15 XI 1943 − 11 V 2026
Reet Amberg lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1974. aastal tööstuskunstnikuna. Valida õppimiseks hiljuti avatud eriala oli sel ajal üpriski uuendusmeelne otsus, kuid disainiõpe pakkus noortele kunstnikele mitmekülgset haridust. Peale ERKI lõpetamist asus Reet oma erialal ka tööle ning sai õpitut edukalt rakendada Tartu ARSi dekoorateljee pikaajalise peakunstnikuna, kus tema vastutusalasse jäi paljuski Tartu linna ja siinseid olulisi asutusi kujundavate elementide kunstiline tase. Kogu linna tähtpäevaline kujundus telliti ARSist ning iga kavand ja pintslitõmme läbis Reeda kontrolli ja hinnangu – see oli kompromissitu! Reedaga ei vaieldud, tal olid kindlad stiililised põhimõtted ja ta hoolis oma tööst väga
Reet kavandas ja kujundas palju. Seda ei peetud küll eraldiseisvaks loominguks, vaid see oli lihtsalt tema töö osa. Avalikkusele nähtavaimad olid ARSi poe väljapanekud, erinevad vaateaknad, iga-aastased tarbekunsti ülevaated ning kõrgkoolide ja muuseumide näitused. Ta kavandas ka ARSi tekstiiliosakonnale rätikuid ja linikuid, Kammivabrikule kilekotte ja asutustele logosid, metalliosakonnas valmisid sildid, nimetahvlid ja portreedega bareljeefid, dekoorateljee suured tellimused olid sisekujundusprojektid koos mööbli, valgustite ja kujunduselementidega – see kõik kuulus Reeda vastutusalasse. Seda, et Reet oli „peene näpuga“ tõendab ka see, et ta on kujundanud muuhulgas Setu kuhiksõlgi.
1996–2004 töötas Reet ARS Metallis ja tegi kunstnikutööd kuni pensionile jäämiseni. Omaaegne ARSi poe juhataja meenutab Reeta kui sõnaahtrat ja tagasihoidlikku inimest, kel olid huvitavad ja alati isikupärased kujunduslahendused. Kõik oli väga läbimõeldud ja kindlakäeline. Tartlastele on tuttav Jakobi mäe all asuva hoone otsaseina delikaatne ajaloolise kella motiiv, mis kodulinna juubelist alates seda maja kaunistab. Kahjuks kaob suur osa kujunduskunstniku tööalastest saavutustest uute aegade saabudes aga kõige mööduva teed.
Paljud mäletavad Reeta kui ARSi dekoorateljee kauaaegset juhti ja põhimõttekindlat isiksust, kuid väljaspool tööd hoidis ta pigem end eraldi. Ta avas end vähestele, kuid neile, kellele ennast usaldas, oli ta alati soe ja hooliv.
Reeta meenutasid Merike Kaunissaare, Erika Pedak, Valli Lindma, Hillar Meeru, Reet Pärn, Liivi Ehmann ja Imbi Kruuv.
Avaldame kaastunnet perele ja lähedastele!
Tartu Kunstnike Liit