Tartu Kunstimaja / Tartu Art House

(Scroll down for English)

Reedel, 16. mail kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Ove Maidla isikunäitus „Soovide täitumine enne rukki õitsemist“.

Näitusel esitleb Ove Maidla oma kõige uuemaid fotogravüüre, mis on valminud aastatel 2024–2025.

Kunstnik on pöördunud tagasi fotograafia algusaegade tehnikate juurde, osaledes paratamatult vanas võitluses fotograafia õiguse eest olla kõrgkunsti meedium – olla graafika, olla maaliline. Selleks tuleb fotomeediumi vahetu dokumentaalsus ja kujutise teravus ületada. Tema trükid tõestavad, et reportaaž võib muutuda pastoraaliks niipea, kui fotolt kaob teravus. 

Maidla lähtub oma töödes põhimõttest, et fotograafia on alati tahtnud saada jooneks. Foto, olgu see siis hõbedasoolade või pikslite kogum, tuleb venitada joonte rägastikuks. Võib-olla ongi see alateadlik kinnisidee põhjuseks, miks tema töödes korduvad oksarägastikud ja unarusse jäänud tagahoovid – paigad, kust on kadunud hoolsa peremehe mõõdetud sirgjoonelisus, kus taimestik voolab vabalt ja hooned hargnevad orgaaniliselt.

Ove Maidla (s. 1959) on vabakutseline kunstnik ja fotograaf, kes on varem pikalt töötanud pressifotograafi ja operaatorina. Tema broomõlitehnikas teostatud fotode valik on ilmunud autorikogumikus Broomõlitrükid. Koos Enriko Talvistuga on ta olnud mitme Tartu linnaruumi dokumenteeriva albumi kaasautor. Ove Maidla on osalenud paarikümnel personaalnäitustel, võitnud mitmeid auhindu nii fotokunstniku kui pressifotograafina. Tartu Kunstimajas on Maidla varem esinenud näitusega „Fotogravüürid” (2015) ning linoollõiketehnikas graafikanäitusega „Mõtete sünni viimse jonni kevadel” (2020).

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tartu Kultuurkapital.

---

Meediakajastus

Erkki Luuk. Foto, udu ja joon. Sirp, 30. mail 2025.

---

On Friday, 16 May at 5:00 p.m., Ove Maidla will open his solo exhibition “Dreams Come True Before the Rye Blooms” in the small gallery of the Tartu Art House.

In the exhibition, Ove Maidla presents his most recent photogravures, made in 2024 and 2025.

The artist has returned to the techniques of the early days of photography, intentionally taking part in the old struggle for photography’s right to be a high art medium: to be both graphic and painterly. To do so, the immediate documentary nature of the photographic medium and the sharpness of the image must be overcome. His prints prove that reportage can become pastoral once the sharpness of the photograph is abandoned. 

Maidla’s work is based on the principle that photography has always wanted to become lines. A photograph, whether a collection of silver salts or a set of pixels, must be stretched into a maze of lines. Perhaps it is this unconscious obsession that causes the recurrence in his work of branch ridges and neglected backyards: places where the measured rectilinearity of the careful host has disappeared, where vegetation flows freely and were buildings branch organically.

Ove Maidla (b. 1959) is a freelance artist and photographer who has previously worked as a press photographer and cameraman. A selection of his photographs in broom oil have been published in the author’s collection “Broom Oil Prints”. Together with Enriko Talvistu, he has co-authored several albums documenting Tartu’s urban space. Ove Maidla has taken part in a couple of dozen solo exhibitions and has won several awards as a photographer and press photographer. Maidla has previously exhibited at Tartu Art House with his exhibition “Photogravures” (2015) and his lino-cut printmaking exhibition “Spring of the Last Thunders of the Birth of Thoughts” (2020).

The exhibition is supported by the Cultural Endowment of Estonia and the Cultural Endowment of Tartu.

(Scroll down for English)

Reedel, 16. mail kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Evelyn Grzinichi isikunäitus „Urutsoon“.

Näitus räägib mullast. Mullast kui elusast ja pidevalt muutuvast maakoore pealmisest kihist, on kunstniku jaoks saanud poeetiline ruum. Füüsiliselt saab seda kogeda vaid väga piiratud viisil, kuid kujutlusvõime kaudu avaneb meile palju laiem võimalus sellesse keerukasse keskkonda süveneda. 

Grzinichi lähtekoht ja inspiratsiooniallikas on mullakeskkond – elu- ja lagupaik, pinnas uue tekkeks. Kunstnikuna otsib ta endiselt, ajades juuri ja juurekesi läbi keerulise ja vastupanu osutava keskkonna. Oma loomingus on ta pidevas suhtes olnu ja olevaga. Nii nagu taimejuured suhestuvad bakterite, seente, selgrootute lagundajate, molekulide, kivikeste ja teiste taimejuurtega, on ka tema suhestumas kultuuri, inimeste ja nende looduga. Seda kogedes ja ahmides toidab ta end ning kasvab maakoore pealmise kihi peal.

„Läbi loomingu saan ma „kaevuda“ mulda oma meelte ja mõtetega – lisades kihte, tõlgendusi ja visuaalseid kujundeid. Ma tegutsen nagu mullarahvas: uurin, otsin, lagundan ja loon midagi uut. Kujutlusvõime kaudu saab see nähtamatu ja raskesti hoomatav maailm minu jaoks elavaks ja tajutavaks,“ selgitab kunstnik.

Näitusel osaleb külalisena John Grzinich, kes on loonud spetsiaalse heliteose.

Evelyn Grzinich (s 1974) on Kagu-Eestis baseeruv kunstnik-korraldaja. Õppinud maali Konrad Mägi maalistuudios ja Tartu Ülikooli maaliosakonnas. Osalenud mitmetel näitustel ja resideerumisprogrammides Eestis ja välismaal. Kuulub Eesti Vabagraafikute Ühendusse ja Eesti Kunstnike Liitu. Eesti Loomeresidentuurid MTÜ (LOORE) juhatuse esinaine.

John Grzinich (s 1970) on töötanud alates 1990. aastate algusest kunstniku ja kultuurikoordinaatorina, ühendades oma praktikas heli, liikuvat pilti, kohaspetsiifilisust ning koostööl põhinevaid sotsiaalseid struktuure. Viimastel aastatel on kunstnik keskendunud heli ja kuulamispraktikate ühendamisele erinevate meediumitega, seades laienenud kuulamisvormide ja osaluslike kogemuste kaudu  küsimuse alla inimesekeskse maailmakäsitluse.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital. 

---

Meediakajastus

Erkki Luuk. ARVUSTUS ⟩ Puud võivad olla nagu inimesed: Evelyn Grzinichi sissejuhatus urgu. Postimees, 12. juunil 2025.

---

On Friday, 16 May at 5:00 p.m., Evelyn Grzinich will open her solo exhibition “The Burrow Zone” in the monumental gallery of the Tartu Art House.

The exhibition is about soil. Soil, as the living and ever-changing layer of the earth’s crust, has become a poetic space for the artist. It can only be physically experienced in a very limited way, but through the imagination we are given a much wider opportunity to immerse ourselves in this complex environment.

Grzinich’s point of departure and source of inspiration is the soil environment, a place of life and decay, and a place for the emergence of the new. As an artist, she is still searching, pushing out roots and buds through a complex and resistant environment. In her work, she is in a constant relationship with what has been and what is. Just as plant roots interact with bacteria, fungi, invertebrate decomposers, molecules, minerals, rocks and other plant roots, she interacts with culture, people and their creation. By experiencing and ingesting them, she nourishes herself and grows on the top layer of the earth’s crust.

“Through my artistic practice, I ‘dig’ into the soil with my senses and thoughts, layering meanings, interpretations and visual forms. I act like the soil-dwellers themselves: exploring, searching, breaking down and building anew. Through my imagination, this hidden and intangible world becomes alive and perceptible to me,” the artist explains.

The exhibition also features the guest artist John Grzinich, who has created a sound piece specially for the exhibition.

Evelyn Grzinich (b. 1974) is an artist and cultural organiser based in south-east Estonia. She studied painting at the Konrad Mägi Painting Studio and the Department of Painting at the University of Tartu. She has participated in exhibitions and residency programmes in Estonia and abroad.

She is a member of the Association of Estonian Printmakers and the Estonian Artists’ Association, and the Director of the Board of the Estonian Creative Residencies Network (LOORE).

John Grzinich (b. 1970) has worked since the early 1990s as an artist and cultural coordinator with various practices combining sound, moving images, site-specificity and collaborative social structures. His work often explores the perception of sound and space to find resonances between people and places. In recent years his focus has been on combining sound and listening practices with various media to confront anthropocentric perceptions of the world through expanded forms of listening and participatory engagement.

The exhibition is supported by the Cultural Endowment of Estonia.

17. VIII 1928 – 6. V 2025

Lahkunud on maalikunstnik, abstraktsionist ja pikaaegne õppejõud, Eesti Kunstnike Liidu ja Tartu Kunstnike Liidu auliige, Tartu Richard Wagneri Seltsi asutajaliige, Zonta Tartu klubi liige ning kauaaegne Erakond Isamaa liige Lola Liivat.

Lola Liivat sündis 17. augustil 1928 Tallinnas. Rakveres veedetud lapsepõlve ja Tallinna 4. Keskkooli järel asus ta õppima Tartu Riiklikku Kunstiinstituuti. Peale instituudi lõpetamist 1954. aastal sai temast Tartu Kunstikooli üks peamisi õpetajaid kuni aastani 1983, kus ta jagas tulevastele kunstnikele vajalikke teadmisi maalimisest, kompositsioonist ja joonistamisest, innustades kujutamise asemel väljendama.

Kuigi ajastule iseloomulikult oli Liivati lõputöö sotsrealistlik ja varane looming pallaslik, oli tema elu ja loomingu olulisemaks murdepunktiks 1957. aasta, mil ta külastas Moskvas ülemaailmset noorsoofestivali ning nägi seal ameerika kunstniku Harry Colmani process painting’u näidisseanssi. Koju naastes valmis emotsionaalsest laengust sütitatuna teos “Moonid”, millele järgnesid pollocklikud eksperimendid ja kandinskylikud arendused. On tähelepanuväärne, et sellest ajast saadik osales Liivat näitustel pea täielikult abstraktsete või ekspressiivsesse vormikeelde kalduvate teostega.

Ta ise on öelnud, et just Tartus sai ta julgemalt teha põranda all toona lubamatut kunsti. Liivati esimene olulisem isiknäitus avati 1969. aastal Tallinna Kunstisalongis, kuid tema loomingu kolm suurimat kokkuvõtet on toimunud aastatel 1978, 1998 ja 2018 Tartu Kunstimuuseumis. Kokku toimus tal elu jooksul enam kui nelikümmend isiknäitust peamiselt Eestis, kuid ka Soomes, Rootsis ja Ameerika Ühendriikides. 1960. aastate lõpus lisandus Liivati loomingusse üha enam kollaažilik-assamblaažlik lähenemine ja tsemendi kaasamisega muutusid teosed ka järjest mahulisemaks. See loomeperiood kajastab isiklikemaid eluseiku ja on loetav pigem intiimse läheduse ning süvapsühholoogia võtmes.

Uue hingamise sai Liivati looming peale Eesti iseseisvuse taastamist, mil trikoloorilikud toonid võisid varase aimatavuse asemel vabalt lehvida, sealjuures domineerivalt sinine selle erakordses variatsioonirikkuses. Tema maalid olid jätkuvalt tugeva sisima sõnumi kandjad. Järgnes rida pühenduslikke, programmilisi isiknäituseid, teoste suured formaadid olid vastavuses emotsionaalse laenguga. Liivati kunstnikuloomust ja vaateid, sealhulgas kodanikupositsiooni iseloomustavad selgelt 2008. aastal valminud maalipaarik “Vabadusest” ja “Vabadusele” ja 2016 valminud testamentlik “Vaimu vastupanu”. Ateljees töötamas oli ta kuni viimase ajani, kuni tervis lõplikult alt vedas.

Lola Liivat sinisest (2000): “Pilte saan siis teha, kui olen ääreni täis tõsine. Vahel, kui ma saan kõige sinisema pildi, siis ma olen hetkeks rahul. Mida tõsisem, seda sinisem.”

1957. aastal võeti Liivat Eesti NSV Kunstnike Liidu liikmekandidaadiks, 1959. aastal Tartu osakonna liikmeks ja 1960. aastal ENKLi täisliikmeks. 1988. aastal oli ta üks Pallase Kunstiühingu taasasutajaid ja aastani 1992 selle esinaine. Samal ajal õpetas ta 1988–1994 vastavatud Tartu Ülikooli maaliosakonnas (algselt ERKI filiaal). Ka juhatas ta avamise järgselt lühidalt Rüütli galeriid, tehes sellest toonase Tartu esindusgalerii. Aastatel 1997–2000 oli ta Tartu Kunstnike Liidu esinaine, pannes aluse Tartu Kunstimaja 1990. aastate kriisist väljumisele. Mullu valiti ta esimesena liidu auliikmeks. Liivatile on omistatud 1998. aastal Ado Vabbe preemia, 2008. aastal Konrad Mäe medal ja 2019. aastal AkzoNobeli kunstipreemia. Lisaks on talle 2001. aastal omistatud Valgetähe teenetemärk.

Sügav kaastunne sõpradele ja lähedastele!

Ärasaatmine 13. mail kell 13 Tallinna Jaani kirikus.

Eesti Kunstnike Liit
Tartu Kunstnike Liit
Tartu Kunstikool
Tartu Kunstimuuseum
Eesti Kunstimuuseum
Erakond Isamaa
Tartu Ülikooli muuseum
Tartu Richard Wagneri Selts
Eesti Kultuuriministeerium

Foto: Lola Liivat oma ateljees 2017. aastal (Autor: Heikki Leis, sari “Eesti meistrid”).

Jätka lugemist →

17. mail toimub muuseumiöö teemaga „Öös on raamatut“. 
Muuseumiööl on Tartu Kunstimaja avatud kuni 23.00.

Jätka lugemist →