12. märtsist 5. aprillini on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud Olev Subbi varaste maalide näitus.
Pealkirja “Inimene ja ruum Olev Subbi loomingus” alla on koondatud peamiselt 70ndatest pärit maalid Eesti ja Tartu Kunstimuuseumist, Tallinna Kunstihoonest ning Enn Kunila kogust. Sel perioodil oli Subbi maalidele iseloomulik intensiivne huvi ruumiprobleemide vastu. Tema maalidel oli ruum fragmenteeritud ning mitmetasandiline. Kuigi ruum oli maalidel üldistatud ja mitte konkreetne, kasutas Subbi palju oma lapsepõlvemälestustest pärit Lõuna-Eesti maastikuvorme. Inimene Subbi maalidel on mõtlik ja melanhoolne ning sageli ruumist lahkumas.
Tähistatakse Olev Subbi 85. sünniaastapäeva.
Märtsis tähistatakse mitme üritusega maalikunstniku Olev Subbi (1930-2013) 85. sünniaastapäeva. Raamatulettidele jõuab mahukas teos Olev Subbist, kus ühtede kaante vahel on valik Subbi tekste, Subbi sõprade meenutused ning kunstniku elulugu. Rohkem kui 400-leheküljeline teos koondab Olev Subbi mõtteid kunsti kohta, mis on varem laiali pihustatult avaldatud erinevates väljaannetes. Lisaks meenutavad raamatus Olev Subbit tema sõbrad Enn Põldroos, Enn Kunila, Ants Wõrk ja teised. Tuginedes intervjuudele lähedastega, erinevatele materjalidele ning Olev Subbi arhiivile on kunstniku eluloo kirja pannud Eero Epner. Raamatu on kujundanud Tiit Jürna, väljaandja on Enn Kunila.
15. märtsil esilinastub ETVs Olev Subbi eluloofilm “Õnnemaastikud”. Filmi autor on Kalev Lepik. Filmis on kasutatud mitmeid haruldasi arhiivikaadreid, intervjuusid sõpradega, erinevatest arhiividest pärit fotosid jne.
7. märtsist kuni 14. märtsini on Vabaduse Galeriis avatud Olev Subbi abstraktsete teoste näitus. Erinevatest kollektsioonidest pärit 90ndate ja 00ndate looming tutvustab Subbi hilisperioodi maaliloomingut fookusega abstraktsetel teostel. Olev Subbi jõudis abstraktse kunsti juurde 1980ndatel ning jätkas selles laadis ka oma hilisloomingus.
Olev Subbi sündis 7. märtsil 1930 Tartus. Pärast Hugo Treffneri Gümnaasiumi lõpetamist siirdus ta õppima Tallinnasse kunstiinstituuti, kuid 1949. aasta märtsis Subbi küüditati ning viidi Siberisse. Asumiselt vabanes ta alles 1957. aastal ning jätkas seejärel õpinguid kunstiinstituudis, mille lõpetas 1962. aastal. Seejärel töötas Subbi vabakutselise kunstnikuna Tallinnas.
Olev Subbi looming mõjutas alates 1960ndate algusest väga olulisel määral siinset kunstiajalugu. Tema kunst jätkas pallaslikke traditsioone ning paistis silma mälufragmentide sulatamisega harmoonilisse maalitervikusse. Alates 1980ndatest aastatest suurenes abstraktse kunsti osatähtsus Olev Subbi loomingus. Tal toimus mitu isiknäitust Eesti ja Tartu Kunstimuuseumis, Tallinna Kunstihoones ning mitmetes muuseumites Venemaal. Hilisemal ajal pandi Subbi tööd välja ka Helsingis, Kölnis, USAs ja mujal.
Mõlema näituse koostaja on Eero Epner, kujundaja Tõnis Saadoja.
—————————————-
Olev Subbi, early works – on show at Tartu Art House, large hall, 12 March – 5 April
Titled “Inimene ja ruum Olev Subbi loomingus / Human form and space in the work of Olev Subbi”, the exhibition brings together work from the collections of the Art Museum of Estonia, Tartu Art Museum, Tallinn Art Hall and Enn Kunila’s private collection dating primarily from the 1970s. Subbi’s paintings from this period are characterised by an intense interest in the problems of space. The space in his work is fragmented and multilevel. Although the space depicted is generalised rather than concrete, Subbi has made extensive use of the landscape forms of southern Estonia remembered from his childhood. The figures in Subbi’s paintings are pensive and melancholy, often about to leave the pictured space.
Olev Subbi was born on 7 March 1930 in Tartu. After graduating from the Hugo Treffner Gymnasium, Subbi went on to study at the State Art Institute in Tallinn, but was deported in March 1949 and taken to Siberia. He was only released from resettlement in 1957 and continued his studies at the State Art Institute, graduating in 1962. After graduation, Subbi worked as a freelance artist in Tallinn.
From the early 1960s onwards, his work exerted a great influence on the development of Estonian art. He continued the traditions of the Pallas school and was notable for successfully fusing fragments of memory into his compositions. The importance of abstraction in Subbi’s work began to grow in the 1980s. He had a number of solo shows at the Art Museum of Estonian, Tartu Art Museum and Tallinn Art Hall, as well as several museums in Russia. In later years Subbi’s work was also shown in Helsinki, Cologne, the US and elsewhere.
The exhibition is compiled by Eero Epner and designed by Tõnis Saadoja.
Raimu Hanson “Näitusesaalide kuningas vaikis eraelust” Tartu Postimees 18.03. 2015