Tartu Kunstimaja / Tartu Art House

Maanus Mikkel “Ludrilugu”
21.10. – 13.11. 2016

Armastan endiselt angoobe. Nad on soojad, sõbralikud, hellad. Tilgake glasuuri aitab neid esile tuua.
Ei viitsi ega tahagi enam ümber õppida

Ludri

“The Age of Sex. Fotokunst Margus Punabi kogust / Photography from the Collection of Margus Punab”
22.09. – 16.10. 2016

Avamine neljapäeval 22.09.  kell 18:00

“The Age of Sex” Tartu Kunstimajas tutvustab Punabi kogu uusimat fotokunstile keskenduvat suunda, mis sai mõttelise alguse 2012. aastal Viinis, mil Punabi tähelepanu köitis briti fotograafi John Coplansi looming, kelle tööde kõrval on teise olulise välisautorina kogus ka Sally Mann. Olles avastanud fotokunsti välisautorite kaudu, asus Punab koguma ka Eesti fotokunsti, nii on näitusel esindatud Toomas Kalve, Peeter Laurits, Tanja Muravskaja, Ly Lestberg, Liina Siib, Toomas Volkmann, Marge Monko, Mark Raidpere, Anna-Stina Treumund, Herkki Erich Merila, Kiwa ja Sirje Runge. Näituse nimitööks on Jüri Okase kontseptuaalne fotoalbum “The Age of Sex” (1972).

Avatav näitus on osa suuremast projektist, mis sai avalöögi 14. septembril Tartus Jakobi galeriis näitusega “Avangardi aabits. 1960. ja 1970. aastate eesti kunst Margus Punabi kogust” ning mille kulminatsiooniks on näituse “Maskuliinne eksistensialism” avamine galeriis Noorus 22.09. kell 19:00 ning mahuka Margus Punabi kunstikogu tutvustava kataloogi esitlusega.

Näitusel “Maskuliinne eksistentsialism. Kunst Margus Punabi kogust” Nooruse galeriis on eksponeeritud läbilõige kunstikogu kaasaegsemast osast, mis keskendub inimkeha vaatlusele ning enesemääratlemisele läbi seksuaalsuse. Kuigi näituse pealkiri viitab otseselt mehelikkusele, avab ekspositsioon teema üldisemalt inimeseks olemisena.

Esindatud on lai valik autoreid, eesotsas Jaan Toomik, Marko Mäetamm, Meiu Münt, Valeri Vinogradov, Raoul Kurvitz, Alice Kask, Kaido Ole, Rauno Thomas Moss, Enn Põldroos, Kiwa, Andres Sütevaka, Mall Nukke, Merike Estna, Andrus Joonas, Jüri Kask, Paul Saar, Enn Tegova, Valdur Ohakas, Edgar Valter, Mihkel Ilus, Marta Stratskas, Maarit Murka, Epp Maria Kokamägi, Rein Tammik, Lepo Mikko, Evald Okas, Kristiina Kaasik, Peeter Mudist, Ly Lestberg, Elena Figurina, Vladimir Ovchinnikov, Liina Kalvik, Lemming Nagel, Toomas Vint, Toomas Kuusing, Sirje Protsin-Petersen.

Kogumik “Maskuliinne eksistentsialism” tutvustab Margus Punabit kunstikogujana ja kaardistab kogu sisu ning kujunemislugu. Kataloogi avavad kolm artiklit mille autoriteks on kunstiteadlased Kadri Asmer, Tiiu Talvistu ning Indrek Grigor.
Kataloogi on kujundanud Peeter Laurits, koostajad Indrek Grigor ja Kadri Asmer.

Meedia:
Tõnis Tatar “Punab näitab Tartus oma Tšaikat” Sirp 07.10.2016
Kadri Asmer Iseteadlik kunstikoguja Margus Punab Sirp 07.10.2016

Nadežda Tšernobai ja Peeter Krosmanni ühisnäitus „Suhe / Relationship”
23.09. – 16.10. 2016 väikeses saalis

Avamine reedel 23.09. kell 17:00

Näitus vaatleb kahe kunstniku omavahelist aastaid kestnud personaalset ja loomingulist suhet ning on läbi esitlemisele tulevate teoste selle teatavaks kokkuvõtteks. Algsest ideest portreteerida suhet läbi selle destruktiivsete algosade on nüüdseks välja kasvanud komplimenteeriv ja ühisusi rõhutav tervik, milles paratamatult peegeldub ka komplekti lõplikkus.

Eelmisel suvel sõnastati näitus järgnevalt: „Tegu on kolme- ja neljamõõtmelises ruumis toimuvate sündmustega, mis leiavad väljundi kahemõõtmelistel joonistustel. Kohtuvad erinevad käekirjad, mis hakkavad omavahel põrkuma, sulanduma ja võitlema – luues seeläbi suhte, mis on võib-olla isegi keerukam, kui seda on reaalsuse toimuv vahekord.”

Tänud: Marina Tšernobai, Nele Ambos, Peeter Talvistu, Arvo Pärt, Indrek Grigor ja kõik teised, kellele abil see näitus on võimalikuks saanud.

Meedia:
Krista Piirimäe “Peeter Krosmanni pühendus Nadežda Tšernobaile” Eesti Päevaleht 06.10. 2016
Raimu Hanson “Kahe kunstniku suhe elab teostes pärast surma edasi” Tartu Postimees 24.09.2016

Billeneeve “Sisemine olukord”
23.09. – 16.10. 2016  monumentaalgaleriis

Avamine reedel 23.09. kell 18:00

Jah, minu sisemine olukord on minu oma, aga yhtlasi on ta ka maailmast tulenev.
Ka need võivad olla tuleviku ja järjepidevusega seotud kõneaktid.
Lähtudes või sellest: “Meid ei juhi konkreetsed isikud, me astume lihtsalt üksmeelselt ja alatedalikult maatriksisse, kus allume süsteemi totaalsele kontrollile.” V. Zeland
Kuid mis alus on väljaütlemistel, mis ei ole tema sisemuse adekvaatne peegeldus?
Toota ajutisi reaalsusi, samas ületada ajutisuse piirid?
Kritiseerida ja kinnitada!
Kanade seas kõige enam esinevad haigused on stress ja kannibalism. Inimesed on valdavalt kõik kogu aeg vähem või rohkem stressis. Kui oleks seadusega lubatud ka kannibalism, sööks enamus inimesi yksteist ära.
Kuid kuna seadus keelab, on otsene stressimaandus suunatud enesevigastusele, hävitusele – kas pekk või elu!
Näitusele tulevad maalid kodulindudest. Tegelen läbi linnutemaatika inimeste sisemise olukorra lahkamisega.
Samas on näitus jätkuks minu sisemise kana teemale (selle tapmise ning sellega leppimise loole), kuid mitte enam minu, vaid ymbritsevate inimeste sisemaailma peegelduste kaudu kodulinnu kestades.
Billeneeve

Billeneeve on kunstnik, kes on koos naha ja karvadega, antud juhtumile peaks ehk ütlema, et sulgedega, on oma kunsti osa, on kunst ise. Kui enamik kunstnikke, lähtudes küll isiklikust kogemusest, asetavad enda ja oma loomingu vahele filtri juba kontseptuaalses staadiumis (ja seda ei saa neile ette heita – see on enese alalhoiu instinkt), siis Billeneeve kunst saab kunstiks ainult tänu meediumile. Kui jätta ära maali, tegevuskunsti, video, foto või muu tehnika poolt tahes-tahtmata kaasatulev raster, müra, siis oleks see lihtsalt elu.
Mitte küll päris tavaline elu, vaid tähelepanuväärne elamisviis, mis võiks pakkuda huvi antropoloogidele, psühhoanalüütikutele ning kollasele ajakirjandusele. Ehk teisisõnu – Billeneeve puhul ei saa kunsti ja elu kunagi päriselt lahutada.
Käesoleva näituse peategelane, kana, tähistab meie teadvuses üsna konkreetseid asju. Kana on koduperenaise võrdkuju. Kanakari on sümboolsel tasandil peaaegu sama, mis lambakari, kuid siin on sisse toodud sooline eristumine – tegu on isikliku mõtlemisvõimeta, kergestimanipuleeritava naisisikute karjaga. Kana on ka üks peategelasi kiirtoidu ja selle kaudu igasuguse keskkonnaohtliku tarbimise ahelas.
Kõik need tasandid on Billeneeve kunstist välja loetavad. Billeneeve aga ei konstateeri lihtsalt kõike seda kui fakti, vaid hakkab vastu, protesteerib, korraldab kanade ülestõusu. Kanad muutuvad agressiivseks ja ohtlikuks ning mine tea, võivad kunagi ehk isegi võimu haarata.
Kas neist saavad armutud türannid või targad valitsejad, see käesolevast näitusest ei selgu. Seda otsustavad valikud, mida me igaüks ise oma arenguteel teeme.

Mari Kartau, kuraator

Meedia:
Raimu Hanson “Naine kui kunstiteos näitab kodulindude pilte” Tartu Postimees 28.09.2016

Peeter Allik “Siin kaigub sügislinnu hüüd”
25.08. – 18.09. 2016 suur saal

Avamine 25.08. kell 18:00

Nii graafiku kui maalikunstnikuna tuntud Peeter Allik on Eesti poliitilise satiiri suurkuju. Näitus „Siin kaigub sügislinnu hüüd“ Tartu Kunstimajas keskendub Alliku maaliloomingule. Paralleelselt viimasel paaril aastal valminud töödega esitab näitus valiku 80ndate lõpus ja 90ndatel ning käesoleva sajandi alguses teostatud maalidest.

Peeter Allik (snd 1966) kuulub Kursi Koolkonna asutaja liikmete hulka. On pälvinud nii Ado Vabbe, Konrad Mäe kui Kristjan Raua preemia ning rea peamiselt graafikakunstile keskenduvaid preemiad kodu ja välismaal.

Priin Pangsepp “Viljandi Priit”
25.08. – 18.09. 2016 väike saal

Avamine 25.08. kell 18:00

Priit Pangsepa enesekaemuslik maalinäitus „Viljandi Priit“ annab sissevaate Pangsepa viimase paari aasta loomingusse. Pangsepa allegoorilise süžeega maale iseloomustab irooniline pilk inimeseks olemise eksistentsialistlikele probleemidele, kuid moraliseeriva ängi asemel tervitab kunstnik vaatajat süüdimatu hedonismiga.

Priit Pangsepp (snd 1966) on üks Kursi koolkonna asutaja liikmeid. Pangsepp lõpetas Tartu Kunstikooli 1985, on 1992. aastast Eesti Kunstnike Liidu ja Tartu Kunsntike Liidu liige. Pangesepp on osalenud Tartu Kunstimajas mitmel Kursi koolkonna näitusel ning olnud eksponeeritud aastanäitusetel, kuid viimasest isiknäitusest Tartus möödub tänavu kümme aastat.