Tartu Kunstimaja / Tartu Art House

Enn Põldroos “Olukorrad / Situations”
10.03. – 03.04. 2016 

Parimatel päevade võib meiega juhtuda, et midagi kogetust, nähtust või kujutletust tekitab kusagil hinges hetkeks erilise torkeaistingu. Meid ümbritsevasse kilesse (mille olemasolu me igapäevaelus ei märkagi) oleks nagu torgatud mikroskoopiline ava. Väike küll, kuid piisav, et selle kaudu kanduks meieni aimdus mingist teisest, mine tea, vast koguni kõrgemast reaalsusest või tõest. Hetk peab tõesti eriti õnnelik olema, kui me suudame anda  sellele kogemusele ka nime. Harilikult jääb meisse vaid püsima teadmine millegi olulise olemasolust – mis juba iseenesest on kingitus.

Neid torkeid olen püüdnud registreerida. Võimalik küll, et olen teinekord torganud vaid endale näppu. Kuid loodan, et ka need on ausad torked

Enn Põldroos

Meedia:
“Need ei ole vana mehe vimkad” Krista Piirimäe Tartu Postimees 23.03. 2016

Ede Raadik
Mina ja minu kujuteldavad sõbrad
10.03. – 03.04. 2016

Pareidoolia on inimaju kalduvus näha tähenduslikke kujundeid juhuslikes struktuurides, olles suurepäraseks aluseks süstemaatilisele pseudoteaduslikule mõttetusele. Sellest lähtuvalt olen kindla süsteemi järgi sihipäraselt vaadelnud ja kaardistanud põllukividel eri nurkade ja kallete all olevad „inimnäod”. Kõik leitud näod olen fikseerinud nii koordinaatide kui ka subjektiivsest kogemusest lähtuvate märksõnadega. Eesmärgiks vaadelda „enda sisse” viisil, mida tegi 19. sajandi astronoom Percival Lowell, kes kaardistas oma silma veresoonte varje, tõlgendades neid kaugete taevakehade pinnastruktuurina.

Protsess:

Märkisin põllul 1m2 maa-ala (sügavusega u 30cm). Esimesel vaatlusel võtsin kaasa 10 kivi.

Fikseerisin kindla vaate kividele, mille seejärel üles pildistasin. Määrasin vaadete keskkohad. Selle põhjal asetasin kivide tasapinnad ruudustikule, mille abil arvutasin pindalad. Lähtudes saadud tulemustest, otsustasin edasi tegeleda kividega suurusjärgus 100±10 cm2.

Lähtusin pindalade arvutamisel kasutatud ruudustikust ehk pindalast sõltub kaua kivilt nägusid otsin. Kehtib pindala-aja suhe 1cm2=30s.

————————————————-

Ede Raadik
“Me and My Imaginary Friends”
10.03. – 03.04. 2016

Opening venue Thursday 10.03. at 18:00

Pareidolia is the tendency of the human brain to detect meaningful images in random structures and as such is an excellent basis for systematic pseudo-scientific nonsense. Based on this idea I have systematically observed and mapped “human faces” that can be viewed in stones at different angles. All the faces I found I gave specific coordinates and labelled them with keywords based on my subjective experience. The aim is to “look inside myself” in a similar way to the 19th century astronomer Percival Lowell, who mapped the shadows of the blood vessels in his eyes, interpreting them as the surfaces of faraway structures in space.

Process:

I marked a 1m² area (depth approx. 30 cm) in a field. For the first session I took 10 stones.

I fixed an angle of view onto the stone and then photographed it. I determined the centre points of the views. Based on that I placed the surfaces of the stones onto a grid I used to calculate the surface areas. Based on my results, I decided to work with stones that were 100±10 cm2.

I based my calculations for the surface area on the grid; in other words, the time I spent looking for faces on the surface depends on the size of the surface area. The relationship between the surface area and the time is 1cm2=30s.

Tunnustatud kunstniku ja graafilise disaineri Andres Tali isiknäitus “Tantsib” Tartu Kunstimaja suures saalis
11.02.– 06.03.2016

Pärast pea kahekümne aastast pausi on Tartus taas võimalik näha Eesti kaasaegse kunsti raudvarasse kuuluva ning just äsja 60seks saanud EKA professori Andres Tali isiknäitust.

Andres Tali foto- ja videoinstallatsioon “Tantsib” (taas)kasutab postmodernismile omaselt kõiki kunstniku senisest loomingust tuntud võtteid ning märke – eksistentsiaalsus, monokroomsus, romantilisus, graafilisus, traagilisus. Tegemist on sarjaga, mille keskmes on kunstnik ise esitamas mõistetamatut rituaalset tantsu. Autor seob teosed ühtseks tervikuks kõrvalsaalidest kostvate videote helidega. Fotokaadritesse seisatatud mehhaanilise korduse motiiv Tali loomingus näib üheltpoolt kandvat eluringi väljapääsmatut lootusetust, kuid samas viib indiviidi kasvav sõgedus lõpuks pea alati kvasi-müstilise vabanemiseni ja (tragöödiast tuntud) katarsiseni, lõppedes haihtumise ja maailma banaalse olemuse aktsepteerimisega. Nii ei ole valgusse suundunud kunstnikust ka seekord midagi muud alles kui mantel ja mask.

Kuigi näitusel esitletav sari on (nagu Tali puhul peaaegu alati) varjamatult autoportreeline, on Tali viimaste teoste juures sageli kasutatud kunstilise võttena subjekti näo varjamist või ka vastupidi – tähistamist. Tali kasutab märke ja sümboleid, kuid ei anna neile reeglina ammendavaid selgitusi või põhjendusi, jäädes lootma vaataja tunnetuslikule võimele aktsepteerida ning tajuda asju, mis ei ole üheselt seletatavad. Ühelt poolt on tegemist indiviidi näo varjamise ja selle kaudu isiku anonüümsuse kaitsmisega kellegi või millegi eest, teisalt aga ka ahistamisega (mees raudmaskis!), või hoopis rituaalse atribuudi kasutamisega ning selle kaudu jumalaks kehastumisega. Tali jätab võimalused avatuks.

Kogu Tali ekspositsioon moodustab – sõltuvalt vaataja positsioonist ning eelnevast valmidusest asju mõista – kas jumaliku või siis diaboolilise vaatemängu (elik tragöödia).

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Tänud:
Pien van Gerven (Holland)
ja
http://freesound.org/people/klankbeeld/
Andres Tali (s. 1956) on Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaan ning professor. Lõpetas ERKI 1980 graafika erialal. Esinenud aktiivselt isikunäitusetga, neist värskeimad “[ma:l]” Hobusepea galeriis (2015), “Valitud teoseid” Haapsalu Linnagaleriis ja “Van Eyck’i talleke” Draakoni galeriis (2014). Viimastest grupinäitusest, kus Tali töid näidatud on, võiks välja tuua “Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991—2015” Tartu Kunstimuuseumis ning “Surm ja ilu. Gootika kaasaegses kunsti ja visuaalkultuuris” Kumu Kunstimuuseumis. Tali viimane isiknäitus Tartus oli 1998. aastal Tartu Kunstimuuseumis.

——————-

Tartu Art House presents “Dances”, a solo exhibition by the renowned artist and graphic designer Andres Tali
11.02. – 06.03.2016

Opening 11 February at 18.00

After almost 20 years, Andres Tali, a professor at the Estonian Academy of Art and a living classic of Estonian art, who also just turned 60, returns to Tartu with a solo show.

In his photo and video installation “Dances”, Andres Tali (re)utilises in a very Postmodern manner all the approaches and signs he has used so far adopting an existentialist, monochromatic, romantic, graphic and tragic approach. It is a series that focuses on the artist himself as he performs an incomprehensible ritualistic dance. The author also links the work to the sounds in the videos displayed in the neighbouring spaces. On the one hand, the motif of mechanical repetition captured in the photographic frames in Tali’s work refers to the hopelessness of being enclosed in the circle of life, while at the same time, the increasing insanity of the individual almost always leads to a quasi-mystical liberation and catharsis (as known from tragedies), and ends with a wilting away and accepting the banality of the world. So, as the artist has found his way to the light, nothing but a coat and a mask is left of him.

Although the series displayed at the show is undoubtedly a self-portrait (as it often is with Tali), in his latest works the artist frequently employs the technique of covering the subject’s face in order to conceal or rather to highlight it. Tali uses signs and symbols, but rarely explains or justifies their use, instead he counts on the viewer’s intuitive ability to accept and grasp things that cannot be unequivocally defined. On the one hand, by covering the individual’s face, the desire to protect the anonymity of the person from someone or something is present; on the other hand, it can be read as a sign of persecution (the man in the iron mask!) or as the use of a ritualistic attribute to embody a god. Tali leaves the reading open.

Tali’s exhibition presents – depending on the position of the viewer and their willingness to understand – either a divine or a diabolical spectacle (or tragedy).

The exhibition is supported by the Cultural Endowment of Estonia.

Thanks to:
Pien van Gerven (Holland)
and
http://freesound.org/people/klankbeeld/
Andres Tali (b. 1956) is a professor and Dean of the Faculty of Fine Arts. He graduated from the Graphic Arts Department of the State Art Institute of the Estonian SSR in 1980. He has had numerous solo shows, the latest include “[ma:l]” at the Hobusepea Gallery (2015), “Selected Works” at the Haapsalu City Gallery and “Van Eyck’s Lamb” at the Draakoni Gallery (2014). His works have also recently been featured in group shows such as “From Explosion to Expanse. Estonian Contemporary Photography 1991—2015” at the Tartu Art Museum and “Death and Beauty. The Contemporary Gothic in Art and Visual Culture” at Kumu Art Museum. Tali’s previous solo show in Tartu took place in 1998 at the Tartu Art Museum.

Digimaalija Kuldar Leementi isiknäitus “Kuldarpunk” Tartu Kunstimaja väikeses saalis
11.02. – 06.03. 2016

Tartu on tuntud kui väga pika traditsiooniga maalilinn. Kui tänini on Pallase traditsiooni kõrval enesele väärilise koha väljavõidelda jõudnud vaid tänavakunst, siis Kunstimaja on veendunud, et alternatiivseid lähenemisi maalikunstile on veel. Tartu Kunstikoolis õppinud Kuldar Leementi tehniliselt filigraansed digimaalid on üks neist võimalustest.

Näituse pealkiri “Kuldarpunk” on kunstniku nime Kuldar ja ulme (sci-fi) alaliigi küberpunki
(cyberpunk) süntees. “Kuna cyberpunk on enda olemuselt väga paindlik, on see pakkunud minule suures koguses inspiratsiooni ja motivatsiooni juba aastaid,” iseloomustab kunstnik oma suhet teemasse.
Näitusel on kakskümmend pikema perioodi jooksul loodud teost mida seob meie universumi tulevikus paikneva sündmuspaiga uus-retro futuristlik atmosfäär.
Kuldar Leement (s. 1987) lõpetas 2012. aasta Tartu Kunstikooli graafilise dsainerina, on töötanud nii õppejõu kui vabakutselise disainerina. Leement on osalenud mitmetel online näitusetel, väljatrükkidena on tema töid varem eksponeeritud Tasku kaubanduskeskuses näitusel “Nägin unes” ning erinevates Tartu lokaalides. Näitus Tartu Kunstimajas on kunstniku esimene suurem isiknäitus.

Näitust toetavad: Tabasco, Naiiv, D Disain, Seri Disain, Hooandja, Siim 2000, Eledone, Tasku

—————–

“Kuldarpunk”, a solo exhibition by the digital painter Kuldar Leement at the Small Gallery at Tartu Art House
11.02. – 06.03. 2016
Opening 11 February at 18:30

Tartu has a long tradition of painting. But although only street art has so far established a position as strong as that of the Pallas School in Tartu, the Tartu Art House is convinced that there are alternative approaches to painting. Tartu Art College teacher Kuldar Leement’s technically delicate digital paintings form such an example.

The title of the show, “Kuldarpunk” synthesises the artist’s name, Kuldar, and the word “cyberpunk”, a subcategory of Sci-Fi. “Since the nature of cyberpunk is very flexible, it has inspired and motivated me greatly for many years now”, says the artist, explaining his relation to the theme.
The show displays 20 works, all created over a longer period of time, and bound by a common theme – a new retro futurist atmosphere located somewhere in the future of our universe.
Kuldar Leement (1987) graduated from the Tartu Art College in 2012 as a graphic designer and has since worked as a lecturer and freelance graphic designer. Leement has taken part in several online-exhibitions, his printed works have been exhibited at an exhibition titled “I Saw a Dream” at the Tasku shopping centre and bars and cafés in Tartu. This exhibition at the Tartu Art House is the artist’s first larger solo show.

The exhibition is supported by Tabasco, Naiiv, D Disain, Seri Disain, Hooandja, Siim 2000, Eledone, Tasku

Maalikunstnik Kadri Nikonensiuse isiknäitus “Partikkel 5″ / “Particle 5″ Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis
11.02. – 06.03. 2016

Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis saab näha noore maalikunstniku Kadri Nikopensiuse kolme suuremõõtmelist militaarteemalist maali.

Laiemal avalikkusel on esmakordselt võimalus näha 2012. aastal Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes eksponeeritud ja kunstniku TÜ maaliosakona lõputööna kaitstud hiigelmaali “Rahuaeg. Sisu xa 180 (Pasi)”. Viimasele sekundeerivad näituseks valminud “AT-4; AK-47” ja “ZU-23-2”.

“Partikkel 5” on kommentaar 2001. aastal alguse saanud sõjalis-kollektiivsele NATO (häda)olukorra sätestusele Artikkel 5 ning kommenteerib sealjuures kõike seonduvat poliitilist. Võim, kapitalism ja Obama… ja sealhulgas millessegipuutuv Eesti. Seostub otsapidi ka relvastumise ja masstootmisega sõjatööstuses.
Kadri Nikopensius (s. 1990) lõpetas 2012. aastal Tartu Ülikooli maalikunsti osakonna, ning õpib 2013. aastast Balti Filmi- ja Meediakoolis filmikunsti. 2012. aastal võis Tartu Kunstimaja väikeses saalis näha Nikopensisuse Tartu tänavastseene kujutavat maalisarja “Puiestee tn”. 2013. aastal eksponeeriti Nikopensiuse militaarmaali “Isadepäev Tartus” KUMU näitusel “Eesti Kunstiskeenede arheoloogia ja tulevik.”

—————————–

“Partikkel 5″ / “Particle 5”, a solo exhibition by Kadri Nikopensius at the Monumental Gallery
11.02. – 06.03. 2016
Opening 11 February at 19.00

The Monumental Gallery at the Tartu Art House will be presenting three large military-themed paintings by the young painter Kadri Nikopensius.

It is the first time a broader public can view the gigantic painting titled “Peace time. Sisu xa 180 (Pasi)” that was created in 2012 as Nikopensius’ graduation work from the Department of Painting at the University of Tartu and exhibited at the Estonian National Defence College. This work is accompanied by “AT-4; AK-47” and “ZU-23-2” created especially for this exhibition.

“Particle 5” is a commentary on NATO’s collective military emergency provision Article 5, established in 2001 and on everything political related to that. Power, capitalism and Obama… and Estonia. It partly also relates to armament and mass production in the military industries.

Kadri Nikopensius (b. 1990) graduated from the Department of Painting at the University of Tartu and since 2013 has been studying film at the Baltic Film and Media School. In 2012, Nikopensius exhibited her series of paintings “Puiestee St” at the Small Gallery of the Tartu Art Hall. In 2013, Nikopensius exhibited her military-themed painting “Fathers’ Day in Tartu” at the exhibition “Archaeology and the Future of Estonian Art” at Kumu Art Museum.