Tartu Kunstimaja / Tartu Art House

Tartu Ülikooli maalieriala BA lõpetajad 2016 / Tartu Kunstimaja galeriid 8.juuni-26.juuni

Anna-Liisa Kilk (BA, juh. Anne Parmasto) esitab 5 piibli- ainelist figuratsiooni, alasti inimkehadest inspireerunud kompositsioonid on eksponeeritud Vana Anatoomikumi ringauditooriumis Toomemäel (Lossi 38).
Meeta Eliise Veigeli (BA, juh. Anne Parmasto) seeria „Raiesmik“ on hommage Eestile kui metsariigile – maavärvidega kujutatud pool-abstraktsete oksarägastike algimpulss on pärit inimtegevuse läbi deformeeritud loodusest. Eksponeeritud Tartu Kunstimaja II korrusel.
Liisa Mudisti (BA, juh. Jüri Kask) morbiidses värvigammas neli vertikaalset, taandatud koloriidus lõendit lähtuvad inimlikest reaktsioonidest, lopsakas pintslitöös kuid hämara valgustusega maalid abstrahheerivad realiteeti väga isiklikul moel. Eksponeeritud Tartu Kunstimaja II korrusel.
Alo Valge (BA, juh. Jaan Elken) 12 paneelist kokku klapitud hiigelformaadis lõuend „Venuse taassünd“ osundab tarbimiskultuurile, kommenteerides moeglamuuri hiilgust ja viletsust jõuab Valge üldinimlike, lausa piibellike järeldusteni. Eksponeeritud Tartu Kunstimaja II korrusel.
Siimon Talviste (BA, juh. Jaan Elken) kultuurantropoloogiline eksperiment diplomitöö kui formaadiga (mille käigus analüüsis autor erinevatelt kunstiekspertide soovitusi) lõppes anonüümse abstraktsiooniga – kusjuures maalitud on need vastavalt erinevate ekspertide arvamusi arvesse võtvalt. Eksponeeritud Tartu Kunstimaja II korrusel.
Solveig Lill (BA, juh. Jaan Elken) „Igiliikujad“ on oma harvanähtavalt küpses, hiigelformaadis figuratsioonis võtnud lahendada inimkonna bioloogilise ja vaimse kestvuse, üle generatsioonide ulatuva elutahte. Eksponeeritud Tartu Kunstimaja II korrusel.
Emma Liivaku (BA, juh. Rauno Thomas Moss) new-age-ilik portreesari kontakteerub nn.internetikunstis levinud esteetiliste koodidega, kaasaegsete kunstnike poolt praktiseeritud kitshi loominguline recycling võib mõnel juhul taandada ka üleüldise resistantsuse kitshi kui sellise vastu. Eksponeeritud Tartu Kunstimaja II korrusel.
Carol Paesalu (BA, juh. Jüri Kask) mereäärsetest kivimuulidest inspireerunud eleegilised loodusmaalid on ühtaegu nii konkreetsed kui ka suure üldistusvõimega. Eksponeeritud Tartu Kunstimaja II korrusel.
Leelo-Mai Aunbaum (BA, juh. Jaan Elken) on oma ruumiliselt, mitmetasapinnaliselt asetatud basseinimaalides vaimustunud vee ja valguse rütmidest allveeujujatel. Eksponeeritud Tartu Kunstimaja II korrusel.
Carol Pahki (BA, juh. Jüri Kask) paralleelreaalsuste eksponeerimine läbi hakitud geomeetriliste kujundite on tehniliselt vaimukas ja visuaalselt efektne. Eksponeeritud Tartu Kunstimaja II korrusel.
Anastasia Anikeeva (BA, juh. Rauno Thomas Moss) regilisoose alatooniga deemonite sari on hommage El Greco dünaamilisele ekspressiivsusele. Eksponeeritud Tartu Kunstimaja II korrusel.

Tartu Ülikooli maalieriala MA lõpetajad 2016 /Tartu Kunstimaja galeriid 8.juuni-26.juuni

Hanna Marats (MA, juh. Jaan Elken) abstraktsioonide lähtepunktiks on linnalik elulaad suurlinnades, inimeste liiklemiskultuur ja avaliku ja privaatse ruumi erinevad aspektid. Eksponeeritud Tartu Kunstimaja I korrusel.
Maarja Nõmmiku (MA, juh. Jaan Elken) brucenaumanlikd, väga erilise kadreeringuga autoportreede sari koosneb kaheksast, omamoodi maalitud selfist ja ühest videost. Isiknäituse formaati „Minatu“ sari on eksponeeritud TARTMUSi (Tartu Kunstimuuseum) III krs projektiruumis, kuni 3.juuli 2016
Kristina Tammaru (MA, juh. Rauno Thomas Moss) „Ilma lõputa lugu“ on inspireeritud lapsepõlves kogetud lemmikraamatust ja selle põhjal vändatud filmist („Neverending Story“ 1984). „Lapsemeelse Printsessi lugu“ on noore kunstniku jaoks tõusnud eksistentsiaalse baasteksti rolli. Eksponeeritud Tartu Kunstimaja II korrusel.
Karin Treufeldti (MA, juh. Jüri Kask) rustikaalsed assamblaazhid on loodud roostetanud terasest suureformaadilistele plaatidele. Assamblaazhielementidele lisaks on autor kasutanud värvi, pigmente, olmekeemiat/happeid, looduslikku korrosiooni. Eksponeeritud Tartu Kunstimaja I korrusel.
Elo-Mai Mikelsaare (MA, juh. Rauno Thomas Moss) suureformaadiliste figuraalsete maalide sari demonstreerib hiilgavat toimetulekut psühhofüsioloogiliselt keerukate hingeseisundite kujutamisel, märkida tuleb ka hiilgavat maalimateeria valdamist tehnilisest aspektist. Eksponeeritud Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis.
Aleksandra Milenina (MA, juh. Anne Parmasto) eksperimenteerimislustiga loodud kollaazhid kujutavad linnaelu ja õhusõidu, kui kaasaegse moodsa elukorralduse karakteersemaid tunnuseid. Eksponeeritud Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis.

Kaitsmised algavad 8. juunil kell 10.00 Tartu Kunstimajas ja Tartmusis kell 15.00

Näituste pressitekst/kujundus:
Jaan Elken
jaan.elken@ut.ee
Tel: 5540544

TARTMUS / Tartu Kunstimuuseum
Raekoja plats 18, Tartu
3. juuni – 3. juuli 2016
K, R–P 11–18 / N 11–21
T: 744 1920

Tartu Kunstimaja
Vanemuise 26, Tartu
Indrek Grigor, tel 5559 1425
galerist@kunstimaja.ee
8. juuni – 26. juuni 2016
K-E 12-18

Ene Paldre
TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituut
tel: 737 5669, e-post: ene.paldre@ut.ee

Meedia:
Kaire Nurk “Millest räägivad diplomimaalid?” Sirp 08.07.2016

Rein Kelpman
“Argipäevased Illusioonid  / Everyday Illusions” 05.05. – 29.05. 2016

Rein Kelpmani sõnul on Kunstimaja näituse puhul tegemist järjekordse eksperimenteerimisega maalimaterjalide maailmas, kus loomingu keskne osa on faktuuril. Enamik töid on valminud vahemikus 2014-2016 ning viimased lõpetatud vahetult enne näitusesaali jõudmist.

„Minu loomingut võib vist nimetada protsessuaalseks, kuna enamik pilte pole korraga ja lõpuni valmis, aegajalt võtan ette mõne seina ääres seisnud maali, et sellele uut värvikihti kanda.

Olen püüdnud tabada eneselegi ootamatuid ja raskesti talletatavaid koloriidikooslusi, kombates intuitiivselt värvide kooskõlasid. Pildi formaadil on sealjuures oluline roll intiimse seisundi loomises ning peaks vaataja ehk justkui enesesse haarama. Ma usun ja loodan, et minu piltide koloriidi intensiivsus ja kompositsooniline lakoonilisus kõnetavad vaatajaid nii-öelda “kõva  häälega”.

Näituse pealkiri ei tähenda aga midagi muud, kui katset hetkeks astuda argielulisest rutiinist illusoorsetesse kujutlustesse.”

Rein Kelpman (snd 1960) on vabakutseline kunstnik, kes näitustel osalenud 1980ndate keskpaigast. Kelpmani varasemat maalilaadi on iseloomustatud nii ekspressiivsete kui nihestatult primitiivsetena, ent need valdavalt figuraalsed, jutustava sisuga maalid asendusid 1990ndatel geomeetrilise iseloomuga abstraktsioonidega, kus loo asemel kesksel kohal maalipinna faktuur. Emotsionaalses plaanis iseloomustab kogu Kelpmani loomingut enesekaemuslik, sissepoole pööratud meeleolu.