Meie seast on lahkunud maalikunstnik ja kunstiajaloolane Eva Elise Oll, kes jõudis nii pintsli kui sõnadega palju öelda ja pakkuda, kuid kellel oli suurem loometöö alles ees ootamas.
Tartus sündinud Eva Elise asus Katoliku Kooli ja Kunstigümnaasiumi järel õppima Tartu Ülikooli kirjandust ja rahvaluulet, kuid peatselt mõistis, et kunstil on siiski suurem tõmme. Maalikunsti õpingutele Tartu Kõrgemas Kunstikoolis järgnes kunstiajaloo stuudium Tartu Ülikoolis, kus jäid pooleli õpingud magistrantuuris. Eva Elise oli alates 2020. aastast Tartu Kunstnike Liidu liige ning 2021. aastast ka liidu juhatuses. Samuti oli ta Kesk-Eesti Kunstnike Liidu liige.
Eva Elise esimene isikunäitus “Hingan endast välja” toimus 2014. aasta lõpus ning ta jätkas aastate jooksul äärmiselt aktiivse, ehk isegi palavikulise, näitusetegevusega. Ka tänavu olid tal suured plaanid näitusteks nii Pärnu Linnagaleriis, Telliskivi Loomelinnakus kui ka Physicumi galeriis Tartus. Võimsa sümboolsuse ja mõnusa kiiksuga olid ka tema isikunäituste pealkirjad, nagu “Näotagune naer”, “Minaruum”, “Hull naine linnas” või “Paksuks toidetud tuvi”. Tema looming keskendus alati inimesele, olgu too siis pildil üksinda või erinevates, kohati ka väga keerukates kompositsioonides, paljastades kujutatute hingeilma ning näidates, et ka kõige humoorikamates olukordades võib naeratus olla vaid mask.
Eva Elise imetles austria ekspressioniste, nagu Oskar Kokoschkat, Richard Gerstlit, aga eelkõige Egon Schielet, kelle mõjutused ka tema enda loomingus on selgelt aimatavad. Kunstiajaloolasena leidis ta kiiresti ja sundimatult endale meelepärase uurimisteema. Tema 2020. aastal Tartu Ülikooli kunstiajaloo osakonnas kaitstud bakalaureusetöö kandis pealkirja “Loovuse ja vaimuhaiguse psühholoogilised seosed. Johannes Saali näide”. Sama teemat avardas ja süvendas ta magistritöös, mida soovis kaitsta kevadel. Põhjaliku uurijanatuuri ja kerge sulega kirjutajana oli Eva Elise perspektiivikas kunstiajaloolane. Tema kavatsus oli jätkata kunstiajaloo õpinguid doktorantuuri tasemel Ungaris.
Eva Elise oli alati soe ja abivalmis, kuigi nii mõnigi kord võis tema naeratus varjata keerulisi küsimusi, mida ta aga südamest tuleva ja vahetu vestluse käigus kerge huumori ning mõnusa irooniaga vürtsitatuna oli nõus avama. Temas peitus nakkavana mõjuv kirglik impulsiivsus, mis sütitas kaaslasi ühistel reisidel, akadeemilises diskussioonis või filosoofilistes mõtisklustes elu ja kunsti teemadel.
Jääme sind väga igatsema!
Tartu Kunstnike Liit
Tartu Ülikooli kunstiajaloo osakond
Kõrgem Kunstikool Pallas
Foto: Ove Maidla