(Scroll down for English)
Reedel, 31. augustil kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Kristin Reimani isikunäitus „Hiigelümbermõte”.
Reimani installatsioonid esitavad enamasti küsimusi ruumi olemuse kohta. Antud korral aga on teemaks aga valitud lausa küsimata jätmine. Milline on viimane hetk ümber mõelda, ilma et sellega kaasneks suuri tagajärgi? Kui kaugele saab valikute tegemisega minna ilma päriselt otsustamata?
Kunstnik lisab: „Probleemide ümber saab lõputult keerutada ning otsuseid ümber mõelda, sest seisukohta võtmata ei saa ka midagi valesti minna. Sama tegevust muutumatult korrates ei juhtu ka midagi ettearvamatut, mis võiks sundida valima edasist liikumissuunda; kuniks pole kiiret kohale jõudmisega, pole vaja ka võimalikule sihtkohale mõelda. Otsustamatus on näiliselt ohutu, sest pidevalt viivitades küll midagi ei õnnestu, kuid samas ei kuku ka läbi.”
Kristin Reiman (snd 1992) töötab läbi installatsiooni, skulptuuri ja projektsiooni ebamugavustunde, moonutatud reaalsustaju ning häiretega inimtegevuses. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia bakalaureuskraadiga vabades kunstides, veetnud vahetusõpingud Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias Belgias, ning õpib hetkel Frankfurtis Städelschule-i filmiklassis, uurides nihkeid reaalsusest nii füüsilises kui projitseeritud ruumis.
Näitus on avatud 23. septembrini.
On Friday, 31 August at 6 p.m. Kristin Reiman’s personal exhibition “The Giant Reconsider” will be opened in the monumental gallery of the Tartu Art House.
Reiman’s installations usually question the space itself. For the current exhibition, however, she has chosen the theme of not asking the question at all. What is the last point of changing one’s mind without suffering any major consequences? How far can taking big decisions be postponed without really taking them?
The artist adds: “Circling endlessly over an issue, constantly deciding and re-deciding on taking action or taking a stand; there is no harm done until the outcomes are vague. Buffering in the perpetual wait for something to happen, yet nothing unpredictable comes out of looping actions. As long as there is no urgency in arriving, there is also no need to figure out a destination. Postponing is seemingly the safest mindset to be in: although nothing succeeds, nothing also fails.”
Kristin Reiman (b 1992) is an artist working with the notion of discomfort, human malfunctions and the skewed perception of reality, mainly in the mediums of installation, sculpture and projection. She has graduated with a BA in Fine Arts from the Estonian Academy of Arts, studied at the Royal Academy of Arts Antwerp and is currently enrolled in the film class of Städelschule, Frankfurt am Main, researching on shifts of reality in both physical and projected space.
The exhibition will remain open until September 23.