Tartu Kunstimaja / Tartu Art House

Jätka lugemist →

(Scroll down for English)

Reedel, 15. mail kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja kolmes saalis Tartu Kunstnike Liidu esimene kevadnäitus.

Kevadnäitus  koondab esmakordselt ainult liidu liikmete loomingut. Näitus toob kokku eri põlvkondade kunstnikud, keskendudes nendevahelistele erinevustele ja sarnasustele. Näitusel osaleb 104 Tartu Kunstnike Liidu liiget. 

Näitus sündis liidu üldkoosolekul soovist tuua liikmed üksteisele lähemale ajal, mil suhtlus on üha enam liikunud veebi ja kohtumisi jääb vähemaks. Projekti raames moodustati eri vanuses kunstnikest duod, kes tutvusid teineteise loominguga ning tegid näituse jaoks ühiseid valikuid. Väljapanekus esitletavad teosed kasvasid välja nende omavahelistest kohtumistest ja vestlustest. 

„Esimese kevadnäituse ainsaks reegliks oli, et osaleda ei saa üksi. Sellist üksi nokitsemist on meil niikuinii väga palju. Me oleme küll liidus, aga me tegelikult ei pruugi kõiki nägupidi tunda. Mistõttu oli soe tunne vaadata, kuidas paari võtsid näiteks 30-aastased ja 80-aastased kunstnikud, et üksteise loomingusse süveneda,” räägib kevadnäituse üks korraldajatest, Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus. 

Näituse toimkond: Stina Leek, Ove Maidla, Margus Meinart, Stella Mõttus, Urmo Teekivi
Täname: Siim Asmer, Martin Rästa, Ellinor Tänna, AkzoNobel, Tartu Kunstimuuseum

---

Meediakajastus

Rasmus Kuningas. Põlvkondadevahelised dialoogid Tartu Kunstimajas. Sirp, 5. juunil 2026.

Mari Kedelauk. Tartu Kunstnike Liit avas esimese kevadnäituse. Kultuur.err.ee, 22. mail 2026.

Jens Raavik. Tartu kunstnike liidu kevadnäitus koondab esimest korda ainult liikmete loomingut. Tartu Postimees, 14. mail 2026.

---

On Friday, 15 May at 5:00 p.m., the Tartu Artists’ Union’s first spring exhibition will open in three galleries at the Tartu Art House.

The spring exhibition brings together, for the first time, works exclusively by members of the association. The exhibition brings together artists from different generations, focusing on the differences and similarities between them. There will be 104 members of the Tartu Artists’ Union participating in the exhibition. 

The exhibition originated at the union’s general meeting from a desire to bring members closer together at a time when communication has increasingly moved online, and in-person contacts have become less frequent. As part of the project, duos of artists of different ages were formed; they familiarised themselves with each other’s works and made joint selections for the exhibition. The works presented in the exhibition emerged from their mutual meetings and conversations. 

“The only rule for the first spring exhibition was that you couldn’t participate alone. We do plenty of that solitary tinkering anyway. We may be in the same association, but we don’t necessarily know everyone personally. That’s why it was heart-warming to see, for example, 30-year-old and 80-year-old artists teaming up to delve into each other’s work,” says Stella Mõttus, one of the organisers of the spring exhibition and a curator at the Tartu Art Museum. 

Exhibition committee: Stina Leek, Ove Maidla, Margus Meinart, Stella Mõttus and Urmo Teekivi
Special thanks to: Siim Asmer, Martin Rästa, Ellinor Tänna, AkzoNobel and the Tartu Art Museum

15 XI 1943 − 11 V 2026

Reet Amberg lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1974. aastal tööstuskunstnikuna. Valida õppimiseks hiljuti avatud eriala oli sel ajal üpriski uuendusmeelne otsus, kuid disainiõpe pakkus noortele kunstnikele mitmekülgset haridust. Peale ERKI lõpetamist asus Reet oma erialal ka tööle ning sai õpitut edukalt rakendada Tartu ARSi dekoorateljee pikaajalise peakunstnikuna, kus tema vastutusalasse jäi paljuski Tartu linna ja siinseid olulisi asutusi kujundavate elementide kunstiline tase. Kogu linna tähtpäevaline kujundus telliti ARSist ning iga kavand ja pintslitõmme läbis Reeda kontrolli ja hinnangu – see oli kompromissitu! Reedaga ei vaieldud, tal olid kindlad stiililised põhimõtted ja ta hoolis oma tööst väga

Reet kavandas ja kujundas palju. Seda ei peetud küll eraldiseisvaks loominguks, vaid see oli lihtsalt tema töö osa. Avalikkusele nähtavaimad olid ARSi poe väljapanekud, erinevad vaateaknad, iga-aastased tarbekunsti ülevaated ning kõrgkoolide ja muuseumide näitused. Ta kavandas ka ARSi tekstiiliosakonnale rätikuid ja linikuid, Kammivabrikule kilekotte ja asutustele logosid, metalliosakonnas valmisid sildid, nimetahvlid ja portreedega bareljeefid, dekoorateljee suured tellimused olid sisekujundusprojektid koos mööbli, valgustite ja kujunduselementidega – see kõik kuulus Reeda vastutusalasse. Seda, et Reet oli „peene näpuga“ tõendab ka see, et ta on kujundanud muuhulgas Setu kuhiksõlgi.

1996–2004 töötas Reet ARS Metallis ja tegi kunstnikutööd kuni pensionile jäämiseni. Omaaegne ARSi poe juhataja meenutab Reeta kui sõnaahtrat ja tagasihoidlikku inimest, kel olid huvitavad ja alati isikupärased kujunduslahendused. Kõik oli väga läbimõeldud ja kindlakäeline. Tartlastele on tuttav Jakobi mäe all asuva hoone otsaseina delikaatne ajaloolise kella motiiv, mis kodulinna juubelist alates seda maja kaunistab. Kahjuks kaob suur osa kujunduskunstniku tööalastest saavutustest uute aegade saabudes aga kõige mööduva teed.

Paljud mäletavad Reeta kui ARSi dekoorateljee kauaaegset juhti ja põhimõttekindlat isiksust, kuid väljaspool tööd hoidis ta pigem end eraldi. Ta avas end vähestele, kuid neile, kellele ennast usaldas, oli ta alati soe ja hooliv.

Reeta meenutasid Merike Kaunissaare, Erika Pedak, Valli Lindma, Hillar Meeru, Reet Pärn, Liivi Ehmann ja Imbi Kruuv.

Avaldame kaastunnet perele ja lähedastele!

Tartu Kunstnike Liit