Lajos Veszeli “Balatoni müsteerium / The Mystery of Balaton”
29.07. – 23.08.2015
Kunstnik Lajos Veszeli elab Euroopa ühe kõige erilisema mageveelise järve kaldal, tema ateljee asub mandlipuudest ümbritsetud künkanõlval. Ühes oma kirjutuses tunnistab ta: „…Kui ma esimest korda Balatoni siledat veepeeglit silmasin ja esimest korda mõtiskledes kuu peegelduse paistel istusin, ei arvanud ma, et minust kunagi vang saab, aga sai, Balatoni järve vang. Mind vangistas see müsteerium, mis aastasadu järve ümber on hõljunud, see tungib hinge kõige varjulisemasse soppi, haarab mu mõtted, tema kiirgus kõrvetab mu argipäevi. Aga ma lasen sel andudes juhtuda, sest olen juba pea pool sajandit tema embuses elanud…“
Veszeli näituse peakiri „Balatoni müsteerium“ kannab endas järve tuhandet nägu, tema igavest kiirgust, otsatut pidevust oma muutustes. See valgusküllane vahemereline kant on inimest tõmmanud, ärgitanud, tema vaimu tiivustanud aegade algusest peale. Oma kõnekaid mälestisi on sinna jätnud keldid, roomlased, hunnid, goodid, lombardid, paganatest avaarid, muinasungarlastest esivanemad.
Lajos Veszeli isiksust ja loomigut iseloomustab panteistlik loodusarmastus. Tema maale ja reljeefe silmitsedes võime meiegi saada osaks ruumilisest ja ajalisest rännakust. See algab välise emotsionaalse elamusega, impressiooniga ja kristalliseerub läbi sisemise läbielamise.
Lajos Veszeli õhkõrnu akvarelle vaadates saame vastuse sellele, kuidas avaldub maastiku hing tema piltidel. Vee väärikus, taevaruumi avarus, mõni ese, sadam, paadisild, kaldaäärsete taimede intiimsus – kõik on puhaste inimlike tunnetega läbipõimitud pihtimused. Suuremõõtmelised akvarellid kannavad meid erilisse, Balatoni maastikuga seotud hardustundesse. Kunstniku plastikat ja reljeefe, õigupoolest inimeksistentsi ja teda ümbritseva maailma kivistisi vaadates vaadates saame lisaks empiirilisele ka vaimse elamuse. Kuulaksime justkui visuaalset muusikapala, tundes samal ajal, et saame teada midagi olulist enda kohta, „Pannoonia vaimu“ kohta.
Lajos Veszeli on sündinud 1945. aastal. Ta on lõpetanud Szombathelyi Õpetajate Seminari joonistamise erialal ning esteetika eriala Budapestis. Kaksteist aastat töötas ta ajalehes „Veszprémi Napló“ kunstniku ja kujutava kunsti toimetajana ning kirjandus- ja kunstiajakirjas „Új Balaton“ vastutava ja kunstiala toimetajana. Alates 1992. aastast tegutseb ta vabakutselise maalikunstnikuna, esinedes regulaarselt väljapanekutel Ungaris. Viimased 11 aastat on ta kaks kuud aastast veetnud Kreekas.