Tartu Kunstimaja / Tartu Art House

17. VIII 1928 – 6. V 2025

Lahkunud on maalikunstnik, abstraktsionist ja pikaaegne õppejõud, Eesti Kunstnike Liidu ja Tartu Kunstnike Liidu auliige, Tartu Richard Wagneri Seltsi asutajaliige, Zonta Tartu klubi liige ning kauaaegne Erakond Isamaa liige Lola Liivat.

Lola Liivat sündis 17. augustil 1928 Tallinnas. Rakveres veedetud lapsepõlve ja Tallinna 4. Keskkooli järel asus ta õppima Tartu Riiklikku Kunstiinstituuti. Peale instituudi lõpetamist 1954. aastal sai temast Tartu Kunstikooli üks peamisi õpetajaid kuni aastani 1983, kus ta jagas tulevastele kunstnikele vajalikke teadmisi maalimisest, kompositsioonist ja joonistamisest, innustades kujutamise asemel väljendama.

Kuigi ajastule iseloomulikult oli Liivati lõputöö sotsrealistlik ja varane looming pallaslik, oli tema elu ja loomingu olulisemaks murdepunktiks 1957. aasta, mil ta külastas Moskvas ülemaailmset noorsoofestivali ning nägi seal ameerika kunstniku Harry Colmani process painting’u näidisseanssi. Koju naastes valmis emotsionaalsest laengust sütitatuna teos “Moonid”, millele järgnesid pollocklikud eksperimendid ja kandinskylikud arendused. On tähelepanuväärne, et sellest ajast saadik osales Liivat näitustel pea täielikult abstraktsete või ekspressiivsesse vormikeelde kalduvate teostega.

Ta ise on öelnud, et just Tartus sai ta julgemalt teha põranda all toona lubamatut kunsti. Liivati esimene olulisem isiknäitus avati 1969. aastal Tallinna Kunstisalongis, kuid tema loomingu kolm suurimat kokkuvõtet on toimunud aastatel 1978, 1998 ja 2018 Tartu Kunstimuuseumis. Kokku toimus tal elu jooksul enam kui nelikümmend isiknäitust peamiselt Eestis, kuid ka Soomes, Rootsis ja Ameerika Ühendriikides. 1960. aastate lõpus lisandus Liivati loomingusse üha enam kollaažilik-assamblaažlik lähenemine ja tsemendi kaasamisega muutusid teosed ka järjest mahulisemaks. See loomeperiood kajastab isiklikemaid eluseiku ja on loetav pigem intiimse läheduse ning süvapsühholoogia võtmes.

Uue hingamise sai Liivati looming peale Eesti iseseisvuse taastamist, mil trikoloorilikud toonid võisid varase aimatavuse asemel vabalt lehvida, sealjuures domineerivalt sinine selle erakordses variatsioonirikkuses. Tema maalid olid jätkuvalt tugeva sisima sõnumi kandjad. Järgnes rida pühenduslikke, programmilisi isiknäituseid, teoste suured formaadid olid vastavuses emotsionaalse laenguga. Liivati kunstnikuloomust ja vaateid, sealhulgas kodanikupositsiooni iseloomustavad selgelt 2008. aastal valminud maalipaarik “Vabadusest” ja “Vabadusele” ja 2016 valminud testamentlik “Vaimu vastupanu”. Ateljees töötamas oli ta kuni viimase ajani, kuni tervis lõplikult alt vedas.

Lola Liivat sinisest (2000): “Pilte saan siis teha, kui olen ääreni täis tõsine. Vahel, kui ma saan kõige sinisema pildi, siis ma olen hetkeks rahul. Mida tõsisem, seda sinisem.”

1957. aastal võeti Liivat Eesti NSV Kunstnike Liidu liikmekandidaadiks, 1959. aastal Tartu osakonna liikmeks ja 1960. aastal ENKLi täisliikmeks. 1988. aastal oli ta üks Pallase Kunstiühingu taasasutajaid ja aastani 1992 selle esinaine. Samal ajal õpetas ta 1988–1994 vastavatud Tartu Ülikooli maaliosakonnas (algselt ERKI filiaal). Ka juhatas ta avamise järgselt lühidalt Rüütli galeriid, tehes sellest toonase Tartu esindusgalerii. Aastatel 1997–2000 oli ta Tartu Kunstnike Liidu esinaine, pannes aluse Tartu Kunstimaja 1990. aastate kriisist väljumisele. Mullu valiti ta esimesena liidu auliikmeks. Liivatile on omistatud 1998. aastal Ado Vabbe preemia, 2008. aastal Konrad Mäe medal ja 2019. aastal AkzoNobeli kunstipreemia. Lisaks on talle 2001. aastal omistatud Valgetähe teenetemärk.

Sügav kaastunne sõpradele ja lähedastele!

Ärasaatmine 13. mail kell 13 Tallinna Jaani kirikus.

Eesti Kunstnike Liit
Tartu Kunstnike Liit
Tartu Kunstikool
Tartu Kunstimuuseum
Eesti Kunstimuuseum
Erakond Isamaa
Tartu Ülikooli muuseum
Tartu Richard Wagneri Selts
Eesti Kultuuriministeerium

Foto: Lola Liivat oma ateljees 2017. aastal (Autor: Heikki Leis, sari “Eesti meistrid”).

Jätka lugemist →

17. mail toimub muuseumiöö teemaga „Öös on raamatut“. 
Muuseumiööl on Tartu Kunstimaja avatud kuni 23.00.

Jätka lugemist →

(Scroll down for English)

Reedel, 11. aprillil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Ivar Veermäe isikunäitus „Õhetav“.

Näitus keskendub tehnoutopistlikele ideedele, mille kohaselt oleks inimestel teoreetiliselt võimalik kogu maailma kliimasüsteemi kontrollida. Pihustades stratosfääri suurtes kogustes aerosoole oleks võimalik jäljendada vulkaanide tegevust ja vähendada kliima soojenemist päikeseenergia osalise tagasipeegeldumise abil.

Kunstnik on selliseid ettepanekuid osadeks lahutanud, seejärel laiendanud ja töötanud kohtade ning protsessidega, mida neis nimetatakse – stratosfääri, vulkaaniliste aladega Lõuna Itaalias, bioloogiliste ja tehniliste süsteemidega.

Tööd on valminud kontrollitava ja juhusliku kokkupuudetel, kaasates erinevaid jõudusid ja eluvorme nagu näiteks näiteks tuul, korrosioon ja mikroorganismid. Fotoprindid Päikese lähivaadetest* on saanud katseterritooriumiks mikroskoopilise elu poolt loodud muudatuste uurimisele selle pinnal. Metabolistlikud muundumised toimuvad läbi inimsülje mikroorganismide, mis on viidud kontakti energiaallika ja pildi pinnaga.

„Näitusega proovin mõelda geotehnika hoomamatule ulatusele ning bioloogiliste ja geoloogiliste suhete keerukusele. Jätkan ka töös Teine Maa (2023) alustatud eksperimentidega stratosfääris. Näitusele loob taustsüsteemi videotöö, mis sisaldab minu vestlusi geotehnoloogia ekspertidega,“ selgitab kunstnik.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Tänud: Perekond Veermäe, Anja Dreißig, Kalev Tamm, Michael Wallys, Laura M. Hartman, Douglas MacMartin, Elspeth Spence, Forrest Clingerman, Wake Smith, Duncan McLaren, Masahiro Sugiyama, Renzo Taddei, Chad M. Baum, Kevin Surprise, Andy Parker, Michael Wallys, Ülo Rossmann ja kaastöölised.

Ivar Veermäe (s 1982) on Berliinis tegutsev eesti fotokunstnik. Ta on õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis tootmistehnikat, 2001–2003 Tallinna Polütehnikumis graafilist disaini ja 2004–2009 Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas fotograafiat ning 2011–2014 Berliini Weißensee kunstikoolis ruumistrateegiate magistriprogrammis. Veermäel on toimunud arvukalt isikunäitusi, muuhulgas Tallinna Kunstihoone galeriis, Edith-Russ-Hausis, Galerie im Turmis, (AV17) galeriis, Belgradi kultuurikeskuses ja Tallinna Linnagaleriis. Lisaks on tema töid eksponeeritud RIBOCA-l, Veneetsia arhitektuuribiennaalil, transmediale festivalil, Kumu kunstimuuseumis, EKKM-is, Tallinna Kunstihoones, BIENALSUR-il, Buenos Aireses, Bozaris, ZKM-is, Karlsruhes ja Läti Kaasaegse Kunsti Keskuses (LCCA).

* Nasa vabakasutus ja Paul Stewart (CC BY 2.0)

---

Meediakajastus

Echo Gone Wrong. Photo reportage from the exhibition ‘Sun-kissed’ by Ivar Veermäe at the Tartu Art House. Echo Gone Wrong, 7. mail 2025.

Andrus Laansalu. Kuidas saada aru Päikese hämardumisest? Sirp, 25. aprillil 2025.

---

On Friday, 11 April at 5 p.m., Ivar Veermäe will open his solo exhibition “Sun-kissed” in the large gallery of the Tartu Art House.

The exhibition focuses on techno-utopian ideas, according to which humans could, theoretically, control the global climate system. By spraying large quantities of aerosols into the stratosphere it should be possible to mimic the activity of volcanoes and thereby reduce climate warming by reflecting some solar energy back into space.

Artist has broken down such proposals into parts, then expanded them and worked with the locations and processes referred to in them: the stratosphere, volcanic areas in southern Italy, and biological and technical systems.

The work was done through controlled and accidental actions involving a variety of forces and life forms, such as wind, corrosion and micro-organisms. Photographic prints of close-up views of the Sun* created a test area for studying changes created by microscopic life on its surface. Metabolic transformations take place through human microorganisms brought into contact with the energy source and the surface of the image.

“Through the exhibition, I try to grasp the unimaginable scope of geoengineering, and the complexity of geological relationships. Additionally, I am continuing the experiments in the stratosphere that began with the work “Second Earth” (2023). A video of my conversation with geoengineering experts will provide background for the exhibition,” explains the artist.

The exhibition is supported by the Cultural Endowment of Estonia.

Thanks: The Veermäe family, Anja Dreißig, Kalev Tamm, Michael Wallys, Laura M. Hartman, Douglas MacMartin, Elspeth Spence, Forrest Clingerman, Wake Smith, Duncan McLaren, Masahiro Sugiyama, Renzo Taddei, Chad M. Baum, Kevin Surprise, Andy Parker, Michael Wallys and Ülo Rossmann and the co-workers.

Ivar Veermäe (b 1982) is an Estonian photographer based in Berlin. He has studied production engineering at Tallinn University of Technology, graphic design at Tallinn Polytechnic from 2001-2003, photography at the Faculty of Fine Arts of the Estonian Academy of Arts from 2004-2009, and spatial strategies at the Weißensee Art School in Berlin from 2011-2014. Veermäe has had numerous solo exhibitions, including at the Tallinn Art Hall Gallery, Edith-Russ-Haus, Galerie im Turm, (AV17) Gallery, Belgrade Cultural Centre and Tallinn City Gallery. In addition, his work has been exhibited at RIBOCA, the Venice Architecture Biennale, the transmediale festival, the Kumu Art Museum, EKKM, Tallinn Art Hall, BIENALSUR, Buenos Aires, Bozar, ZKM, Karlsruhe and the Latvian Centre for Contemporary Art (LCCA).

* NASA public domain and Paul Stewart (CC BY 2.0)