Tartu Kunstimaja / Tartu Art House

Maikuus eksponeeris Laura Põld Vaal galeriis installatsiooni nimega “Loss”. Viimasest jõuavad Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriisse “Varemed”.

“Loss” sidus Haljava ja Schönbrunni maastiku ja legendid Haljava mõisa peahoone lihtsustatud põhiplaani järgi kuju võtnud tervikuks.

Seoses elukoha vahetusega Viinis, hakkasin uurima uue keskkonna omaksvõtmise protsessi. Igapäevastel kalkuleeritud tunniajastel retkedel Viini jõe ja Schönbrunni aedade läheduses, jälgisin muuhulgas seda, kuidas või kui kiiresti muutub tundmatu kodutee abstraktselt tuttavaks. See tähendab, et mitte ainult ühe mälestuse, päeva, kaaslase, ilma või muuga seonduvaks kohaks. Mittefaktilised killud nendes produtseeritavates mälestustes sulandusid täieõiguslikult üheks unustamise/mäletamise kaudu loodavaks võlts-ajalooks.

Väiksema territooriumi – korteri koos selles olevate võõra perekonna isiklike esemete, fotode ja raamatutega – kodu(se)ks saamise eksperimendis oli laenamine, juba kasvõi minu varasema leidmaterjale kasutava praktika taustal, loomulik. Paigutasin meelepärasemad raamatud riiulites kesksetele kohtadele, perekonnafotodel olidki justkui juba minu esivanemad ja portselanist puudel vitriinkapis minu paksu Powidldatschgerl-eid (Böömimaa köögist pärinev ploomitasku) lõunaks sööva tädi kingitus. Kas pole see kõik siis integreerumine, mida sisserännanult ju oodatakse?!

Võõra kodustamise lõppstaadiumiks oli losside üheks kuulutamine. Schönbrunni palee ja pargi ning Haljava mõisa ja selle ümbruse koondamine samaks (mälestuseks? kogemuseks? ajalooks?).

“Varemed” on tagasivaatav kordus. Viinis ja Tallinnas kevadel toimunule on kogunenud poole aasta tolm.

“Lossi” portaalisein veel seisab. Meremaastik on ennast ettepoole keeranud. Teisel küljel vaatavad tõtt kõrguv pargihekk ja “Kuus jalutuskäiku Schönbrunnis”.

Laura Põld

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit

Tänud: Tartu Kunstimaja, Ivo Särak, Ago Põld, Tiina Määrmann, Katrin
Hallas, Maria Tromp, Ann Nurga, Lukas Eggerth, Virgo Voolrand, Ailen Põld.

Andrus Joonas “MEELESURFAR / MINDSURFER” 

Tartu Kunstimaja kolme galeriid hõlmav isikunäitus.
Avamine 29.08. 2014 kell 17:00
Avamisel performance:
Huntmehe tagasitulek osa II. Eestlaste rahvuskombed

Võib surfata internetis,  aga võib surfata  lõputus meeles.

 
   „Vahest on enamiku tänapäeva kunsti piiratuse üks põhjusi see, et silmist on kaotatud kunsti nähtamatu püha päritolu ja eesmärk, vahendada inimestele nägemust nende tõelisest loomusest ja kohast universumis ning teadvustada neile ikka uuesti ja uuesti elu hinda ja lõputuid võimalusi”. (Sogyal Rinpoche)
Inimese  areng ei ole luksus, vaid igaühe pärisosa. Näitus on  kunstiku isiklik ruum,  nii vaimne, kui füüsiline,  kus ta saab ausalt vestelda vaatajaga ja  ise vastutada oma loomingu eest. 
 Lähtuvalt sellest olen koostanud ka näituse. Näitusel on eksponeeritud teoseid 1995-2014.  Näitusel eksponeerin erinevaid loomingulisi etappe installatiivse ja mõttelise tervikuna, lähtudes läbitud loomingulisest teest.  Keskendun tegevuskunstile, sellega  seotud maalikunstile ja intallatsioonidele. 
    Uuemast loomingust on eksponeeritud  viimase kolme aasta maali ja performantsi loomingut,  mille ainest  olen ammutanud valdavalt  Venemaalt . 
 Performance’i ajal sa ei tea kunagi täpselt, mis juhtub. Pead suutma reageerida millisekunditega. Perfektset performance’it, kus kõik jookseb nagu valatult, ajad taga viis aastat. Ja kui selle kätte saad, siis on, nagu surfarid ütlevad-  ideaalne laine.
 
Näituse pühendan oma esivanematele, kes rändasid 19. sajandil Tsaari-Venemaa avarustesse otsima Tõotatud Maad ja Valget Laeva. Mõned neist jõudsid Siberisse, 
mõned Musta mere äärde. Eestlaste kogukonnad said ruttu  majanduslikult jõukaks tänu töökusele, tahtejõule ja õpihimule. Aga ajad muutusid ruttu ja uus režiim võttis neilt kõik, mis võtta andis – kellelt vara, kellelt elu. Nooremad ja hakkajamad tulid valdavalt peale teist ilmasõda Eestisse tagasi. Minu vanemad kohtusid Kaukaasia eestlaste kokkutulekul Tallinnas, ENSV-s. Ilmselt on otsija vaim ja julgus pärit minu esivanematelt.
 
Andrus Joonas
www.andrusjoonas.pri.ee 

“Rõve-romantiline Andrus Joonas” Ragne Nukk , Äripäev 12.09. 2014
“Lõputus meeles on nii segast kui selget” Piret Karro, Sirp 18.09. 2014
“Andrus Joonase keerulisest elust sündinud julge kunst” Mari Kartau 18.09. 2014
“Andrus Joonas avas isikunäituse” Tartu Postimehe videouudis 02.09. 2014
“Laud võttis vastu kõva keretäie” Tartu Postimees 30.09. 2014
“Valge ja musta tasakaalust Andrus Joonase kunstis” Krista Piirimäe 19.09. 2014

Avamine 30.07. kell 18:00

Osalevad / participating:
Jaan Luik, Jim Berggren, Isidro Lopez-Aparicio, Radoslaw Gryta, Jan Pohribny, Katerina Dorokhova, Hugo Besard, Juhani Järvinen

Kuraatorid / Curated by:
Juhani Järvinen & Jaan Luik

Näitusel osalevad kunstnikud esindavad erinevaid vaatenurki Euroopa kunstis. Seitse neist on õppinud 1970-tel eri maade kunstiakadeemiates: skulptor Jaan Luik ERKI-s, fotokunstnik Jan Pohribny Praha Kunstiakadeemias, graafik Jim Berggren Valandi Kunstikõrgkoolis, graafik Isidro Lopez-Aparicio Granada Ülikoolis, Radoslaw Gryta Poola, Peterburi ja Soome Kunstiakadeemiates, graafik Hugo Besard Antverpeni Kunstiakadeemias ja Juhani Järvinen Soome Kunstiakadeemias. Nooremat vaatenurka esindab Peterburi Akadeemia 2000. aastal lõpetanud maalikunstnik Katerina Dorokhova. Lisaks aktiivsele kunstiloomingule töötavad kõik osalevad kunstnikud pedagoogikavallas ning osalevad erinevates kunstikomisjonides ja organisatsioonides.
Jaan Luigele (jluik111@gmail.com) on omane klassikaline, kuid samal ajal ka modernne skulptuurikäsitlus.
Jim Berggren (www.ramverk.se/vardagsbilder/jim/Valkommen.html), Skandinaavia tunnustatuimaid graafikuid. Keskendub oma loomingus uue ja vana tehnoloogia ühendamisele.
Isidro Lopez-Aparicio (isidrolopezaparicio.com) on mitmekülgne kunstnik ja töötab edukalt nii Euroopas, kui ka väljaspool seda.
Radoslaw Gryta (www.radoslawgryta.com) looming kannab, olenemata sellest, et ta on elanud pikalt Soomes, tugevalt slaavipäraseid jooni.
Jan Pohribny (www.pohribny.cz) on üks Euroopa fotokunsti keskseid persoone. Ta on pildistanud maagilisi kivimoodustisi üle maailma. Keskseks teemaks ta loomingus on inimese ja looduse suhe.
Katerina Dorokhova (katerinadorokhova@mail.ru) esindab Peterburi Akadeemia klassikalisi maalikunsti traditsiooni. Noorest east hoolimatta on ta leidnud tunnustust lisaks Venemaale ka Soomes ja Hiinas.
Hugo Besard (www.hugobesard.be) on Euroopa graafikas kesksemaid persoone ja on saanud palju rahvusvahelisi preemiaid. Tema loomingule on omane vanade graafikatehnikate meisterlik valdamine ja oskus neid liita tänapäeva graafika konteksti. Ta on Antverpeni Kunstiakadeemia professor.
Juhani Järvise (www.juhanijarvinen.net) loomingu keskne valdkond on skulptuur, kuid viimastel aastatel on ta osalenud ka mitmetel rahvusvahelistel graafikasündmustel nii kunstniku kui zürii liikmena.