Tartu Kunstimaja / Tartu Art House

Oulu Kunstnike Liidu galeriis Galleria 5
29.05.- 01.07. 2012

Viimased kaks aastat on Tartus aktiivselt ekperimenteeritud minatuuri kui formaadiga. Esimeseks katsetuseks selles vallas oli maaliknstnike rühmituse Duul näitus “Duul 2010” nukumajas tegutsevas galeriis Loop 2010. aastal. Teiseks suuremaks sündmuseks kujunes Tartu Loomemajanduskeskuse korraldatud minatuuride oksjon “Kahe tolli oksjon” käesoleva aasta algul ja sellele eelnenult kunstilaenutusele Kaleidoskoop kuuluva galerii avamine linnumajas. Kolmandaks teetähiseks oli rühmituse Duul näitus “Miniatuurid” nende ateljees käesoleva aasta aprillis, kus miniatuurid said esmakordselt eksponeeritud n-ö suurel seinal.
Nimetatud sündmused on erineval viisil aidanud avada ja arendada minatuuri formaadi erinevaid aspekte. Loop galerii näitus oli sisuliselt miniatuurne näitus – nukumaja käsitleti kui regulaarset galeriid, kuhu kunstnikud tegid grupinäituse, lihtsalt tulenevalt galerii formaadist, olid tööd miniatuursed.
Loomemajanduskeskuse “Kahe tolli oksjon” idee sai alguse asjaolust, et mõned Loopi näitusel olnud tööd osutusid regulaarsel Tartu noorekunsti okjonil nii populaarseks, et Loomemajnduskeskus otsustas korraldada eraldi miniatuuride oksjoni, mille eelvooru laekus üle-eestilise avatud üleskutse alusel ca 300 teost. Töödele oli kehtestatud võrdlemisi range formaadi nõue, mis sätestas, et teos ei tohi ületada mõõte 2x2x2 tolli. Tööde miniatuursus oli seekord puht formaalne ettekirjutus.
Rühmituse Duul ateljeenäitus “Miniatuurid”, mis oli osaliselt soojendus nende tulevasele näitusele Riias, oli samuti ennekõike uue formaadi tutvustus. Duul nimelt otsustas kehtestada tööde standardfomraadiks 10×10 cm koos paspartuuga, mis tundub neile parim formaat, milles minatuur veel miniatuurina mõjub, ent samas ka suurel seinal eksisteerida suudab.
Näitus “Hematoom” Oulus on Tartu miniatuuri katsetuste raames esimene kord, kui minatuure eksponeeritakse tavamõõtudega galerii pinnal.

Näitusel osalvead kunstnikud:
Manfred Kalatski, Tõnis Paberit, Alan Proosa, Andrus Peegel, Tiina Kuus, Vano Allsalu, Stanislav Netšvolodov, Ilmar Kruusamäe, Peeter Laurits, Ahti Seppet, Ago Teedema, Inge Kudisiim, Märt Rannast, Elis Mets, Meiu Münt, Piibe Arrak, Eevart Arrak, Madis Katz, Evi Gailit, Kiwa, Kadri Nikopensius, Rauno Thomas Moss, Nadežda Tšernobai, Mihkel Ilus, Art Security, Urmas Viik, Peeter Krosmann, Tõnis Kriisa, Virve Serglov, Liive Koppel, Eve Eesmaa.

Galleria 5
Hallituskatu 5, 90100 OULU
ke-pe 12-18
la-su 12-16
galleria5.artoulu.fi

Avalduste esitamise viimane päev on 30. september 2012.

Võimalus on taotleda kolme näituspinda:

*Esimese korruse väike galerii (57 m²)
*Monumentaalgalerii (57 m²)
*Teise korruse galerii (172m²)

*Suuremate projektide jaoks on võimalik taotleda ka kahte või kõiki kolme galeriid korraga.

Galeriid on rendivabad.

Avaldusi võib saata postiga (Vanemuise 26, 51003 TARTU ); tuua samal aadressil kantseleisse või saata e-postiga aadressile taotlus@kunstimaja.ee

Avaldusega koos esitada:
– näitusprojekti võimalikult täpne kirjeldus
– osalejate CV-d
– kontaktandmed !
– võimalusel pildimaterjal
– soovitud näituse aeg

Info:
Indrek Grigor
Tartu Kunstnike Liidu galerist
5559 1425
galerist@kunstimaja.ee

PS! Näituste komisjoni arutluskäike ei kommenteerita, protokollitakse ainult komisjoni otsused.

Tartu Kunstimaja
Tartu Kunstimuuseum
Tartu Kunstimaja Monumentaalgalerii
Vanemuise Kontserdimaja

Tartu Ülikooli maalieriala bakalaureuse- ja magistritasandi lõputööde kaitsmised algavad 6.juunil kell 11.00 Tartu Kunstimuuseumi Kivisilla pildigaleriis. Kaitsmiskomisjonis, mida juhib Harry Liivrand, on kunstiteadlased ja kunstnikud Reet Mark, Tiiu Talvistu, Mari Roosvalt, Indrek Grigor, Markus Toompere jt.

Pille Johanson (1962) magistritöö „Taevane arm “ Tartu Kunstimajas pürib meid ümbritseva maailma ilu ja inetuse kaoses “jõuda mingigi selguseni, mingigi korrastuse tabamiseni.” Elutantsu mahukas seerias on maalitehnilist küpsust, valitud väljendusvahendid (mahakeeratud koloriit, sujuv liikumine abstraktse/realistliku piiril jmt) demonstreerivad kunstniku intuitiivset ja loomulikku maalimateeria valdamist.
Johansonile sekundeerib samas ruumis eksponeeritud Paavo Käämbre (1984) magistritööks maalitud vöimas, enam kui 10-meetrise küljepikkusega apokalüptiline pannoo on inspireeritud urbanistlikust substantsist – kontrollitud ja kontrollimatust stiihiast rääkiv hiigelmaal seljatab “Mustamäe” kui teema püstitatud raamid mäekõrguselt.
Monumentaalgaleriis esitab oma versiooni ürglooduse võimust Mari Jõgiste (1987), kunstniku magistritööks maalitud seeria “Hääletu kevad” riivab loodushoidu, inimtegevuse jäljed äärelinnamotiivide najal versus puutumatud mäestiku- ja ookeanimotiivid ei rakenda vaataja peal siiski lihtsakoelist, binaarselt polariseeritud vastasseisu.
Evelin Salumaa (1982) lastepsühholoogiat ja -teraapiat kilbina kasutav maalisari ”21.sajandi lapsed” uurib (tulevase) ema ja lapse suhete geneesi, jõudes ka häirete ja pataloogia tekkepõhjuste piirimaile – “ei ole olemas lapsi, kelle vaimne häire pärineks nö eikuskilt ja ainult temast endast. Alati on selle taga mingi väline tegur”.
Helen Arovi (1990) uusasjalikus laadis maalitud “Ukselt uksele” uurib vöörandumismeeleolusid suurte kortermajadega seoses, nauditav maalijavaist ja võimekus argimotiive maaliaineseks ülendada
iseloomustab ka samas näitusesaalis eksponeeritud Elis Metsa (1990) olmeprügist inspireeritud nelja abstraktsiooni.

Tartu Kunstimuuseumi suures saalis on eksponeeritud Marie Kõljalgi (1984) neli suureformaadilist analüütilist abstraktsiooni, kus nn uue maalilisuse formaadis lahatakse pintslilöökide geneesi.
Liis Kalmeti (1990) kaheksa täiselusuuruses aktimaali kangelasteks on lähituttavad ja noored professionaalsed modellid. Ebatavaline eksponeerimisskeem võimaldab (riietatud) vaatajal olla vuajeristlikult silmitsi kaheksa pingsalt näitusekülastajat jälgiva silmapaariga. Neo-popi võtmes maalitud Kersti Pettai (1989) seeria “Alastuse alastus” üritab dekonstrueerida internetis kuulutavate/pakutavate tüdrukute iluideaale.
Võlvitud laega kambris on eksponeeritud Raido Kaasiku (1987) maalitehnilislt kunstiajalukku vaatav, kehalisuse võimalustest rääkiv sari “Dekadents”. Juhan Vihterpal (1984) “Autobiograafilised hetked minu argipäevast” pakuvad kõike mis pealkirjas lubatud, briti-popi võtmes maalitud “kergete” maalide teostuses on muuseas kasutatud valgust andvaid dioode ja heli genereerivat süntesaatorit.
Angela Maasalu (1990) “Üksi” räägib avameelselt naise seksuaalsetest vajadustest, Kristi Tammik oma (1989) klassikalist maalitehnikat rakendavas sarjas “Inimloom” maalib olendeid kentauridest hobusteni –kusjuures ebatraditsioonilises poosis, stuudiovalgustuses pikutav meesakt tundub selle uusmütoloogilise sarja võtmefiguur olevat.

Vanemuise kontserdimajas (Vanemuise 6) on juuli lõpuni eksponeeritud kolme bakalaureuse-lõpetaja tööd – Kerli Kont (1984) oma portreesarjaga on vaatajale tuttav oma esinemistega Eesti Kunstnike Liidu aastanäitustelt ja hiljuti Pärnus, Uue Kunsti Muuseumis toimunud Eesti Maalikunstnike Liidu näitusel. Marika Tali (1985) analüüsib vaeg-kuulaja positsioonilt keelekommunikatsiooni võimalikkust/võimatust visuaalsuse näite põhjal. Getter-Kadi Kaldma (1990) mahlakas pintslikirjas maastikumaalide sari ülendab teeäärseid vaateid Tallinn-Tartu liinil.

Kadri Nikopensiuse (1990) “Rahuaeg” on kunstniku kui veendunud kaitseliitlase positsioonilt maalitud hiigelformaadis soomuk, maaling on Balti Kaitsekolledzhis (Riia mnt.12) eksponeeritud vaid loetud päevad. Nikopensiuse nimi on Tartu näitusekülastajale tuttav esinemistega Tartu aastalöpunäitustel ja isiknäituse läbi Tartu Kunstimaja galeriis 2012. a talvel.

Kaitsmisele läheb neli magistritööd, bakalaureuseid on kolmteist.
Magistri- ja bakalaureusetööde juhendajateks Anne Parmasto, Rauno Moss ja Jaan Elken

Tartu Kunstimaja
6. juuni – 1. juuli
K-E 12-18

Tartu Kunstimuuseum
06. juuni – 1. juuli
K-L 12-18, P 11-18__

_____________
Info:
Tartu Ülikooli maalikunsti õppetool
Jaan Elken tel: 5540544