Edgar Tedresaar „Teekond Vabadusse / Journey to Freedom“ 05.05. – 29.05. 2016

Edgar Tedresaare värske maaliseeria „Teekond vabadusse“ näitab ja arendab Tedresaare loomingus seda palet, mille eest Tartu Kunstimuuseum talle 2014. aastal Muuseumi valiku tiitli omistas. Tavapärastest maalitehnikatest irduv, maali skulpturaalse materjalina kasutav lähenemine on erinevates vormides terve põlvkonna maalikunstnike fookuses. Tedresaart iseloomustab sealjuures keskendumine, ent võib öelda ka, et kindlaksjäämine lõuendile kui maali algelemendile, millest loobumine tähendaks tinglikult ka maalist loobumist.
Meediumile truuks jäänuna ei otsi Tedresaar lunastust – igavesti klassiku süüd kandma mõistetud maalikunsti pattudele – mitte vormi kesksetes installatsioonides, vaid kasutades maalikunsti rohkem või vähem konkreetse loo jutustamiseks. Rütmiliste sammudega räägib „Teekond vabadusse“ lõuendilt lõuendile lugu lossist põgenenud poisist, kes pageb läbi kõrbe ja üle mere rohelisele aasale. Teekond, mida võib, aga ei pea päevakajaliselt tõlgendama.

Edgar Tedresaar (snd 1984) lõpetas Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute osakonna 2010. aastal. Kaitsas MA Tartu Ülikooli maaliosakonnas 2014. aastal ning pälvis sama aasta sügisel tiitli Muuseumi valik. Tedresaare suuremõõtmelisi kompositsioone oli viimati võimalus näha 2015. aasta sügisel Y galeriis ühisnäitusel „Õnnelik ruum“ koos Matthias Sildniku installatsiooniga. Tedresaare värske, Kunstimaja monumentaalgalerii jaoks loodud sari, ei jää TÜ kiriku sakraalsusele au andnud maalidele alla.
https://edgartedresaar.wordpress.com/

Kaire Nurk “Kuidas ületada maali piire?” Sirp 27.05.2016
Krista Piirimäe “Kuidas olla pagulane” Sirp 20.05.2016
Tartu kunstimajas näeb liha, paati ja argipäevaseid illusioone ERR uudised 06.05.2016

Tartu Kunstimajas leiab aset Liisi Eelmaa, Minna Hindi ja Lilli-Krõõt Repnau ühisnäitus, mis pakub näitusekülastajale võimaluse vabalt triivida läbi eri mälupiltide kihistuste.

Pilguheit vaatab tagasi, mõtestades lahti, tunnetades kunstnike jaoks olulisi hetki, pöördepunkte, seisundeid.

Liisi Eelmaa taaslavastab isiklikke õnnelikke stseene igapäevaelust. Siin on aeg ja ruum kättesaamatult nihkes: poolunenäolised mälestused sulanduvad ühte hapra intiimse käesoleva reaalsusega. Nendest segipaisatud kihistustest mineviku ja oleviku vahel, tekib uus ebatavaline kolmas ruum. See on justkui tunne, enne kui avad silmad ja sa ei tea, kus sa oled…
See on kunstniku soov dokumenteerida ja säilitada tundeelamusi ning võimalusel tulla nende juurde tagasi.

Minna Hint on jälgija ja jäädvustaja ning videokaamerast on saanud justkui tema isikliku mälu pärisosa. See on pidev küsimus iseendale, mis on see miski, mis sunnib teda ikka ja jälle vajutama REC nupule. Vahest on raske sõnastada nende hetkede kütkestavat mõju, mida kunstnik on ootamatult tabanud.
Taasesitades neid samu klippe, on võimalik sattuda igaveseks nende kummastavate seisundite ringlusesse. See on intuitiivne kogemus teelolekust, mis äratab väga erinevaid alateadlike värvinguid.

Lilli-Krõõt Repnau väärtustab läbi retrospektiivi iseenda loomingut. Aastatest 2005-2015 on valitud kümme isiknäitust ja igaühest neist on taasesitatud graafiliste lehtede seeriana üks töö. Siinkohal tegeleb kunstnik ühe oma suurima hirmuga, arhiveerides iseenese teoseid. See on sümptomaatiline olukorras, kus kunstnikult oodatakse pidevalt uute ideede genereerimist ja tagasivaateks puudub vähe aega.
Iga pilt on kui juurdepääs kaardistada sel hetkel kunstniku jaoks olulisi seoseid, inimesi, situatsioone.

Liisi Eelmaa (snd 1982) lõpetas Eesti Kunstiakadeemia 2005. aastal stsenograafina. On loonud kujundusi mitmetele filmidele ja lavastustele sh ka Vanemuises ja Sadamateatris, pälvides 2009. ja 2012. aastal Eesti teatri aastaauhinna parima lavakujunduse eest. Alates 2005. aastast on Eelmaa interdistsiplinaarsete kunstide magistriõppes Eesti Kunstiakadeemias. Liisi Eelmaa töid näidati Tartus viimati 2007. aastal Y-galeriis.

Minna Hint (snd 1981) kaitses 2003. aastal Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuse maalikunsti erialal ning lõpetas 2006 interdistsiplinaarsete kunstide magistrantuuri. Hindi legendaarset filmi „3 pilti ajast ja elust“, mis kuulub Tartu Kunstimuuseumi kogusse, võis hiljuti näha muuseumi näitusel „Noorus kui elustiil“. Tartu Kunstimuuseumi 75. sünnipäeva tähistavale näitusele „tartmus 75“ teostas hint sarja „Kingitused Tartu Kunstmuuseumile“, millest enimtähelepanu pälvis mahlapress-performance.

Lilli-Krõõt Repnau (snd 1982) lõpetas 2005. aastal graafika eriala Eesti Kunstiakadeemias ja kaitses 2015. aastal samas MA animatsiooni erialal. On osalenud mitmetel grupinäitustel nii graafika, animatsiooni kui koomiksikunstnikuna. Lilli-Krõõt Repnaul on varem Tartus olnud neli isiknäitust: Kirjandusemaja krüptis 2005, Tampere Majas 2006, Y-galeriis 2007. ja 2012.aastal. 2015. aasta lõpus kureeris Repnau Y-galeriis 2015. aastal Eesti Kunstiakadeemias valdavalt animatsiooni erialal magistrantuuri lõpetanute näituse „WIP – Work In Progress“, kus osales ka ise.

for English scroll down

Näituse „Mälu kaob“ läbivaks teemaks on  mälestuste moondumine mälus. Üldiselt arvatakse, et aja jooksul mälestused toimunud sündmustest kalduvad mälus moonduma, kuid teadlased on leidnud tõendust selle kohta, et emotsionaalsed mälestused on püsivamad ning negatiivsed emotsioonid suurendavad mälu täpsust. (Elisabeth A. Kensinger, Negative Emotion Enhances Memory Accuracy: Behavioral and Neuromaging Evidence, Current Directions in Psychological Science, August 2007).

Näituse väljapaneku moodustab maaliinstallatsioon koos heliga. Huviorbiidis on teatavat laadi isikliku „mäluruumi“ loomine, kus osad mälestused moonduvad millekski muuks või kaovad, ning teised tungivad tugevamalt esile. Maalidel on kujutatud n-ö neutraalseid mälestusi ning neile vastanduvaid sündmuseid, mis on seotud negatiivsete emotsioonidega, näiteks hirmuga.

Bostoni Kolledži psühholoogia teaduskonna professor Elisabeth A. Kensinger kirjutab: Halbu sündmuseid mäletatakse positiivsetest täpsemalt, sest meie emotsioonid mõjutavad, kuidas me mälestusi mälus töötleme. Negatiivsed sündmused võivad  mälestustest välja tõrjuda positiivsed. Detailid, mida peaksime mäletama kõige täpsemalt on need, mis otseselt põhjustasid negatiivse reaktsiooni. Näiteks võime hästi mäletada mingis situatsioonis meie poole suunatud püstolit, sest see tekitas suurt hirmu. Tegemist on emotsionaalse reaktsiooniga, mille tulemusel mälusüsteem töötab justkui veelgi efektiivsemalt ning keskendub just sellele detailile, mis vallandas emotsiooni.  Mälu keskendumine hirmu tekitavale sündmusele on loogiline ka evolutsioonilisest vaatepunktist lähtuvalt, sest siis on tähelepanu fokusseeritud detailidele, mis on olulised ellujäämise seisukohast.

Kui õigesti me üldse mäletame sündmusi, mis meie elus on olnud?

Helikujundus – Villem Jahu.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Tänud: Villem Jahu, Villu Villmann, Len Murusalu, Paul Järve, Tartu Kunstimaja.

——————–

The recurring theme of the exhibition “Memory Fades” is memory distortion. Memories are generally prone to distortion over time, but researchers have found some evidence to suggest that emotional memories are more resistant to the decay process and negative emotion enhances memory accuracy (Elisabeth A. Kensinger, Negative Emotion Enhances Memory Accuracy: Behavioral and Neuromaging Evidence, Current Directions in Psychological Science, August 2007).

Exhibition consists of a painting installation with sound. The focus is on creating a kind of personal “memory space”, where some memories distort or disappear and others rise out.  Paintings depict so called neutral memories in contrast with negative ones related with strong emotions, such as fear.

The Boston College Psychology Department Professor Elisabeth A. Kensinger writes: Negative events tend to be remembered in a more accurate fashion than positive events because our emotions affect the way memories are processed in our memory. Negative events may edge out positive ones in our memories. The details we are most likely to remember accurately are the things that directly cause our negative emotional reaction. For example you may remember the gun pointed at you with a high level of detail because it is what caused your fear. It seems like when we are having an emotional reaction, the emotional circuitry in the brain kind of turns on and enhances the processing in that typical memory network such that it works even more efficiently. This focusing of the memory network during a fear-inducing event makes sense from an evolutionary standpoint because your attention is focused on the details that are most likely to enhance your chances of survival.

How accurately at all we remember events in our life?
Sound design – Villem Jahu.

Exhibition is supported by the Cultural Endowment of Estonia.

Thanks: Villem Jahu, Villu Villmann, Len Murusalu, Paul Järve

Laurentsius (snd 1969) on Eesti postmodernistliku maali klassik, kelle autorikäekirjaks on akadeemilise maalitehnika ja –traditsiooni kombineerimine popkunstile omase kitšiga.

Monumentaalgaleriis eksponeerimisele tulevad neli maali on pühendatud suurmeestele: Morrise tapeedi foonil tehakse kummardus Moore skulptuuridele ja Mapplethorpe’i kalladele. Seda kõike Laurentsiusele omase tehnilise, vormilise ja materiaalse raskepärasusega.

Aili Vint pole jäänud peatuma traditsiooniliste meediumite juurde, vaid oskab kasutada ka  kaasaegseid lahendusi. Nii on näitusel tema hüperrealistlike merede, abstraktsete maalide ning meelelise graafika kõrval kindel koht ka kohaspetsiifilistel installatsioonidel. Varietas delectat
(lad. k. vaheldus pakub lõbu)

Sel moel näitusel „paari pandud“  töödevaheline pinge on esmapilgul nähtamatu, kuid võimendab täiesti eri laadis ja suuruses ning eri materjaliga tehtud tööde mõjujõudu. Taoline käsitlus võimaldab viibida füüsilise reaalsuse ja ebareaalsuse piiril siis, kui tuttav kohalolekutunne vaheldub empiirilise, ruumist äraolemise tundega.

Saab selgemaks seegi, miks inimene tunneb uskumatut tõmmet merega. Eks ulbi meiski samasugused lainetavad, aina korduvad ja erutavalt segased tujud ning kapriisid nagu mereski.

Aili  kommenteerib  mänguliselt: “Mu pildid juba praegu elevil. Nad mul ju nii edevad!  Küll näete, kui väga nad naudivad teie tähelepanu!““

Lisaks peidab näitus endas ka saladust, aga  see on üllatus nii publikule kui Tartu Kunstimuuseumile.

Meedia:

Vikerraadio Kultuuriuudised 10.03.2016
Aktuaalne kaamera 10.03. 2016: Tartu Kunstimaja avas kolm näitust korraga