-week-long process about the changing of light and sound where sounds are directly related to the changing of light and rays caught from the atmosphere. With the help of different algorithms sound is interpreted from indoor and outdoor light and the intensity of rays caught from the atmosphere.

Rubriigid: Määratlemata | TAVA2018 “Vaakum kui mõtteviis” / Suur saal, monumentaalgalerii / 24.10.–18.11.2018 kommenteerimine on välja lülitatud

Regina-Mareta Soonsein “Mõtteta mõte” / Väike saal / 24.10.–18.11.2018

(Scroll down for English)

Kolmapäeval, 24. oktoobril kell 17.30 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Regina-Mareta Soonseina isikunäitus „Mõtteta mõte”.

Soonsein on näitusel soovinud eirata arusaama graafikast kui ajalooliselt väikeseformaadilisest ja isegi kammerlikust meediumist ning käsitleb seda monumentaalse ja eksperimentaalselt maalilisena. Autor on teoste loomisel tegelenud süvitsi eneseanalüüsiga, kuid on samas proovinud vältida teoste pidevat ümberkomponeerimist või -kontseptualiseerimist.

Kunstnik selgitab: „Tähtsustan vaatleja rolli ja mõju vaadeldavas ning ei soovi seda sünteesi suunata oma ideedega. Igaüks näeb ja leiab siit oma projektsiooni ehk nähtav tuleneb vaatlejast. Pakun vaid alget, millest saab igaühele tekkida omaenda mõtestus, aga kus puudub samas ettekirjutatud õige või vale vastus.”

Regina-Mareta Soonsein (snd 1991) on õppinud Tartu Kunstikoolis ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Hoolimata lühikesest kunstnikuteest, on tema joonel põhinevad must-valged linoollõiked äärmiselt äratuntava käekirjaga ning see on viinud ka eduka osalemiseni Tartu noore kunsti oksjonitel. Tegemist on kunstniku esimese isikunäitusega Tartu Kunstimajas.


Meediakajastus

Krista Piirimäe. Regina Mareta Soonseina kosmilised figuurid, Postimees, 7. november 2018.

Raimu Hanson. Noor kunstnik teeb suurt ja maalilist graafikat, Tartu Postimees, 24. oktoober 2018.


On Wednesday, 24 October at 17.30 Regina-Mareta Soonsein’s personal exhibition “Mindless Meaning” will be opened in the small gallery of the Tartu Art House.

Soonsein has tried to disregard the historical understanding of printmaking as a medium of small formats and offers a truly monumental approach that uses experimental painterly qualities. During the production process, the author carried out an in depth self-analysis, but also tried to avoid the constant re-composing or re-conceptualising of the works.

The artist explains: “I value the role of the viewer and their influence on the observed. I don’t want to direct this synthesis with my own ideas. Everybody sees and finds their own projection which means that the thing that is observed originates from them. I only offer a beginning that leaves room for everybody’s thoughts but lacks a prescribed right or wrong answer.”

Regina-Mareta Soonsein (b 1991) has studied at the Tartu Art School and the Tartu Art College. Despite her short professional career, her line-based black and white linocuts have a clearly recognisable handwriting which has also led to her successful participation in the Tartu Young Art auctions. This is her first personal exhibition at the Tartu Art House.

Rubriigid: Määratlemata | Regina-Mareta Soonsein “Mõtteta mõte” / Väike saal / 24.10.–18.11.2018 kommenteerimine on välja lülitatud

Raivo Korstniku retrospektiiv / Suur saal / 27.09.–21.10.2018

Raivo Korstnik. Tänav. 1967. Õli, lõuend. Tartu Ülikooli Kunstimuuseum.

(Scroll down for English)

Raivo Korstniku retrospektiiv Tartu Kunstimajas.

Neljapäeval, 27. septembril kell 17 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Raivo Korstniku retrospektiivnäitus „Tagasivaates: Tartu tänavatel”. Näituse koostasid Maarja Korstnik ja Meelis Tammemägi.

Tegemist on viimaste aastate jooksul järjekorras kuuenda kunstniku loomingu ülevaatega, mis võtab kokku kõik eelnevad väljapanekud. Eksponeeritakse Korstniku loomingut 1950ndate lõpust kuni kunstniku surmani 1992. aastal, kusjuures mitmed teosed jõuavad vaatajateni esmakordselt. Peamiselt nn „karmis stiilis” meretemaatika ja linnavaadete kõrval on suurim rõhk sürreaalsusse kalduval kubistlike sugemetega loomingul.

Raivo Korstnik (1932–1992) õppis ERKIs aastatel 1951–1957. Osales näitustel aastast 1957, muuhulgas ka legendaarsel 1966. aasta noorte kunstnike väljapanekul. Hiljem muutus osalemine vähem aktiivseks ning kunstniku ainus eluajal toimunud isikunäitus toimus väidetavalt 1988. aastal Paide muuseumis. Töötanud 1961. aastast alates joonistusõpetajana nii Tallinna Pedagoogilises Instituudis, Tallinna Kultuuriülikoolis kui ERKIs.

Näitus on avatud 21. oktoobrini 2018.


Raivo Korstnik’s retrospective at the Tartu Art House

On Thursday, 27 September at 5 p.m. Raivo Korstnik’s retrospective “In Retrospect: On the Streets of Tartu” will be opened in the large gallery of the Tartu Art House. The exhibition has been compiled by Maarja Korstnik and Meelis Tammemägi.

The present overview is the sixth exhibition of Korstnik’s oeuvre in the last two years and summarises all the previous ones. The selection covers the years from the end of the 1950s to the artists death in 1992 and many of the works are shown publicly for the first time. Besides the nautical themes and cityscapes in the so called “harsh style”, the main focus is on Korstnik’s surreal and even cubist works.

Raivo Korstnik (1932–1992) studied in 1951–1957 in the Estonian State Art Institute. He started participating in exhibitions in 1957 and was also included in the legendary 1966 young artists’ exhibition. Later, his participation became less active and the only supposed personal exhibition took place in 1988 in the Paide Museum. Since 1961, he worked as a drawing teacher in the Tallinn Pedagogical Institute, Tallinn Cultural University and in the Art Institute.

The exhibition is open until 21 October.

Attached: Raivo Korstnik. Street. 1967. Oil, canvas. University of Tartu Art Museum.

 

Rubriigid: Määratlemata | Raivo Korstniku retrospektiiv / Suur saal / 27.09.–21.10.2018 kommenteerimine on välja lülitatud