Saskia Järve “Süütuid mälestusi ei ole” 19.01. – 10.02.2013 / Väike saal

plakat A2 teine

Projekti „Süütuid mälestusi ei ole” võib nimetada 2012.aastal Tallinnas Draakoni galeriis
toimunud näituse „Tervisevetel” satelliitprojektiks. Lisaks Tallinnas eksponeeritud töödele
saab näha ka päris uusi töid.

Projekti keskmes on autori siseanalüüs, mis saab hoogu pärast ootamatut haigestumist.
Uskudes, et haigestumine on põhjustatud tema mõtteviisidest, otsustab ta oma mõtlemist
muuta. Seejuures saab talle abimaterjaliks A. Adleri` i teos „Inimesetundmine”, kus muu
hulgas kirjeldatakse meetodit, mille rakendamisel on võimalik välja selgitada inimese
eesmärke.
Meetod seisneb lühidalt selles, et tuleb püüda ühendada inimese elus eri aegadel esinevaid
käitumisviise ja väljendusvorme, mille tulemusena saadakse nn. ühtlase suuna mulje.
Olulisel kohal eesmärkide väljaselgitamisel on mälestused. Kõik mälestused kannavad endas
(mitteteadlikku) lõppeesmärki, nad hoiatavad või innustavad. Päris „süütuid” mälestusi ei
ole.

Toetudes mineviku mälestustele ja olevikus aset leidvatele sündmustele püüab autor
selgusele jõuda oma eesmärkides, teha korrektuure oma mõtteviisides, et neid eesmärke
saavutada ning seeläbi saada terveks.

Kunstnik tänab: Marje Len Murusalu, Eleriin Ello, Tanel Randel, Tartu Kunstimaja ja Eesti Kultuurkapital.

The project „No Innocent Memories” can be called as a satellite project of the
exhibition „Taking the Waters” that took place in Draakon Gallery in Tallinn 2012. In Addition
to the paintings that were exhibited in Tallinn there will be some new works in Tartu Art
House.

The project is focused on the inner analysis of the author that will kick start after sudden
illness. Believing that becoming sick is caused by her manner of thoughts, she decides to
change her ways of thinking. What will help her are the methods of psychologist Alfred Adler
in his work „Understanding Human Nature” (1927).
Among many other things in A. Adler`s work is described the method of finding out the
objectives of a person. The method briefly lies in trying to bring together the various
behavioral patterns and expressions appearing during different phases of one’s life. By doing
so, we will gain so called impression of a steady direction. Memories also serve an important
part in one’s life because they consist of a (subconscious) final purpose. In fact, there is not a
single “innocent” memory.

Considering the memories of her past and the events of her present, the author tries
to figure out her objectives, make corrections in her ways of thinking to achieve those
objectives and heal in the process.

Meedia kajastus/ press coverage: 
Kõik mälestused on poliitilised Tanel Rander Artishok 20.01. 2013

 

Rubriigid: Määratlemata | Saskia Järve “Süütuid mälestusi ei ole” 19.01. – 10.02.2013 / Väike saal kommenteerimine on välja lülitatud

Joonistamise vabadus. 19.01.-10.02.2013 / Monumentaalgalerii

plakat.inddJoonistamise vabadus
Ülle Marks, Maie Helm, Mall Nukke, Maria- Kristiina Ulas, Jarõna Ilo.

Meie ühiseks kriteeriumiks on joonistamise igakülgne professionaalne
valdamine, kuna kõik oleme graafiku taustaga. Sel ajal, kui meie
õppisime tollases Kunstiinstituudis, koosneski kunstiharidus suures
osas joonistamise praktiseerimisest.
Meie põlvkonna jaoks 80-ndate lõpust oli joonistamine oma vaba
loomingutahte väljenduseks. Joonistus oli ja on võrdväärne näitusekunst õlimaali, häppeningi, skulpuuriga.
Oleme kõik ka praegu iganädalaselt joonistamist praktiseerivad
kunstnikud. Me eelistame joonistada natuurist, ilma „fotofiltrita“. Ka
see on meie jaoks loomingulisuse kriteeriumiks.
Joonistamine on vaba, spontaanne, motiveeritud tegevus.

 

Rubriigid: Määratlemata | Joonistamise vabadus. 19.01.-10.02.2013 / Monumentaalgalerii kommenteerimine on välja lülitatud

TARTU KUNSTNIKE AASTALÕPU NÄITUS 22.12.2012. – 13.01.2013

Tartu kunstnike aastalõpu näitusel domineerib käesoleval aastal ülekaalukalt maalikunst, mille kontekstis näituse kujundanud Jaan Toomik tõi esile arvuka, ent eriilmelise maastikumotiivi ja teise suunana kehakesksed maalid. Viimaste puhul hakkab silma nende kõigi lähtumine modellist, kusjuures jäetakse täielikult kõrvale keskkond. Need kaks suunda on vastandatud II korruse suures saalis.

Suure saaliga külgnevad väikesed saalid asetuvad ennekõike koloriidipõhisesse opositsiooni, ent on ühtlasi siiki ka kogu näituse kõige konkreetsemalt sisuliselt kujundatud saalid, samas kui I korruse väike galerii ja monumentaalgalerii lähtuvad esteetilisest kooskõlast ja pieteeditundest.
Jaan Toomik tegi sisulise ostuse kaasata näitusele kõik töö esitanud autorid, mis pani ta kujundajana väga keerulise ülesande ette, kuidas tagada kõigile võrdsed eksponeerimistingimused, ehk kuidas vältida karikatuurseid kooslusi kogu avaliku kutse peale reageerinud autorite spektri ulatuses. Julgen väita, et Toomik sai ülesandega suurepäraselt hakkama, jättes kõrvale mõned üksikud hetked, kus ta ilmselt ei suutnud kiusatusele vastu seista, püsib kogu näitus koos just tänu kujunduse vahendusel loodud asjaolule, et kõiki töid on võimalik ja tulebki vaadelda üksikute teostena, sõltumatult tervikust. Formaadi aluseks olevast käitumuslikust traditsioonist lähtumine on aga ühtlasi ka näituse sisulise kandvuse allikaks.

Näitusel osaleb 98 autorit, kokku 106 teosega:
Autorite loetelu: Ago Teedema, Aita Keerberg, TUUL, Albert Gulk, Andres Sütevaka, Andrus Peegel, Anna Hõbemäe, Anne Kokkov, Ahti Seppet, Arvo Kolmnurk, Boris Šestakov, Edgar Juhkov, Edgar Tedresaar, Eero Ijavoinen, Eevart Arrak, Elle Radin, Elo-Mai Mikelsaar, Enn Tegova, Epp Katus, Epp Pilv, Erika Pedak, Eva-Leena Mikson, Eve Eesmaa, Evi Gailit, Gleb Netchvolodov, Grisli Soppe, Hando Tamm, Heikki Leis, Heli Tuksam, IFF, Ilmar Kruusamäe, Imat suumann, Inge Kudisiim, Jaan Luik, Jaan Malin/Anne Rudanovski, Jaanus Nessler, Jane Liiv, Jevgeni Zolotko, Jüri Marran, Kahrut Vilbaste, Kaire Nurk, Kaisa Eiche, Kalju Kütt, Kalli Kalde, Kerttu Lätt, Krista Sokolova, Kristjan Kittus/Kalev Nõmmela, Kälina Kõva, Külli Suitso, Laura Põld, Lemme Haldre, Liis Koger, Liive Koppel, Malev Toom, Maret Suurmets, Margit Lõhmus, Margus Kääp, Margus Lokk, Margus Meinart, Mari Hiiemäe, Marie Kõljalg, Marina Aleksejeva/Verner Vislap, Maris Tuuling, Marjeta Lumiste, Marju Villem, Mati Leppik, Meiu Münt, Merike Suits, Merike Sule-Trubert, Märt Rannast, Nadežda Tšernobai, Niina Freiberg, Peeter Krosmann, Per William Petersen, Piibe Arrak, Pille Johanson, Pille Tammela, Priit Pajos, Priit Pangsepp, Regina Ohak, Riho Kall, Riina Neeme, Robert Nutt, Saskia Kasemaa, Sirje Petersen, Stanislav Netšvolodov, Taivo Toomsoo, Tanel Tolsting, Tiina Kuus, Tiit Tamm, Tuuli Puhvel, Tõnis Paberit, Vano Allsalu, Veiko Klemmer, Velta Lokk

Pressiteksti koostas galerist Indrek Grigor

Olete oodatud!

Rubriigid: Määratlemata | TARTU KUNSTNIKE AASTALÕPU NÄITUS 22.12.2012. – 13.01.2013 kommenteerimine on välja lülitatud