Alates reedest, 23. oktoobrist on Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis avatud LAURi isikunäitus „Lauri on poisinimi”, mis tegeleb kunstniku elus olulist rolli mängivate meesfiguuridega.
„Suured mehed juhivad mu elu. Ma arvasin, et jälestan neid, aga sisimas tahaksin olla nagu nemad. Suured mehed ei hooli minu arvamusest, nad ei tea, et ma neid vaatan. Ja isegi kui teavad, siis nad elavad nii nagu õigeks peavad, oma reeglite ja seaduste järgi. Ma näen neid nüüd, näen neid nüüd lõpuks meestena. Suurte meestena.”
LAURi on kunstnik, kelle tööde varamust võib leida monumentaalseid skulptuure, seriaalsusega tegelevaid installatsioone, aga ka erinevaid kollaaže. Oma loomingus tegeleb ta isikliku lõhestatusega, andes kordamööda sõna erinevatele, enda sees pead tõstvatele, isikutele.
Näitus jääb avatuks 15. novembrini.
From Friday, 23 October the monumental gallery of the Tartu Art House will host LAURi’s solo exhibition “Lauri Is a Boys’ Name” focusing on the male figures that have an important role in the artist’s life.
“Big men lead my life. I though that I despised them, but at the bottom of my heart, I would like to be like them. Big men don’t care about my opinions, they don’t know that I’m looking at them. And even if they do, they still live as they see fit, according to their own rules and laws. I now see them, finally see them as men. Big men.”
LAURi is an artist whose previous works include monumental sculptures, installations about seriality as well as various collages. LAURi’s oeuvre works with personal disruptions offering the various emerging personalities inside to have a voice.
The exhibition will remain open until 15 November.
Rubriigid:Määratlemata|LAURi “Lauri on poisinimi” / Monumentaalgalerii / 23.10.–15.11.2020 kommenteerimine on välja lülitatud
Alates laupäevast, 26. septembrist on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud Arne Maasiku isikunäitus „Omaruumid”.
Näitusel eksponeeritakse Maasiku viimaste aastate kolme olulisemat fotoseeriat.
„Geomeetria ja metafüüsika”, „Limen” ja „Pusad”. Kõiki pilte näidatakse Tartus esmakordselt, seejuures on „Pusade” seeria koostatud spetsiaalselt selle näituse jaoks kasutades palju varem avaldamata materjali. Seeriad seob üheks tervikuks Elnara Taidre tekst „Omaruumid”.
Taidre kirjutab: „Maasiku loomingu dünaamikat võiks üldistavalt kirjeldada liikumisena korrastatuse poole püüdlevast looduse kujutamisest ideaalse arhitektuuri kujutamise juurde. „Pusade“ leheta puutüved ja võsaoksad mõjuvad must-valgetel fotodel üsna esteetiliselt, isegi graafiliselt. Okste, väätide ja kõrte põimumised ning kihistused loovad uljaid mustreid, justkui kehastades kaose vaikset vormumist korraks.”
„Maasiku hilisemas loomingus kerkivad aga esile oma arhetüüpsuses ajatud arhitektuuriobjektid ja -keskkonnad. Need motiivid on arhetüüpsed ka selles mõttes, et seostuvad läbi aegade aset leidnud arhitektuuri idealiseerimise, koguni hingestamise ja müstifitseerimisega kujutavas kunstis. Kui filosoofias tähendab metafüüsika mõtteharu, mis uurib reaalsuse ja olemise, maailma kui sellise algpõhjuseid, siis kunstis seostuvad metafüüsilised taotlused eelkõige tavareaalsuse taga peituva muu, n-ö kõrgema reaalsuse kompimisega. Reaalse maailma ja selle esemete kujutamisega viidatakse teisele, nähtamatule maailmale, luues transtsendentsuse tunnetust.”
Arne Maasik (snd 1971) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri osakonna. 1996–2003 töötas arhitektina arhitektuuribüroos Künnapu & Padrik, seejärel tegutsenud vabakutselise kunstnikuna. Pälvinud 2006. aastal Kultuurkapitali aastapreemia ja 2019. aastal Kristjan Raua preemia. Tema eelmine isikunäitus Tartus toimus 2016. aastal Jaani kirikus.
The exhibition consists of Maasik’s latest central photo series “Geometry and Metaphysics”, “Limen” and “Tangles”. All the images are displayed in Tartu for the first time and the images of “Tangles” have been specially selected from previously unreleased materials. The series are brought together by Elnara Taidre’s essay “Individual Spaces”.
Taidre writes: “The general dynamism of Maasik’s oeuvre could be described as movement from depiction of nature that strives for order towards the depiction of ideal architecture. The leafless trunks and branches of “Tangles” on the black-and-white photos have an aesthetic effect and are even graphical in nature. The entanglements and layers of branches, vines and straws create dashing patterns as if they were the embodiments of the quiet transformation of chaos into order.”
“Maasik’s later oeuvre, however, is represented by archetypical and timeless architectural objects and environments. These motifs are archetypical also in the sense that they are associated with the idealisation and even spiritualisation or mystification of architecture that has occurred in visual arts throughout time. If in philosophy metaphysics researches the basic principles of reality and existence or the world in general, then in arts metaphysical endeavours are mainly associated with the search for the “higher reality” that is hidden behind the reality of the everyday. The depiction of the real world and objects within it is a reference to another invisible world through a transcendental sensibility.”
Arne Maasik (b 1971) has graduated from the Department of Architecture of the Estonian Academy of Arts. In 1996–2003 he worked as an architect in the company Künnapu & Padrik and afterwards has continued as a freelance artist. He has been awarded the 2006 Annual Award of the Cultural Endowment of Estonia and the 2019 Kristjan Raud Award. His previous exhibition in Tartu took place in 2016 in St John’s Church.
Rubriigid:Määratlemata|Arne Maasik “Omaruumid” / Suur saal / 26.09.–18.10.2020 kommenteerimine on välja lülitatud