Lembe Ruben „Punkti ja joone vahel“ / Väike saal / 19.06.–19.07.2026

(Scroll down for English)

Reedel, 19. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Lembe Rubeni isikunäitus „Punkti ja joone vahel“.

Kunstnik uurib oma loomingus punkti ja joone, alguse ja lõpu vahelisi seoseid. Alguspunkt on alati lõpp-punkti seeme. Kas igas esimeses impulsis sisaldub kogu võimalik trajektoor? Kust tekib see punkt, mis paneb inimese liikuma – nähtamatu põhjus, mis annab tahtele kuju ja suunale mõtte?

Olemine on objektide ühest punktist teise liigutamine. Et see ei oleks sisutu molekulide liikumine, on meile antud tahe ehk lõpp-punkt, kuhu jõuda tahame.

Selline on ka loomise lihtsustatud valem, millele kogu loodu ja loomingu saab taandada – punkt ja joon ehk olek ja suund. Kõik loodu, nii bioloogiline kui vaimne, sünnib nende kahe suhtepingest.

Siblime justkui suletud ruumis oma areaali raames, igaühel oma eesmärgid. Moodne haigus – depressioon – on tahte puudumine anda molekulidele suund ja lõpp-punkt. Suundi ja ootusi on nii palju. End joone peal hoida on suur balansseerimine.

„Lõpp-punkt on lihtne kaduma, sest ellujäämise soovile lisaks on meie ajastul meeletu hulk ideoloogiaid, millega saab liigutada inimest sinna, kuhu ta oma fantaasias ei ulatuks – konfliktide puhul ka indiviidile endale kahjulikku ja ebavajalikku suunda. Takistused muudavad trajektoore,“ selgitab kunstnik.

Lembe Ruben (s 1974) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika eriala ja omandanud magistrikraadi vabades kunstides. Ta on täiendanud end Tallinna Ülikoolis psühholoogia ja kunstiteraapia alal. Rubenil on olnud 17 isiknäitust ja erinevaid ühisnäituseid nii meil kui mujal. 2011. aastal pälvis ta Wiiralti noore kunstniku preemia. Lisaks näitusetegevusele on Ruben õpetanud graafikat, joonistamist ja kompositsiooni Eesti Kunstiakadeemias, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias ja mujal.


Meediakajastus

Kaire Nurk. INTERVJUU ⟩ Lembe Ruben: inimeseks olemist ei õpetata kusagil. Tartu Postimees, 30. juunil 2026.

Jens Raavik. PILDID ⟩ Kunstimaja avas korraga kolm uut näitust. Tartu Postimees, 20. juunil 2026.


On Friday, 19 June at 5:00 p.m., Lembe Ruben will open her solo exhibition “Between the Point and the Line” in the small gallery of the Tartu Art House.

In her work, the artist explores the connections between the point and the line, and between the beginning and the end. The starting point is always the seed of the end point. Does every first impulse already contain the entire possible trajectory? Where does the point arise that sets a person in motion, the invisible cause that gives shape to will and meaning to direction?

Being is the movement of objects from one point to another. So that this does not remain a meaningless motion of molecules, we have been given free will: an end point we wish to reach.

This is also a simplified formula of creation, to which all that exists and all creative work can be reduced: the point and the line, or state and direction. Everything created, both biological and spiritual, is born from the tension between these two.

We bustle about as if within a closed space, each of us moving within the boundaries of our own territory, each with our own aims. The modern illness — depression — is the absence of the will power to give molecules direction and an end point. There are so many directions and expectations. To remain on the line requires constant balance.

“The end point is easily lost, because alongside the instinct for survival, our era is filled with countless ideologies capable of moving people toward places their imaginations could never reach: in times of conflict, even toward directions harmful and unnecessary to the individual. Obstacles alter trajectories,” the artist explains.

Lembe Ruben (b. 1974) graduated from the Estonian Academy of Arts with a degree in graphic arts and holds a master’s degree in fine arts. She has furthered her studies in psychology and art therapy at Tallinn University. Ruben has had 17 solo exhibitions and has participated in various group exhibitions both in Estonia and abroad. In 2011, she received the Wiiralt Young Artist Award. In addition to her exhibition activities, Ruben has taught graphic design, drawing and composition at the Estonian Academy of Arts, the University of Tartu Viljandi Culture Academy and elsewhere.

Rubriigid: Määratlemata | Lembe Ruben „Punkti ja joone vahel“ / Väike saal / 19.06.–19.07.2026 kommenteerimine on välja lülitatud

Ulla Schildt „Ühised lähenemised (metsikud alged)“ / Monumentaalgalerii / 19.06.–19.07.2026

(Scroll down for English)

Reedel, 19. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Ulla Schildti isikunäitus „Ühised lähenemised (metsikud alged)“.

Näitus koondab Ulla Schildti (FI/NO), Joosep Kivimäe (EE) ja Beate Peterseni (NO) teoseid, mis käsitlevad ühiselt seda, kuidas me mõistame loodust, tehnoloogiat ja inimese kontrolli alt väljaspool olevat maailma.

Erinevate meediumite kaudu uurivad kunstnikud süsteeme, mis kujundavad tänapäeva elu, alates ajaloolistest dokumentidest, kliimajuhtimisest ja ökoloogilisest transformatsioonist kuni tehnoloogiliste infrastruktuuride ja tundmatu kujutlusmaailmani.

Liikudes materiaalsuse ja spekulatiivsuse vahel ning poliitilise keele ja poeetilise mõtlemise vahel, küsib näitus, kuidas globaalsed struktuurid kujundavad meie elu ja kuidas me suhtume meid ümbritsevasse maailma.

„Näituse lähtepunktiks on 2021. aastal Glasgows toimunud kliimakonverents, mida sageli nimetatakse COP26-ks. Üks konverentsi peamisi tulemusi oli vajadus viivitamatult järgida 2015. aasta Pariisi kliimakokkuleppes sätestatud suuniseid, mille raames kõik ÜRO liikmesriigid võtsid endale kohustuse piirata globaalset soojenemist 1,5 kraadini. Kokkuleppe eesmärk on ennetada kliimamuutuse kõige raskemaid tagajärgi, sealhulgas äärmuslikke ilmastikunähtusi, merepinna tõusu ja bioloogilise mitmekesisuse kadu,“ selgitab kunstnik.

Ulla Schildt (s 1971) elab ja töötab Oslos. Schildt on õppinud fotograafiat Dublini Instituudis. Ta on korraldanud arvukalt näitusi nii Norras kui ka rahvusvaheliselt. Tema teoseid on omandanud muu hulgas Oslo Ülikooli kunstikogu, OsloMet kunstikogu, Norra kohaliku omavalitsuse ja moderniseerimise ministeerium, Mølleri kollektsioon, Rootsi Skåne piirkonna kunstikogu, Iirimaa riiklik ehitusamet ja Norra Preusi muuseum.

Tema töid on toetanud Sasakawa Fond.


Meediakajastus

Jens Raavik. PILDID ⟩ Kunstimaja avas korraga kolm uut näitust. Tartu Postimees, 20. juunil 2026.


On Friday, 19 June at 5:00 p.m., Ulla Schildt will open her solo exhibition “Cooperative Approaches (Wild Roots)” in the monumental gallery of the Tartu Art House.

The exhibition brings together the works of Ulla Schildt (FI/NO), Joosep Kivimäe (EE) and Beate Petersen (NO) in a shared reflection on how we understand nature, technology and a world beyond human control.

Through different media, the artists explore systems that shape contemporary life, from historical documentation, climate governance and ecological transformation to technological infrastructures and imaginaries of the unknown.

Moving between the material and the speculative, and between political language and poetic thinking, the exhibition asks how global structures shape our lives and how we relate to the world around us.

“The starting point for the exhibition is the climate summit in Glasgow in 2021, often referred to as COP26. One of the main outcomes of the summit was the urgency of following up on the guidelines established during the Paris climate agreement in 2015, where all UN member states committed to limiting global warming to 1.5 degrees Celsius. The agreement aims to prevent the most severe consequences of climate change, including extreme weather events, rising sea levels and the loss of biodiversity,” explains the artist.

Ulla Schildt (b. 1971) lives and works in Oslo. Schildt has studied photography at the Dublin Institute. She has exhibited widely in Norway and internationally. Her works have been acquired by, among others, the University of Oslo’s Art Collection, the OsloMet Art Collection, the Norwegian Ministry of Local Government and Modernisation, the Møller Collection, the Art Collection of Region Skåne in Sweden, the Office of Public Works in Ireland, and the Preus Museum in Norway.

Her work has been supported by the Sasakawa Foundation.

Rubriigid: Määratlemata | Ulla Schildt „Ühised lähenemised (metsikud alged)“ / Monumentaalgalerii / 19.06.–19.07.2026 kommenteerimine on välja lülitatud

Publikuprogramm näitusel

Jätka lugemist →

Rubriigid: Määratlemata | Publikuprogramm näitusel kommenteerimine on välja lülitatud

Tartu Kunstnike Liidu kevadnäitus / 15.05.–14.06.2026

(Scroll down for English)

Reedel, 15. mail kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja kolmes saalis Tartu Kunstnike Liidu esimene kevadnäitus.

Kevadnäitus  koondab esmakordselt ainult liidu liikmete loomingut. Näitus toob kokku eri põlvkondade kunstnikud, keskendudes nendevahelistele erinevustele ja sarnasustele. Näitusel osaleb 104 Tartu Kunstnike Liidu liiget. 

Näitus sündis liidu üldkoosolekul soovist tuua liikmed üksteisele lähemale ajal, mil suhtlus on üha enam liikunud veebi ja kohtumisi jääb vähemaks. Projekti raames moodustati eri vanuses kunstnikest duod, kes tutvusid teineteise loominguga ning tegid näituse jaoks ühiseid valikuid. Väljapanekus esitletavad teosed kasvasid välja nende omavahelistest kohtumistest ja vestlustest. 

„Esimese kevadnäituse ainsaks reegliks oli, et osaleda ei saa üksi. Sellist üksi nokitsemist on meil niikuinii väga palju. Me oleme küll liidus, aga me tegelikult ei pruugi kõiki nägupidi tunda. Mistõttu oli soe tunne vaadata, kuidas paari võtsid näiteks 30-aastased ja 80-aastased kunstnikud, et üksteise loomingusse süveneda,” räägib kevadnäituse üks korraldajatest, Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus. 

Näituse toimkond: Stina Leek, Ove Maidla, Margus Meinart, Stella Mõttus, Urmo Teekivi
Täname: Siim Asmer, Martin Rästa, Ellinor Tänna, AkzoNobel, Tartu Kunstimuuseum


Meediakajastus

Krista Piirimäe. Tartu kevadnäitus: paljas mees on nauditav ainult jõulises liikumises. Postimees, 5. juunil 2026.

Rasmus Kuningas. Põlvkondadevahelised dialoogid Tartu Kunstimajas. Sirp, 5. juunil 2026.

Mari Kedelauk. Tartu Kunstnike Liit avas esimese kevadnäituse. Kultuur.err.ee, 22. mail 2026.

Jens Raavik. Tartu kunstnike liidu kevadnäitus koondab esimest korda ainult liikmete loomingut. Tartu Postimees, 14. mail 2026.


On Friday, 15 May at 5:00 p.m., the Tartu Artists’ Union’s first spring exhibition will open in three galleries at the Tartu Art House.

The spring exhibition brings together, for the first time, works exclusively by members of the association. The exhibition brings together artists from different generations, focusing on the differences and similarities between them. There will be 104 members of the Tartu Artists’ Union participating in the exhibition. 

The exhibition originated at the union’s general meeting from a desire to bring members closer together at a time when communication has increasingly moved online, and in-person contacts have become less frequent. As part of the project, duos of artists of different ages were formed; they familiarised themselves with each other’s works and made joint selections for the exhibition. The works presented in the exhibition emerged from their mutual meetings and conversations. 

“The only rule for the first spring exhibition was that you couldn’t participate alone. We do plenty of that solitary tinkering anyway. We may be in the same association, but we don’t necessarily know everyone personally. That’s why it was heart-warming to see, for example, 30-year-old and 80-year-old artists teaming up to delve into each other’s work,” says Stella Mõttus, one of the organisers of the spring exhibition and a curator at the Tartu Art Museum. 

Exhibition committee: Stina Leek, Ove Maidla, Margus Meinart, Stella Mõttus and Urmo Teekivi
Special thanks to: Siim Asmer, Martin Rästa, Ellinor Tänna, AkzoNobel and the Tartu Art Museum

Rubriigid: Määratlemata | Tartu Kunstnike Liidu kevadnäitus / 15.05.–14.06.2026 kommenteerimine on välja lülitatud

In memoriam Reet Amberg

15 XI 1943 − 11 V 2026

Reet Amberg lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1974. aastal tööstuskunstnikuna. Valida õppimiseks hiljuti avatud eriala oli sel ajal üpriski uuendusmeelne otsus, kuid disainiõpe pakkus noortele kunstnikele mitmekülgset haridust. Peale ERKI lõpetamist asus Reet oma erialal ka tööle ning sai õpitut edukalt rakendada Tartu ARSi dekoorateljee pikaajalise peakunstnikuna, kus tema vastutusalasse jäi paljuski Tartu linna ja siinseid olulisi asutusi kujundavate elementide kunstiline tase. Kogu linna tähtpäevaline kujundus telliti ARSist ning iga kavand ja pintslitõmme läbis Reeda kontrolli ja hinnangu – see oli kompromissitu! Reedaga ei vaieldud, tal olid kindlad stiililised põhimõtted ja ta hoolis oma tööst väga

Reet kavandas ja kujundas palju. Seda ei peetud küll eraldiseisvaks loominguks, vaid see oli lihtsalt tema töö osa. Avalikkusele nähtavaimad olid ARSi poe väljapanekud, erinevad vaateaknad, iga-aastased tarbekunsti ülevaated ning kõrgkoolide ja muuseumide näitused. Ta kavandas ka ARSi tekstiiliosakonnale rätikuid ja linikuid, Kammivabrikule kilekotte ja asutustele logosid, metalliosakonnas valmisid sildid, nimetahvlid ja portreedega bareljeefid, dekoorateljee suured tellimused olid sisekujundusprojektid koos mööbli, valgustite ja kujunduselementidega – see kõik kuulus Reeda vastutusalasse. Seda, et Reet oli „peene näpuga“ tõendab ka see, et ta on kujundanud muuhulgas Setu kuhiksõlgi.

1996–2004 töötas Reet ARS Metallis ja tegi kunstnikutööd kuni pensionile jäämiseni. Omaaegne ARSi poe juhataja meenutab Reeta kui sõnaahtrat ja tagasihoidlikku inimest, kel olid huvitavad ja alati isikupärased kujunduslahendused. Kõik oli väga läbimõeldud ja kindlakäeline. Tartlastele on tuttav Jakobi mäe all asuva hoone otsaseina delikaatne ajaloolise kella motiiv, mis kodulinna juubelist alates seda maja kaunistab. Kahjuks kaob suur osa kujunduskunstniku tööalastest saavutustest uute aegade saabudes aga kõige mööduva teed.

Paljud mäletavad Reeta kui ARSi dekoorateljee kauaaegset juhti ja põhimõttekindlat isiksust, kuid väljaspool tööd hoidis ta pigem end eraldi. Ta avas end vähestele, kuid neile, kellele ennast usaldas, oli ta alati soe ja hooliv.

Reeta meenutasid Merike Kaunissaare, Erika Pedak, Valli Lindma, Hillar Meeru, Reet Pärn, Liivi Ehmann ja Imbi Kruuv.

Avaldame kaastunnet perele ja lähedastele!

Tartu Kunstnike Liit

Rubriigid: Määratlemata | In memoriam Reet Amberg kommenteerimine on välja lülitatud