Carlos Barberena töötuba „Sissejuhatus reljeefgraafikasse: linoollõige“

Kutsume teid osalema Carlos Barberena töötuppa „Sissejuhatus reljeefgraafikasse: linoollõige“.

Töötuba toimub 8. ja 9. juunil algusega kell 19.00 Tartu Kunstimaja 3. korruse külalisateljees.

Palume end registreerida hiljemalt 7. juuniks SIIN.
Eelnev kogemus ei ole vajalik.
Töötoa töökeel on inglise keel.

Osalemistasu on 10 eurot.
Materjalid on korraldaja poolt. Osalejatel palutakse kaasa võtta t-särk kuhu oma kavand trükkida.

Linoleumi kasutamine reljeefgraafikas on 20. sajandi leiutis ja seda kasutatakse tänapäeval reljeefsete trükiplokkide loomiseks palju rohkem kui ühtki teist materjali. Selles tehnikas trükitav kavand on tehtud samamoodi nagu puulõige, aga sellel on palju eelised: linoleum on lõikamiseks pehmem kui puit, lõikamist ei mõjuta puusüü jooksmise suund ning see on piisavalt vastupidav, et saaks teha sadu tõmmiseid, enne kui see kulub.

Selles töötoas õpivad osalejad kohandama kujundust reljeeftrükkimiseks, kujunduse ülekandmist plaadile ja plaadi lõikamist erinevate süvistitega, et luua rikkalik, kuid samas tasakaalukas reljeeftrükk.
Osalejad õpivad kahte erinevat printimismeetodit: käsitsi, kasutades puulusikat jaapani paberil, ja trükki söövituspressiga, kasutades puuvillapaberit.
Samuti õpitakse, kuidas trükkida oma plaati t-särkidele ja kangale.

Carlos Barberena on Nicaragua juurtega Chicagos tegutsev graafik, kes kureerib ka 10. juunil Tartu Kunstimajas avatavat rahvusvahelist näitust “MASTERS OF LINOCUT AND WOODCUT – Shadows”.

Rubriigid: Määratlemata | Carlos Barberena töötuba „Sissejuhatus reljeefgraafikasse: linoollõige“ kommenteerimine on välja lülitatud

In memoriam Laine Pukk 19.06.1935–29.05.2022

Eesti kunstis on graafik Laine Puki looming ehk jäänud vähemärgatavaks, Tartus vast mitte. Tunnustatud õpetajate reast Tartu Kujutava Kunsti Koolis esimeses lennus aastatel 1951–56 hoolimata jätkas ta õpinguid Riiklikus Kunstiinstituudis graafika erialal 1957–61. Jõgevamaal Õuna külas sündinud kohusetundlikule tütarlapsele ei saanud kümme aastat tõsist kunstikoolitust mööduda manuaalsele meisterlikkusele jälgi jätmata. Diplomitööks tehtud Juhan Liivi „Varju” illustratsioonidele mingisuguse Moskva komisjoni poolt antud negatiivse soovituse peale uus teema võtta, jättis noor kunstnik selja sirgeks ning edasine elu kulges olude sunnil 30 aastat Tartu Lastekunstikoolis joonistamise-, maali- ja kompositsiooniõpetajana. Tema nõudliku, aga siiski heasoovliku juhendaja käe all on õppinud väga palju hilisemaid kunstnikke ja kunstiga seotud inimesi. Tänu loomuomadustele jäi ta ise pikaks ajaks kahjuks varju ja liialt tagasihoidlikuks. Alles 1970ndate lõpupoole võis jälle tema peenetundelist graafikat Tartus näitustel näha ning Tartu Kunstnike Liidu liige oli ta alates 2000. aastast. Ka pensioneerununa ei jätnud ta juhust kasutamata organiseerimaks kunstihuvilisi erinevatesse stuudiotesse ja õpitubadesse. Üks tema suuri saavutusi on kindlasti poja, Aapo Puki, eesti üheks hetke tugevamaks portretistiks koolitamine muude kunstiinstituudi õppejõudude kõrval. Laine Puki õpilaste meelde jääb ta kahtlemata tugeva kunstipedagoogi ja suunajana, kes meenub mõtetes ka peale tema lahkumist.

Tartu Kunstnike Liit
Tartu Lastekunstikool
Tartu Kunstikool
Tartu Kunstimuuseum

 

 

Ärasaatmine reedel, 03. juunil kell 11.00 Tartu Pauluse kirikus.

 

 

 

Rubriigid: Määratlemata | In memoriam Laine Pukk 19.06.1935–29.05.2022 kommenteerimine on välja lülitatud

Andrus Laansalu loeng näitusel „Antropotseen”

Neljapäeval, 26. mail kell 16.00 toimub Tartu Kunstimaja suures saalis Edgar Tedresaare näitusel „Antropotseen” Andrus Laansalu loeng.

Loeng on peamiselt sellest, kuidas praeguses looduse ja kultuuri olukorras ei saa humanitaaria ja loodusteadused enam eraldatult tegutseda ja uusi teadmisi luua. Mõlemas valdkonnas muutub tegelikkusest arusaamine üha problemaatilisemaks, kui ei hakata sisuliselt ja sügavuti kasutama teise valdkonna teadmisi ja mõtlemisviise. Laansalule tundub, et suurem probleem on humanitaaria poolel, kus loodusteaduste teadmisi küll aegajalt loetakse ja tegelikult ka arvestatakse nendega, aga sisulised teadmised loodusteadustest on väga juhuslikud. See olukord peab muutuma ja nendes valdkondades tuleb hakata koos mõtlema.

Andrus Laansalu on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse doktorant ja lektor. Ta uurib kunstiteaduse ja konserveerimise kokkupuutealasse jäävaid probleeme biosemiootika kaudu – kuidas kunstiobjektid purunevad ja kuidas sellest purunemisest kultuuris aru saadakse. Laansalu on töötanud ajakirjaniku ning kultuurikriitikuna, arvutimängutööstuses heliinsenerina ning osalenud rühmituses MIMproject.

Loengut saab jälgida ka veebiülekandena Tartu Kunstimaja Facebooki lehel.

Üritus on tasuta.

Rubriigid: Määratlemata | Andrus Laansalu loeng näitusel „Antropotseen” kommenteerimine on välja lülitatud

Edgar Tedresaar „Antropotseen” / Suur saal / 06.05.–05.06.2022

(Scroll down for English)

Reedel, 6. mail kell 17 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Edgar Tedresaare isikunäitus „Antropotseen”.

Näitus tegeleb ajastikuga, mil inimliik on biosfääris domineeriv ning meie tegevus mõjutab otseselt planeedi elukeskkonda. Tedresaar keskendub peamiselt maastikele, mida inimene on ümberkujundanud ja korrastanud ning kust pärinevad tehnoloogiakeskse maailma jaoks olulised maavarad ja muud ressursid. Kõige selle peale me igapäevaselt ei mõtle, kuid nende ammutamise tulemusena hävivad nende piirkondade looduslikud liigid ja keskkonnad ning majandusliku kasu nimel kannatavad suured inimhulgad.

Tedresaar jätkab vormiliselt lõuenditükke uuesti väärtustava upcycling projektiga. Abstraktsete kompositsioonide aluseks on aerofotod ning need moodustuvad erinevate struktuuridega linase kanga kokku õmblemisel ja -liimimisel. Materjal on töödeldud pigmenteeritud lasuurikihtidega luues erinevate pindade koosmõjul akvarelliliku kuma.

Kunstnik lisab: „Püüan panna vaatajat mõtisklema oma igapäevaelu harjumuste mõju üle ning tajuma protsesse laiemalt. Maailm vajab muutusi, kuid indiviidid ei taha oma subjektiivsest mugavusest lähtuvalt neid ellu viia. Kui aga tootmine toimub kusagil mujal, siis ei pea sellele mõtlema. Suured naftapuurtornid ookeanides, arktiliste jääpankade sulamine, jäädavalt hävivad liigid ning miljonid igal aastal õhusaaste tõttu surevad inimesed on kõik ’kusagil mujal’, keegi ei taha tunnistada end süüdi. Aga keda me siis süüdistame endale tekitatud ahvatlustes?”

Edgar Tedresaar (s 1984) on õppinud maali Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja Tartu Ülikoolis. Tahvelmaalide tegemise kõrval on Tedresaar koos rühmitusega Piiritus üks hinnatumaid seinamaalingute teostajaid Eestis. Tema viimane isikunäitus Tartu Kunstimajas toimus 2016. aastal monumentaalgaleriis.

Heliteos: Indrek Asukül, Talis Paide.
Videoteos: Sten Saarits.
Tekstid: Margit Lõhmus, Maarja Pärtna, Piret Põldver.

Näitus on osa Biotoopia kunstiprogrammist.

Näitus on avatud 5. juunini.


Meediakajastus

Krista Piirimäe. Arvustus. Edgar Tedresaare “Antropotseen”: monumentaalne ülevaade inimajaloost. Kultuur.err.ee, 29. mail 2022.

Maria Helen Känd. Kunstiamps. Inimesest järele jäänud maailm. Kultuur.err.ee, 28.mail.2022.

Eva Elise Oll. ARVUSTUS | Armkoestunud maakera portree. Näitus, mis kõneleb teemadel, mida inimene enam kuulda ei taha. Eesti Päevaleht, 23. mail 2022.

Lauraliis Süldre, Ave Häkli. Edgar Tedresaar: teen väga ökoloogilist maalikunsti. Kultuur.err.ee, 9. mail 2022.


On Friday, 6 May at 5 p.m. the painter Edgar Tedresaar will open his solo exhibition “Anthropocene” in the large gallery of Tartu Art House.

The exhibition talks about the epoch when humankind dominates the biosphere and our actions directly influence the living environment of the planet. Tedresaar mainly focuses on landscapes that people have reshaped and reformed. These are the places where the minerals and natural resources that are important for the everyday life in our techno-centric world come from. We don’t think about all of this often, but as a result of obtaining them, the natural species and environments of these areas perish and the pursuit of financial gains leads to the suffering of innumerable masses.

Structurally, Tedresaar continues with his project of using pieces of canvas as a method of upcycling. The abstract compositions are based on aerial photography and they are the result of sewing and gluing together linen canvases with different structures. The material has been treated with layers of pigment and the various surfaces resemble the glow of watercolours.

The artist adds: “I try to make the viewers think about the impact of their everyday habits and to sense the processes on a wider scale. The world needs changes but individuals don’t want to carry them out since this would transform their level of comfort. However, when production occurs somewhere else, we don’t have to think about it. Enormous oil platforms in oceans, the melting of the Arctic ice, permanently destroyed species and millions of people dying annually because of air pollution are all ‘somewhere there’, nobody wants to take the blame. But who do we blame for the temptations that we create for ourselves?”

Edgar Tedresaar (b 1984) has studied painting at the Tartu Art College and the University of Tartu. Besides his work as a painter, Tedresaar alongside the group Piiritus are some of the most esteemed muralists in Estonia. His last solo exhibition in the Tartu Art House was in 2016 in the monumental gallery.

Sound work: Indrek Asukül, Talis Paide.
Video work: Sten Saarits.
Texts: Margit Lõhmus, Maarja Pärtna, Piret Põldver.

The exhibition is part of the art program of Biotoopia.

The exhibition is open until 5 June.

Rubriigid: Määratlemata | Edgar Tedresaar „Antropotseen” / Suur saal / 06.05.–05.06.2022 kommenteerimine on välja lülitatud