Hargnevate helide aed / Suur saal / 23.01.–21.02.2021

Kuni 21.veebruarini on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud Timo Tootsi, Aivar Tõnso, Eike Epliku ja Tencu ühisnäitus “Hargnevate helide aed”.

“Hargnevate helide aed” keskendub heli- ja muusika kogemisega seotud aja- ja ruumi keerdkäikudele. Näituse südameks ja mootoriks on Timo Tootsi poolt ehitatud ruumilise heli mikser ehk Linkispace, mille abil saab valida ja liigutada “aias” asuvas skulpturaalses kõlaritemetsas (kokku 15 eraldiseisvat kanalit) Aivar Tõnso poolt loodud imaginaarsetest kohtadest inspireeritud helisid. Aia visuaalset palet rikastavad Eike Epliku skulptuurid ja Tencu videod. Suurim roll kogu atmosfääri kujundamisel on aga näituse külastajatell, kes teevad valiku ruumis liikuvate helide ja nende trajektoori osas.

Näituse idee sai alguse Aivar Tõnso soovist ühildada Timo Tootsi loodud virtuaalset andmeformaati “linki” Üle Heli festivali huviorbiidis oleva ruumilise heli temaatikaga. Timo poolt “linkide” kasutamiseks ehitatud ruumilise heli mikser “Linkispace” võimaldab helisid kihtidena ruumis ringi liigutada ja omavahel sulandada. Taolise interaktiivse lähenemise kaudu on võimalik ruumilise heli kogemust paremini tajuda ja mõista ning vabaneda vähemasti viivuks ka meile muusika vallas sügavale sisse istutatud stereo formaadis mõtlemisest. Ühtlasi on võimalik vabaneda ka esineja ja publiku ruumiliselt rangelt defineeritud suhtest kasutades ära galeriikeskkonnast tulenevat heliteose sees liikumise võimalust selle ühest punktist kuulamise asemel.

Kui muusikas seostatakse heli kulgemist pigem ajaga siis ruumilise heli ja galeriiruumi puhul muutub oluliseks ruumiline mõõde. Jorge Luis Borges´e novell “Hargnevate teede aed” keskmes on varjatud kujul eelkõige aeg, olles seda erinevate labürintlike aja-ja ruumi keerdkäikude kaudu. Kui tavaliselt lugudes valib inimene alternatiivide ette sattudes ühe tee, siis Borgese kirjanduslik aed vihjab üheaegselt erinevate tulevike ja erinevate aegade olemasolule, mis omakorda paljunevad ja hargnevad. Nii peitub ka “Hargnevate helide aias” potentsiaalruumilise kogemuse kaudu muusikalise ajataju avardamiseks.

Näituse kunstnikud: Timo Toots, Aivar Tõnso, Eike Eplik ja Tencu
Graafiline disainer Jaan Evart
Tehniline abi installeerimisel Hannes Einpaul
Näituse kuraator: Aivar Tõnso

NB! Näituse kestel lisanduvad Sander Saarmetsa, Mihkel Tombergi ja Katrin Enni poolt loodud uued helitaustad. Samuti on kaudselt näitusega seotud 21.02 algusega 18:00 Elektriteatris toimuv audiovisuaalne kinokontsert “Eksperimendid horisondiga”, kus võib näha ja kuulda elavas esituses ka osasid näitusega seotud kunstnikke.

Toetajad: Kultuurkapital ja Tartu linn

Näitusel osalevad kustnikud:

Timo Toots tegeleb kunstiga, mis uurib tehnoloogiat ning selle suhteid indiviidi, ühiskonna ning loodusega. – Timo Toots tegeleb kunstiga, mis uurib tehnoloogiat ning selle suhteid indiviidi, ühiskonna ning loodusega. On osalenud näitustel alates 2006. aastast nii Eestis, Euroopas kui mujal. 2012. aastal võitis Ars Electronica auhinna Golden Nica interaktiivse kunsti kategoorias teosega Memopol-2. Peamiselt tegutseb Otepää lähistel asuvas talus nimega Maajaam, mis töötab nii stuudio, residentuuri kui näitusepaigana. www.timo.ee

Aivar Tõnso on muusik, helikunstnik ja valdkondadeüleste kultuurisündmuste kuraator. Muusikuna on ta eelkõige tuntud selliste elektronmuusika projektide nagu Hüpnosaurus, Kulgurid ja Kismabande kaudu. Kuraatorina on tema senisteks kõige olulisemateks projektideks Hea Uus Heli festival ja leibel Ulmeplaadid. Tänapäeval on ta keskendunud Üle Heli festivali korraldamisele ja loomingulises plaanis on teda viimasel ajal üha enam huvitama hakanud kohaspetsiifiliste ruumilise heli installatsioonide loomine.

Eike Eplik on skulptor ja installatsioonikunstnik, kes kasutab jutustuste esitamiseks loodusest pärit motiive, galeriiruumi põrandast laeni, skulptuuritehnikaid klassikalisest kipsivalust paberi- ja puiduassamblaažide ning leidobjektideni. Tema kunstis kujutatud protsessid on osaliselt alateadlikud ja mitte alati lõpuni lahtiseletatavad. Eplik lähtub oma näituste ettevalmistusel improvisatsiooni põhimõttest, niivõrd kuipalju kasutatav materjal seda võimaldab. www.eikeeplik.ee

Tencu (Andres Tenusaar) on vabakutseline režissöör, animaator ja videokunstnik, kes tegutseb oma stuudios Peata Film. Lisaks filmidele ja muusikavideotele on ta loonud animatsiooni- ja videokujundusi teatri- ja tantsuetendustele, videomappinguid ja installatsioone ning teinud VJ-na koostööd paljude muusikutega. tencu.vjestonia.com

Rubriigid: Määratlemata | Hargnevate helide aed / Suur saal / 23.01.–21.02.2021 kommenteerimine on välja lülitatud

Evi Gailiti, Maris Tuulingu ja Tõnis Kriisa ühisnäitus „Kolmpromiss”/ Väike saal / 23.01.–21.02.2021

Alates laupäevast, 23. jaanuarist on Tartu Kunstimaja väikeses saalis avatud Evi Gailiti, Maris Tuulingu ja Tõnis Kriisa ühisnäitus „Kolmpromiss”.

Varemgi erinevates kooslustes koostööprojekte teinud kahe maalija ja ühe keraamiku ühisnäitus tegeleb peamiselt inimkeha temaatikaga. See on teiste inimeste jaoks kõige väljendusrikkam vormide kogum, millega võib lõputult töötada, ilma et kõik saaks edasi antud või ära öeldud. Kehakeele osa suhtlusest on väidetavalt 70–93%, aga kui kirjaoskamatud me selle lugemisel nii sageli veel oleme.

Autorid lisavad: “Kõik eksponeeritud tööd on valminud umbes aasta jooksul just selle näituse tarvis. Kuna oleme lasknud üksteisel üsna rahulikult omaette toimetada, siis ei soovi me ka vaatajat etteantud tõlgenduste raamidesse suruda. Seega, teoseid lahti ei seleta ja näitusele kasutusjuhendit kaasa ei anna. Õigeid tõlgendusi on täpselt nii palju, kui vaatajate peas lugusid sünnib.”

Evi Gailit (snd 1952) on õppinud Tartu Kunstimuuseumi Kujutava Kunsti Kaugõppekursustel Silvia Jõgeveri käe all ja Konrad Mägi Ateljees Heldur Viirese õpilasena. Tema viimane näitus Tartu Kunstimajas toimus 2010. aastal koos Tõnis Kriisaga.

Maris Tuuling (snd 1968) on õppinud Konrad Mägi Ateljees. Tema viimane isikunäitus Tartu Kunstimajas toimus 2012. aastal ning viimastel aastatel on ta teinud ühisnäitusi Evi Gailitiga.

Tõnis Kriisa (snd 1968) on õppinud Tartu Kunstikoolis skulptuuri ja Eesti Kunstiakadeemias keraamikat. Ta õpetab Tartu Kunstikoolis ja Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Viimati toimus tal 2019. aastal Tartu Kunstimajas ühisnäitus Andrus Peegliga.


From Saturday, 23 January the joint exhibition of Evi Gailit, Maris Tuuling and Tõnis Kriisa “Three Is Compromise” will be open in the small gallery of the Tartu Art House.

The exhibition of the two painters and one ceramicist focuses mainly on the human body. It is a collection of shapes that is the most expressive to other people. It can also be endlessly and without exhaustion used in artworks. 70–93% of communication is arguably based on body language but we are still quite illiterate about reading its meaning.

The authors add: “All exhibited works have been made in half a year for this project. Since we have allowed each other to quietly work on our own, we don’t want to also pressure the viewer with our interpretations. We won’t therefore explain our works nor offer a manual for the exhibition. The number of correct interpretations is equal to the number of stories constructed by the viewers.”

Evi Gailit (b 1952) has studied in the Long-Distance Visual Arts Courses of the Tartu Art Museum under Silvia Jõgever and in the Konrad Mägi Studio under Heldur Viires. Her last exhibition in the Tartu Art House took place in 2010 with Tõnis Kriisa.

Maris Tuuling (b 1968) has studied in the Konrad Mägi Studio. Her last solo exhibition in the Tartu Art House took place in 2012 and over the last years she has made several joint exhibitions with Evi Gailit.

Tõnis Kriisa (b 1968) has studied sculpture in the Tartu Art School and ceramics in the Estonian Academy of Arts. He is teaching in the Tartu Art School and in the Pallas University of Applied Sciences. His last exhibition in the Tartu Art House took place in 2019 with Andrus Peegel.

Rubriigid: Määratlemata | Evi Gailiti, Maris Tuulingu ja Tõnis Kriisa ühisnäitus „Kolmpromiss”/ Väike saal / 23.01.–21.02.2021 kommenteerimine on välja lülitatud