Reedel, 15. mail kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja kolmes saalis Tartu Kunstnike Liidu esimene kevadnäitus.
Kevadnäitus koondab esmakordselt ainult liidu liikmete loomingut. Näitus toob kokku eri põlvkondade kunstnikud, keskendudes nendevahelistele erinevustele ja sarnasustele. Näitusel osaleb 104 Tartu Kunstnike Liidu liiget.
Näitus sündis liidu üldkoosolekul soovist tuua liikmed üksteisele lähemale ajal, mil suhtlus on üha enam liikunud veebi ja kohtumisi jääb vähemaks. Projekti raames moodustati eri vanuses kunstnikest duod, kes tutvusid teineteise loominguga ning tegid näituse jaoks ühiseid valikuid. Väljapanekus esitletavad teosed kasvasid välja nende omavahelistest kohtumistest ja vestlustest.
„Esimese kevadnäituse ainsaks reegliks oli, et osaleda ei saa üksi. Sellist üksi nokitsemist on meil niikuinii väga palju. Me oleme küll liidus, aga me tegelikult ei pruugi kõiki nägupidi tunda. Mistõttu oli soe tunne vaadata, kuidas paari võtsid näiteks 30-aastased ja 80-aastased kunstnikud, et üksteise loomingusse süveneda,” räägib kevadnäituse üks korraldajatest, Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus.
Näituse toimkond: Stina Leek, Ove Maidla, Margus Meinart, Stella Mõttus, Urmo Teekivi Täname: Siim Asmer, Martin Rästa, Ellinor Tänna, AkzoNobel, Tartu Kunstimuuseum
On Friday, 15 May at 5:00 p.m., the Tartu Artists’ Union’s first spring exhibition will open in three galleries at the Tartu Art House.
The spring exhibition brings together, for the first time, works exclusively by members of the association. The exhibition brings together artists from different generations, focusing on the differences and similarities between them. There will be 104 members of the Tartu Artists’ Union participating in the exhibition.
The exhibition originated at the union’s general meeting from a desire to bring members closer together at a time when communication has increasingly moved online, and in-person contacts have become less frequent. As part of the project, duos of artists of different ages were formed; they familiarised themselves with each other’s works and made joint selections for the exhibition. The works presented in the exhibition emerged from their mutual meetings and conversations.
“The only rule for the first spring exhibition was that you couldn’t participate alone. We do plenty of that solitary tinkering anyway. We may be in the same association, but we don’t necessarily know everyone personally. That’s why it was heart-warming to see, for example, 30-year-old and 80-year-old artists teaming up to delve into each other’s work,” says Stella Mõttus, one of the organisers of the spring exhibition and a curator at the Tartu Art Museum.
Exhibition committee: Stina Leek, Ove Maidla, Margus Meinart, Stella Mõttus and Urmo Teekivi Special thanks to: Siim Asmer, Martin Rästa, Ellinor Tänna, AkzoNobel and the Tartu Art Museum
Rubriigid:Määratlemata|Tartu Kunstnike Liidu kevadnäitus / 15.05.–14.06.2026 kommenteerimine on välja lülitatud
Reet Amberg lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1974. aastal tööstuskunstnikuna. Valida õppimiseks hiljuti avatud eriala oli sel ajal üpriski uuendusmeelne otsus, kuid disainiõpe pakkus noortele kunstnikele mitmekülgset haridust. Peale ERKI lõpetamist asus Reet oma erialal ka tööle ning sai õpitut edukalt rakendada Tartu ARSi dekoorateljee pikaajalise peakunstnikuna, kus tema vastutusalasse jäi paljuski Tartu linna ja siinseid olulisi asutusi kujundavate elementide kunstiline tase. Kogu linna tähtpäevaline kujundus telliti ARSist ning iga kavand ja pintslitõmme läbis Reeda kontrolli ja hinnangu – see oli kompromissitu! Reedaga ei vaieldud, tal olid kindlad stiililised põhimõtted ja ta hoolis oma tööst väga
Reet kavandas ja kujundas palju. Seda ei peetud küll eraldiseisvaks loominguks, vaid see oli lihtsalt tema töö osa. Avalikkusele nähtavaimad olid ARSi poe väljapanekud, erinevad vaateaknad, iga-aastased tarbekunsti ülevaated ning kõrgkoolide ja muuseumide näitused. Ta kavandas ka ARSi tekstiiliosakonnale rätikuid ja linikuid, Kammivabrikule kilekotte ja asutustele logosid, metalliosakonnas valmisid sildid, nimetahvlid ja portreedega bareljeefid, dekoorateljee suured tellimused olid sisekujundusprojektid koos mööbli, valgustite ja kujunduselementidega – see kõik kuulus Reeda vastutusalasse. Seda, et Reet oli „peene näpuga“ tõendab ka see, et ta on kujundanud muuhulgas Setu kuhiksõlgi.
1996–2004 töötas Reet ARS Metallis ja tegi kunstnikutööd kuni pensionile jäämiseni. Omaaegne ARSi poe juhataja meenutab Reeta kui sõnaahtrat ja tagasihoidlikku inimest, kel olid huvitavad ja alati isikupärased kujunduslahendused. Kõik oli väga läbimõeldud ja kindlakäeline. Tartlastele on tuttav Jakobi mäe all asuva hoone otsaseina delikaatne ajaloolise kella motiiv, mis kodulinna juubelist alates seda maja kaunistab. Kahjuks kaob suur osa kujunduskunstniku tööalastest saavutustest uute aegade saabudes aga kõige mööduva teed.
Paljud mäletavad Reeta kui ARSi dekoorateljee kauaaegset juhti ja põhimõttekindlat isiksust, kuid väljaspool tööd hoidis ta pigem end eraldi. Ta avas end vähestele, kuid neile, kellele ennast usaldas, oli ta alati soe ja hooliv.
Reeta meenutasid Merike Kaunissaare, Erika Pedak, Valli Lindma, Hillar Meeru, Reet Pärn, Liivi Ehmann ja Imbi Kruuv.
Avaldame kaastunnet perele ja lähedastele!
Tartu Kunstnike Liit
Rubriigid:Määratlemata|In memoriam Reet Amberg kommenteerimine on välja lülitatud
Reedel, 10. aprillil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Anna Škodenko ja Maria Valdma-Härmi ühisnäitus „Ma tean, miks puurilinnud laulavad“.
Näituse fookuses on inimese võitlus püstijäämise nimel (nii otseses kui ka ülekantud tähenduses) ülekaalukate olude keskel, kus lõpmatu moraalne ekslemine kurnab, ent sunnitud paigalseis ei ole samuti võimalik. Nii peegeldavad kunstnikud oma tundemaailma vaatajale ruumikogemuse kaudu.
Öösiti, kui koidik tundub liiga kaugel, tajume hetke, kui kõik näib tulutu, fiktiivne ja tühi. Kui päev on iseolemisest lämmatatud ja põhjatusse sügavusse on kadunud viimane õrnalt sogase värviga tuhm valgus, justkui oleks sajandivanune õhk tardunud üheks tombuks, oleme sunnitud taanduma omaenese mõtetesse ja unelmatesse.
Nõiaringis ekslemisega kaasneb eneseavastamine ning võimalus märgata enda sees seni avastamata ja eiratud tundeid. Seda kogemust on praktiliselt võimatu adekvaatselt kommunikeerida ning tunnete jagamise tõhususes ei saa kunagi päriselt kindel olla – selleks puudub ühiskeel ja kohati ka piisavalt avar (mõtte)ruum, mida Teisega jagada.
„Koostöös oleme loonud tajukeskkonna, mille eesmärk on tabada kaduvuse liikumatut koreograafiat, isikliku ja üldise vahel. Töötades valitud sümboolse tähendusega materjalidega, tegeleme omaenese kujutelmade samaaegse loomise ja dekonstrueerimisega. Meie tähelepanu keskmes on olemise seisunditest järele jääv ja selle paratamatu haihtumine. Maailma ja globaalpoliitilist olukorda tajume mõlemad läbi haavade ja tervenemise, marrastuste ja süütunde,“ selgitavad kunstnikud.
Anna Škodenko (s 1986) on lõpetanud Eesti kunstiakadeemia maaliosakonna (2009), täiendanud end õpingute ajal Chelsea kunstikolledžis Inglismaal ja hiljem Moskva kaasaegse kunsti instituudis. Škodenko läbis Glasgow’ kunstiakadeemias üheaastase vabade kunstide magistriõppe (2017). Ta on saanud Eduard Wiiralti auhinna (2016) ja Köler Prize’i grand prix’ (2018). Oma loomingus tegutseb ta poeetilise ja argise piiril, kasutades erinevaid meediume: joonistust, maali, teksti, heli ja objekte, et uurida muutuvust, mälu ning olukordi, kus harjumuspärane kaob.
Maria Valdma-Härm (s 1973) on tunnustatud eesti ehtekunstnik. 2000. aastal lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia metallikunsti osakonna magistrikraadiga. Ta on osalenud arvukatel näitustel aastast 1994. Lisaks Eestile ja mitmetele teistele Euroopa riikidele on tema töid eksponeeritud näitustel Brasiilias, Hiinas, Koreas ja USAs. Aastatel 1996–2005 kuulus ta (ehte)kunsti rühmitusse F.F.F.F. Talle on omistatud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia aastal 2021 ja aastal 2002 (koos rühmitusega F.F.F.F.). 2016. aastal pälvis ta NOORE EHTE preemia. Peale ligi kolmekümne aastast näitustegevust leiab Valdma-Härmi teoseid mitmete muuseumite (Eesti Tarbekunsti-ja Disainimuuseum, Eesti Kunstimuusem) püsikogudest ning paljudest erakogudest üle maailma.
Tänud: Akzo Nobel, Eventech, Tuuli Susi, Andres Ansper, Leino Sigijane, Mihkel Säre, Karolin Aatonen, Johannes Valdma, Anders Härm, Tamara Luuk, Pille Lausmäe, Piret Kändler ja Jaan Raudsepp.
On Friday, 10 April at 5:00 pm, Anna Škodenko and Maria Valdma-Härm will open their joint exhibition “I Know Why the Caged Bird Sings” in the large gallery of the Tartu Art House.
The exhibition is focused on the human internal struggle to remain upright (both literally and figuratively) amid overwhelming circumstances, in which endless moral wandering exhausts, yet enforced stillness is equally impossible. In this way, we reflect our emotional landscape to the viewer through spatial experience. Wandering endlessly in a vicious circle is accompanied by self-discovery and the possibility of noticing within oneself feelings that previously remained unrecognised and ignored.
At night, when dawn feels too far away, we perceive a moment in which everything seems futile, fictive and empty. When the day has been smothered by self-containment and the last dim, faintly murky light has disappeared into unfathomable depth—as if century-old air had congealed into a single mass—we are forced to retreat into our own thoughts and dreams.
It is nearly impossible to convey this experience, and one can never be entirely certain of the effectiveness of sharing such emotions: there is no common language for it, and at times not even enough mental space to share with the Other.
“In collaboration we have created a perceptual environment that seeks to trace the motionless choreography of disappearance, between the personal and the universal. Working with deliberately selected, symbolically charged materials, we engage in the simultaneous creation and deconstruction of our own imaginaries. Our focus lies on what remains of states of being, and on our inevitable vanishing. We perceive the world and the global political condition through wounds and healing, abrasions and guilt,” the artists explain.
Anna Škodenko (b. 1986) graduated from the Painting Department at the Estonian Academy of Arts (2009), complemented her studies at Chelsea College of Art in England and later in the Institute of Contemporary Art in Moscow, and graduated from the master’s programme at Glasgow School of Arts (2017). She has been awarded the Eduard Wiiralt Prize (2016) and Köler Prize Grand Prix (2018). In her work, she operates on the border between the poetic and the mundane, using various media—drawing, painting, text, sound and objects—to explore change, memory and situations in which the familiar disappears.
Maria Valdma Härm (b. 1973) is a renowned Estonian jewellery artist. She graduated from the Estonian Academy of Arts (MA, Jewellery Art, 2000) and has been active on the international art scene since 1994. Her work has been exhibited across Estonia and Europe, as well as in Brazil, China, Korea and the United States. She was a member of the group F.F.F.F. from 1996–2005 and is a two-time recipient of the Cultural Endowment of Estonia’s Annual Prize (2002, 2021), among other accolades, including the Young Estonian Jewellery Award (2016). Her pieces are held in the collections of the Estonian Museum of Applied Art and Design, Estonian Art Museum and in private collections internationally.
Thanks to: Akzo Nobel, Eventech, Tuuli Susi, Andres Ansper, Leino Sigijane, Mihkel Säre, Karolin Aatonen, Johannes Valdma, Anders Härm, Tamara Luuk, Pille Lausmäe, Piret Kändler and Jaan Raudsepp.
The exhibition is supported by the Cultural Endowment of Estonia.
Rubriigid:Määratlemata|Anna Škodenko, Maria Valdma-Härm „Ma tean, miks puurilinnud laulavad“ / Suur saal / 10.04.–10.05.2026 kommenteerimine on välja lülitatud
Reedel, 10. aprillil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Jane Liivi isikunäitus „Mõttemaastikud“.
Näitusel saab näha kunstniku akrüül- ja segatehnikas maale, mis on valminud peamiselt aastatel 2019-2026.
Liiv maalib mõttemaastikke. Neid pole reaalselt olemas. Ta maalib aimatavaid välju, lagendikke, puid, pilvi, vett, jääd, lund jms. Vahel kujutab peegeldusi ja helke, päikeselaike, laineid, tuult. Vähemalt talle endale seonduvad sellised poolabstraktsed pinnad nende nähtustega. Vaid mõni üksik pilt on saanud inspiratsiooni reaalsest vaatest. Pigem on see mäng värvidega. Värvipindade, harmooniate ja kokkukõlade tunnetamine ja nautimine.
Tihti muudavad mõttemaastikud oma välimust ja kuju, üks maastik asendub ajapikku teisega. Mõne aja pärast võib samal lõuendil olla juba uus pilt, uus kiht. Mõttemaastikud kasvavad pildi seest väljapoole, nad on seal justnagu ise olemas, kunstnik aitab neil lihtsalt ilmuda. Mõttemaastike meeleolu on üldiselt helge, sõltumata kunstniku enda tegelikest mõtetest ja tunnetest. Maailmas on nii palju sünget ja masendavat, et ta ei taha seda juurde luua. Pigem soovib ta luua helgust ja rahu iseenda ümber ja mõtetes.
„Kui võtan pintsli, siis on mul harva mingi väga kindel plaan. Värvid hakkavad kanduma lõuendile algul juhuslikumalt, üks värvikontrast või -harmoonia loob järgmise ja seejärel muutub kõik juba kindlamaks, hakkab tekkima nägemus. Aga ei mingit kindlat ega plaanipärast konstrueerimist,“ selgitab kunstnik.
Jane Liiv (s 1973) on lõpetanud Tartu Kunstikooli 1992. aastal ja Tartu Ülikooli maaliosakonna 1997. aastal (MA), näitustel esineb aastast 1996. Ta on töötanud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis värvusõpetuse lektorina ja Tartu Rahvaülikoolis maaliõpetajana. Alates 1997 kuni tänaseni on Jane Liiv Eesti Rahva Muuseumi kunstnik, alates 2011 peakunstnik. Ta on koostanud ja kujundanud ERMi näituseid, väljaandeid ja reklaame ning loonud ka raamatuillustratsioone. Alates 2000. aastast kuulub Jane Liiv Tartu Kunstnike Liitu, on kuulunud ka Liidu juhatusse. Tema töid on erakogudes Eestis ja välismaal.
On Friday, 10 April at 5:00 pm, Jane Liiv will open her solo exhibition “Landscapes of the Mind” in the small gallery of the Tartu Art House.
The exhibition features the artist’s acrylic and mixed-media paintings, created primarily between 2019 and 2026.
Liiv paints mind landscapes. They do not actually exist. She paints suggestive fields, open spaces, trees, clouds, water, ice, snow and the like. Sometimes she depicts reflections and glimmers, sunbeams, waves and wind. At least for her, such semi-abstract surfaces are associated with these phenomena. Only a few individual paintings have been inspired by actual elements. Rather, she plays with colours: a sensing and enjoyment of colour surfaces, harmonies and combinations.
Often, these mind landscapes change their appearance and shape; one landscape is gradually replaced by another. After a while, there may be a new image, a new layer, on the same canvas. Mind landscapes grow from the inside of the picture outward; they are there as if by their own efforts, and the artist simply helps them emerge. The mood of these mind landscapes is generally bright, regardless of the artist’s own actual thoughts and feelings. There is so much gloom and despair in the world that she does not want to add to it. Rather, she wishes to create brightness and peace around herself and in her mind.
“When I pick up a brush, I rarely have a very specific plan. At first, the colours are applied to the canvas randomly; one colour contrast or harmony leads to the next, and then everything becomes more defined, and a vision begins to emerge. But there’s no fixed or planned construction,” explains the artist.
Jane Liiv (b. 1973) graduated from the Tartu Art School in 1992 and the University of Tartu’s Department of Painting in 1997 (MA); she has been exhibiting since 1996. She has worked as a lecturer in colour theory at the Pallas University of Applied Sciences, and as a painting instructor at the Tartu Folk High School. Since 1997 Jane Liiv has been an artist at the Estonian National Museum, and since 2011 its chief artist. She has curated and designed exhibitions, publications and advertisements for the Estonian National Museum, and has also created book illustrations. Since 2000, Jane Liiv has been a member of the Tartu Artists’ Union and has also served on the Union’s board. Her works are held in private collections in Estonia and abroad.
Rubriigid:Määratlemata| Jane Liiv „Mõttemaastikud“ / Väike saal / 10.04.–10.05.2026 kommenteerimine on välja lülitatud
