Kalatski / Stratskas 30.04.-29.05.2011 / Suur saal

Kunstimaja, 29. märts 2011

Manfred Kalatski ja Marta Stratskas on Eesti Kunstiakadeemia taustaga maalikunstnikud. Mõlema autori töid ühendab keskendumine maalikunsti traditsioonilistele motiividele – figuur, portree, maastik ja ekspressiivne, nagu ütleb Kalatski ise, positiivselt agressiivne laad, mis seab tööde keskmesse autorite eneseväljenduse.
Niisiis puudub maalidel artikuleeritud sõnum või probleem, nii Kalatskit kui Stratskast huvitavad ennekõike maalilised väärtused ning subjektiivsed, ja nii banaalne kui see ka ei kõla, igavikulised küsimused.
Marta Stratskase puhul viib see tagasi erinevate maalikunsti klassikute läbitöötamise juurde, mis ei väljendu mitte tuvastatavates tsitaatides, vaid pigem emotsionaalsel tasandil. Autor püüab oma kogemust vahendada kasutades klassikast laenatud, kuid kaasaegsesse ekspressiivsesse laadi valatud võtteid.
Manfred Kalatski tööd seavad enese keskmesse konkreetsemalt kompositsiooni, lähtudes autorile olulisest muusikalise komponeerimise vaimust. Tähelepanuväärne aga on, et Kalatski tööd ei muutu sealjuures abstraktseiks, vaid jäävad alati figuuri või motiivikeskseks, viidates seeläbi taas klassikaliste maalikunsti väärtuste hindamisele.

Rubriigid: Määratlemata | Kalatski / Stratskas 30.04.-29.05.2011 / Suur saal kommenteerimine on välja lülitatud

Kostroma linnas Venemaal sündinud Kuzja Zverev (Vladislav Kuznetsov) on
kunstihariduse omandanud Jaroslavli Kunstikoolis ja Kostroma
Pedagoogilises Instituudis. Alates 1989. aastast elab Eestis ja töötab
õpetajana ning Narva kunstistuudio “Stupeni” juhina. Zverev on
esinenud näitustel Eestis alates 1991. aastast ja on alates 2006. aastast
Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige.

Avataval näitusel kujutab Kuzja Zverev vanadele, kunstniku jaoks puhtust
ning välismaailma piiri kehastavatele ja palju näinud ning kogenud
aknalaudadele maalitud portreedel kunstniku loomingule enim mõjutusi
andnud suurkujusid kunsti- ja kultuuriajaloost. Kunstniku sõnul
kanoniseerib ta eelkõige suurvaime, kelle traagiline saatus ja puhas ning
vahetu looming on teda enim mõjutanud. Zverevi maalidel on segunenud
mõjutused ikoonimaalist, lähtumine romantilisest kunstnikumüüdist ja
traagiline slaavlaslik maailmatunnetus. Kunstniku sõnul sümboliseerivad
kujutatud eelkõige kaitsetust, lapselikku rikkumatust ja naiivsustki ning
lakkamatuid tõeotsinguid. Kui enamuse kujutatutega – Andrei Rubljov, El
Greco, Vincent Van Gogh, Paul Gauguin, Henri de Toulouse-Lautrec, Niko
Pirosmani, Amadeo Modligiani, Eduard Viiralt, Mihhail Vrubel, Bulat
Okudzhava – seob autorit eeskujuks olnud maailmatunnetus õpinguajast, siis
varalahkunud poeedi Nikolai Rubtsoviga eelkõige sünnikohtade geograafiline
lähedus. Enim mõjutusi aga on Zverev saanud vene avangardkunsti ja
futurismi esindaja ning teoreetiku Pavel Filonovi loomingust. Lisaks
eelpoolnimetatutele on näitusel leidnud koha ka kunstniku autoportree ning
autori kauaaegse sõbra, Narva kunstniku Igor Gordini portree.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

KUZJA ZVEREV (VLADISLAV KUZNETSOV)
Sündis 1961 Venemaal, Kostroma linnas
http://www.kuzja-zverev.eu

Haridus:
1981 lõpetas Jaroslavli Kunstikooli
1989 Kostroma Pedagoogiline Instituut, kunsti- ja graafika teaduskond

Alates 1989 elab Eestis ja töötab õpetajana koolis
1999 kunstistuudio “Stupeni” organisaator
Alates 2006 Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige.

Isikunäitused:
2010 “Kõik me oleme Aadama pojad”, Pärnu Kunstnike Maja
2009 “Poiss peenejalgne”, Saaremaa muuseum
2008 “Narva paled”, Narva Muuseumi Kunstigalerii
2006 Narva Kunstigalerii
2006 Kinesma Riiklik Kunsti- ja ajaloomuuseum
2005 Kohtla-Järve Linnagalerii
2005 Kostroma Linnagalerii
2005 Jaroslavl, Kaasaegse kunsti keskus ARS-forum
2004 Narva Muuseumi Kunstigalerii
2003 Narva Muuseumi Kunstigalerii
2001 Sillamäe

Grupinäitused:
2010 Rahvusvaheline festival “In Graafika” Pärnus
2010 Narva kunstnike näitus, Võru linnagalerii
2009 Narva päevad Sankt-Peterburis, Kultuurikeskus Gaza
2009 Narva kunstnike näitus, Petrozavodsk, Venemaa
2009 Teine rahvusvaheline kunsti festival “Mere tasand”, Sankt-Peterburg,”Manezh”, Venemaa
2009 Rahvusvaheline Joonistuste triennaal “Manu Propria”, Tallinn
2009 “5+”, Narva Kunstigalerii. Kuraator Kuzja Zverev
2008 “Äratus”, Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus, Eesti
Arhitektuurimuuseum, Tallinn
2008 Näitus Lindakivi Kultuurikeskuses, Tallinn
2008 “Print 4/5”, Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn
2008 Riia Väliskunsti Muuseum, Läti
2007 “IMPACT”, Eesti Arhitektuurimuuseum, Tallinn
2007 Graafika- ja joonistustenäitus “Narva liinil”
2006 Eesti Vabagraafikute Ühenduse aastanäitus “Ekstaas, Hommage a Herman
Talvik”, Tartu Kunstimaja
2006 Narva kunstnikud A. S. Puskini Muuseumis, Sankt-Peterburg, Venemaa
2006 “Improvisatsioon”, Tallinna Kunstihoone (preemia laureaat)
2006 Graafikanäitus Jõhvi Maakonnavalitsuses
2005 Eesti päevad Moskva Teatrikeskuses Venemaal
2005 IX Rahvusvaheline festival “IN Graafika” Pärnus (Grand Prix)
2004 Tallinna XIII Graafikatriennaal “Maapagu/inExile”
2004 Graafika- ja joonistustenäitus “Narva liinil”
2003 osalemine Narva kunstnike aktsioonis Tallinna Kunstihoones
2003 osalemine Narva kunstnike aktsioonis Eesti Kunstimuuseumis
2002 “Meie kodu aknad”, Narva Muuseumi Kunstigalerii
2002 Narva kunstnike näitus Venemaa Peakonsulaadis, Narva
2001 “Body-art”, rühmituse “Aprill” näitus
1993 “Minu linn – minu kodu”, rühmituse “Aprill” näitus Narva Muuseumi
Kunstigaleriis
Alates 1992 osalenud traditsioonilisel iga-aastasel Narva Kunstipeol.
Alates 1991 osalenud Narva Muuseumi kunstigalerii jõulunäitustel,
rühmituse “Aprill” aastanäitustel Sillamäel ja rühmituse näitustel Eestis
ja Soomes.

Kunstimaja, 23. märts 2011 | Kuzja Zverev (s1961) “Kunstniku monoloog” 24.03.-24.04.2011 / Väike saal kommenteerimine on välja lülitatud

Jass Kaselaan “Hingede Rändamine” 26.03.-24.04.2011 / Suur saal

Kunstimaja, 23. märts 2011

Jass Kaselaane skulptuuri installatsioon „Hingede rändamine“ kasutab ära Tartu Kunstimaja suure saali ruumide kolmikjaotust, moodustades triptühhoni, mis kujutab hingede teekonda teispoolsusesse. Sakraalsus ei ole sealjuures mitte sisuline, vaid esteetiline valik, mis aga puudutab vaid töö üldist esmamuljet, mille loob skulptuuride paigutus ning valguse ja värvi koosmõju. Lähemal vaatlusel pääseb esile tööde robustne vormistus, mida autor iseloomustab kui maalilisust ja figuuride groteskne vorm, mis on igati kooskõlas autori kavatsustega, rõhutab kogu kontseptsiooni muinasjutulist tausta.
Rändavate hingede parve kõige iseloomulikumaks jooneks on nende figuraalsus, mis kannab näituse üht olulisimat vormilist dominanti. Lood omakseid külastavast kadunukesest ja hingedepäeva kombestikku kuuluv hingedele toidu jätmine on väga levinud, kuid hingede siiras visualiseerimine, neile konkreetse kuju andmine, jäetakse nende lugude juures pigem kõrvale – püüdke kujutleda hingi, kes aknalaual vorsti ja õllega maiustavad.
Rääkides skulptuuride vormist, rõhutab Jass Kaselaan kunstniku rolli oma maailma vormimisel. Puht tehniline funktsionaalsus sulab siin kokku sisuliste küsimustega: „Miks peaksid inglitel olema tiivad? Helikopteril on näiteks propeller, see on märksa funktsionaalsem.“ Üldse lähtub kogu ekspositsioon tehnokraatlikust positsioonist, hingede rännet tähistab mehaaniline müra, teispoolsus särab hiiglasliku prozektorina.
Teine keskne kujund näitusel on abstraktne ruum. Argimaailma turvaline tsükkel kulgeb kodus. Hingede parve protsessioon suubub aga valgussõõri, selle taha jääb määratlematus.

Rubriigid: Määratlemata | Jass Kaselaan “Hingede Rändamine” 26.03.-24.04.2011 / Suur saal kommenteerimine on välja lülitatud