Mati Karmini juubelinäitus „Mati Karmin LX” / Suur saal / 14.02.–10.03.2019

(Scroll down for English)

Neljapäeval, 14. veebruaril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures Mati Karmini juubelinäitus „Mati Karmin LX”.

Tartu Kunstimaja näituseprogrammis on oma koht eesti kunstnike juubelinäitustel. Alates 1987. aastast näitusetegevuses aktiivse kunstnikuna on Karmin üks eesti skulptuuri suurkujusid, keda on tunnustatud 1986. aastal Kunstnike Liidu noorte aastapreemiaga ja 1992. aastal Kristjan Raua nimelise aastapreemiaga.

„Mati Karmin LX“ toob näitusekülastaja ette muuhulgas varasemaid teoseid Tartu Kunstimuuseumi ja Eesti Kunstimuuseumi kogudest, mis lisaks mütoloogilis-religioossetele karakteritele kujutavad kunstniku kaasaegseid kultuuritegelasi ja kunstnikke. Need toovad esile tema eksperimentaalsed vormimängud ning sügavalt tunnetusliku, põhjamaiselt monumentaalse stiili, mis on tihti vürtsitatud terava huumoriga. Lisaks muuseumide ja erakogude tippteostele on Karmin toonud näitusele keskse kontseptuaalse teose, mis on osaliselt välja kasvanud tema populaarsest näitusest „Minu Isa“ (1994) Galeriis Sammas ning ühtlasi edasiarendus ta viimasest näituseprojektist „Uskusid“ (2018) Vabaduse galeriis.

Vankriratastest installatsioon keskmises saalis kutsub meid kogema kadunud Eesti maarahva noorust ja ilu. Nende rataste pöiad on kündnud lugematuid kilomeetreid teid, mida mööda nüüd kõnnivad vähesed. Teekonnal saadavad Karminit sõbrad ja lähedased, kes kestvates materjalides on saanud endale tema käe ja tunnetuse kaudu ajatu jäädvustuse.

Kujuri loomingus on mänginud olulist rolli monumentaalteosed, mis on konkursside korras rikastanud Tartu, Tallinna, Pärnu jpt asulate linnaruumi Eestis ja välismaal. Sel korral on lisaks näitusele kaasnevale, Tartu üheteistkümmet avalikku monumentaalteost tutvustavale trükisele võimalik tutvuda ka konkurssidele esitatud kavanditega teostest, mida me tänapäeval teame eksponeeritud lõpptulemuste kaudu, kuid mille algne idee võib vahel olla üllatavalt erinev.

Täname Tartu Kunstimaja ja Tartu Kunstnike Liitu võimaluse eest näitus publiku ette tuua ning Eesti ja Tartumaa Kultuurkapitali, ja Tartu Kunstimuuseumi toetuse eest.

Kuraator: Heiti Kulmar

Graafiline kujundaja: Tnxalatte disainikollektiiv

Näituse töögrupp: Richard Adang, Tanel Asmer, Indrek Grigor, Dagmar Miil, Anti Saar, Peeter Talvistu, Markus Toompere

Kunstnik tänab: abikaasa Lemmi Karmin, kuraator Heiti Kulmar, sõber Tõnis Tooming, puidumeistrid Avo Tragel ja Rein Erdel, metallimeister Kalvi Tenno


Meediakajastus

Raimu Hanson. Mati Karmini näitus ulatub tänavatele, Tartu Postimees, 15. veebruar 2019.

OP+, 28. veebruar 2019.

Juta Kivimäe. Ikka Tartu oma mees, Sirp, 1. märts 2019.


On Thursday, 14 February at 5 p.m. Mati Karmin’s anniversary exhibition “Mati Karmin LX” will be opened in the large gallery of the Tartu Art House.

The programme of the Tartu Art House has always included anniversary exhibitions of Estonian artists. Mati Karmin (b 1959), who first started participating in exhibitions in 1987, is one of the great names in the history of Estonian sculpture. In 1986, he was awarded the annual Youth Prize and in 1992 the Kristjan Raud art award.

“Mati Karmin LX” will include Karmin’s earlier works from the collections of the Tartu Art Museum and the Art Museum of Estonia. In addition to mythological and religious characters, they also represent cultural figures and artists who are contemporaries of the author. They highlight his experimental and playful use of form and a deeply cognitive Nordic style, which are often spiced up by sharp wit. Besides the masterpieces from museum and private collections, Karmin has made a central conceptual work for the exhibition that partially grew out of his popular exhibition “My Father” in the Gallery Sammas (1994) and expands his last exhibition project, “Believed”, in the Vabaduse Gallery (2018).

The central gallery invites us to experience the beauty and youth of the people of the Estonian countryside. It focuses on an installation of horse cart wheels whose rims have run over innumerable kilometres of roads that are now travelled only by a handful of people. This journey is accompanied by Karmin’s friends and relatives who have received a timeless treatment through the artist’s hands and sensibility in permanent materials.

Monumental works have an important place in the oeuvre of the sculptor. He has managed to enrich the urban space of Tartu, Tallinn, Pärnu and many other towns in Estonia and abroad. This time, in addition to the booklet accompanying the exhibition and introducing eleven public monumental works in Tartu, people can also see the designs sent to competitions: today we know the outcomes, but the original ideas can sometimes be surprisingly different.

We thank the Tartu Art House and Tartu Artists’ Union for the opportunity to bring this exhibition to the public, and the Cultural Endowments of Estonian and Tartu and the Tartu Art Museum for their support.

Curator: Heiti Kulmar

Graphic design: Tnxalatte design collective

Exhibition team: Richard Adang, Tanel Asmer, Indrek Grigor, Dagmar Miil, Anti Saar, Peeter Talvistu and Markus Toompere

The artist thanks: his wife, Lemmi Karmin, the curator Heiti Kulmar, his friend Tõnis Tooming, the woodworkers Avo Tragel and Rein Erdel, and the metalworker Kalvi Tenno.

Rubriigid: Määratlemata | Mati Karmini juubelinäitus „Mati Karmin LX” / Suur saal / 14.02.–10.03.2019 kommenteerimine on välja lülitatud

Albert Gulgi juubelinäitus „Suurte liblikate öö” / Väike saal / 14.02.–10.03.2019

Liblikad – talvekuulutajad. Esmaspäev, 30.10.2017. Ateljee.
Butterflies – Harbingers of Winter. Monday 30.10.2017. Studio

(Scroll down for English)

Neljapäeval, 14. veebruaril kell 17.30 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Albert Gulgi 50. juubelit tähistav isikunäitus „Suurte liblikate öö”.

Gulgi enamasti must-valge joonistuskeel on üks äratuntavamaid eesti kunstis. Tema pilte täidavad nii veidrad teiste planeetide elanikud, inimeste sarnaselt käituvad loomad kui juhukohtumised kunstniku igapäevaelust. Samas on kujutatud situatsioonid ja keskkonnad kõike muud kui tavalised ning kummastavaid sündmuseid vürtsitab mõnusalt muhe huumor.

Gulk ise on öelnud, et tema otseseks inspiratsiooniks pole unenäod, sest need on liiga absurdsed ja sünged. Seetõttu proovib ta kujutada elurõõmu ja helgust ning teostes sisalduva sürrealismi aluseks on tegelikult teravalt ärkvel teadlikkus.

Kuraator Peeter Talvistu.

Näituse ajal ilmub ka Gulgi loomingut kokkuvõttev taskutrükis.

Albert Gulk (sündinud 17. veebruaril 1969) on lõpetanud 1996. aastal Tartu Ülikooli maaliosakonna. On üks Kursi koolkonna asutajaid ning osaleb näitustel alates 1988. aastast. 2009. aasta Ado Vabbe preemia laureaat. Käesolev väljapanek on tema esimene isikunäitus Tartu Kunstimajas.


Meediakajastus

Krista Piirimäe. Albert Gulgi sürrealistlikud figuurid, Sirp, 1. märts 2019.


On Thursday, 14 February at 5.30 p.m. Albert Gulk’s 50th anniversary exhibition “The Night of the Large Butterflies” will be opened in the small gallery of the Tartu Art House.

The language of Gulk’s mostly black and white drawings is one of the most recognisable in Estonian art. His pictures are full of bizarre beings from other planets, animals acting like people and chance encounters from the artist’s everyday life. At the same time, the depicted situations and environments are never ordinary and the strange events are spiced up with good-natured humour.

Gulk himself has said that his direct inspiration does not come from dreams because they are too absurd and gloomy. Therefore he tries to depict optimism and cheerfulness and the surrealism in his works is actually based on a sharply wakeful consciousness.

Curator Peeter Talvistu.

During the exhibition a pocket book of Gulk’s oeuvre will be published.

Albert Gulk (born 17 February 1969) graduated in 1996 from the Painting Department of the University of Tartu. He is one of the founding members of the artist group Kursi School and has participated in exhibitions since 1988. In 2009, he was named the winner of the Ado Vabbe art award. The present overview is his first personal exhibition in the Tartu Art House.

Rubriigid: Määratlemata | Albert Gulgi juubelinäitus „Suurte liblikate öö” / Väike saal / 14.02.–10.03.2019 kommenteerimine on välja lülitatud

Ulla Juske ja Reet Varblane „Jahimehe tütar” / Monumentaalgalerii / 14.02.–10.03.2019

(Scroll down for English)

Neljapäeval, 14. veebruaril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Ulla Juske ja Reet Varblase ühisnäitus „Jahimehe tütar”.

Ruumiinstallatsiooni „Jahimehe tütar” peategelane on autorite Ulla Juske ja Reet Varblase vanaisa ja isa, jahimees ja fotograaf, aga ka Teises maailmasõjas kodu ja vanemad kaotanud mees. Tema rikkaliku jahifotode arhiivi – varasemad on 1950ndate lõpust ja viimased 1980ndate keskpaigast – kaudu ja abil käsitletakse fotograafile, aga ka laiemalt tema põlvkonnale osaks saanud traumat ja sellega elamiseks vajalikke mälu kaitsemehhanisme ja asendustegevust.

Tegemist on amatöörfotodega, kuid nende representatsiooniviisis peegeldub tollane elulaad, selle ideoloogia ja ka kunstiajaloost tuttav figuraalkompositsioonide, eelkõige esindusportreede ülesehitus ja sellest tulenev kujutatute tähendus (staatus, positsioon). Jahil käimise kui meheliku eluala jäädvustamisviis tuletab meelde teise, väga mehelikuks peetud valdkonna – sõja kujutamist. Fotode kõrval on vaatajate ette toodud ka peategelase kodu, tema omaruumi võtmeelemendid (püss ja rapiir, põdrasarved, raamaturiiul, tugitool).

Jahimehe tütar ja tütretütar on konstrueerinud tõeste faktide, meenutuste, rahvapärimuse, kunstiteadusliku analüüsi, helide, fotode ning esemete põhjal mitmekihilise narratiivi, kus nad ise on ambivalentses positsioonis: nad on osalised ja kõrvaltvaatajad, tõeselgitajad ja hämajad, eelkõige aga lahenduseotsijad, just nii, nagu indiaani legendides kujutatakse jahimehe tütart.

Ulla Juske on peamiselt Dublinis elav ja töötav installatsiooni- ja videokunstnik. Ta on omandanud Eesti Kunstiakadeemias installatsiooni- ja skulptuuriosakonnas bakalaureusekraadi ja Iiri Kunstiakadeemias uusmeedia alal magistrikraadi. Esimesed kunstiprojektid tegi EKA õpingute ajal koos rühitusega SUHE, kellega koostöö jätkub siiamaani. Viimasel kolmel aastal on ta töötanud koos rootsi kunstniku Ella Bertilssoniga. Nad on olnud residentuuris Islandil, Norras ja Iirimaal. 2018. aastal oli neil projekt „11,9 kilomeetrit kesklinnast loodes” Tallinnas Hobusepeas, „Mälukandja” („Carrier of Memories”) Dublinis Draiocht Gallery’s ja „Teisel pool liivast ääremaad” („Beyond the Sandy Suburbs”) Dublinis Pallas Projects and Studios’is. Alates novembrist on ta olnud Dublini Royal Hibernian Academy stuudioresidentuuris ja märtsis alustab digitaalse meedia residentuuri Dublini Fire Station Artists’ Studios.

Reet Varblane töötab kultuurilehes Sirp kunstitoimetaja ja Tallinnas Vabaduse galeriis galeristina. Ta on kureerinud mitmeid rahvusvahelisi näitusi: „Homo grandis natu” (2005–2006, Tallinna Kunstihoone ja Moskva Humanitaarülikool); hiina kunstnike näitus „Linnailmed” (2006, Tallinna Kunstihoone); „Kehaturg” (2007, Tallinna Kunstihoone); eesti kunstnike näitus „Piiririik” (2008, Guangzhou kunstiakadeemia muuseum); Orlani näitus (2008, Tallinna Kunstihoone, koos Eugenio Violaga); Andrei Monastõrski näitus (2008, Tallinna Kunstihoone); „Obscurum per obscurius” (2008, Tallinna Kunsthoone, koos Ilja Sundelevitšiga) ; Iisraeli ja Palestiina naiskunstnike näitus „Naised muudavad maailma” (2009, Tallinna Kunstihoone); „Poliitiline on isiklik” (2010, Tallinna Kunstihoone); „Kunst macht frei” (2012, Pecsi kunstimuuseum koos Gabriella; Rovaniemi kunstnike näitus „Ma elan põhjapöörijoonel” (2012, Tallinn ja Riia); „Nahaalused lood” (2014–2015 Tallinn, Võru, Kuressaare, Valga, Narva ja Stockholm koos Marje Taskaga) jpt.


On Thursday, 14 February at 6 p.m. Ulla Juske and Reet Varblane will open their joint exhibition “Daughter of the Huntsman” in the monumental gallery of the Tartu Art House.

The protagonist of the spatial installation “Daughter of the Huntsman” is Ulla Juske’s grandfather and Reet Varblane’s father, a huntsman and a photographer who lost his home and parents in the Second World War. His rich archive of hunting photos – the earliest are from the end of the 1950s and the latest from the middle of the 1980s – is used to look at the trauma that befell the photographer but also his generation in general and the defensive mechanisms and alternative activities that were used to overcome it.

The exhibition consists of amateur photos but their representation mirrors the way of life of that era, its ideology but also figural compositions that we know from art history: mainly the construction of official portraits and the significance of the represented people that they creates (their status and position). Depictions of hunting as a very manly activity remind us of another very manly part of life: the depiction of war. In addition to photos, visitors can also see the protagonist’s home and the key elements of his personal space (gun and rapier, moose antlers, bookcase, armchair).

The daughter and granddaughter of the huntsman have created a multi-layered narrative based on actual facts, memories, folklore, art historical analysis, sounds, photos and objects. In it, they take an ambivalent position: they are both participants and bystanders, seekers of the truth and its muddlers. First and foremost, however, they are searching for a solution, like the daughters of the huntsmen do in Native American legends.

Ulla Juske is an installation and video artist mainly living and working in Dublin. She has a bachelor’s degree from the Installation and Sculpture Department of the Estonian Academy of Arts and a master’s degree in new media from the National College of Art and Design (Ireland). She made her first art projects during her studies in the EAA with the artist group SUHE with whom they still collaborate. Over the last years, she has collaborated with the Swedish artist Ella Bertilsson. They have undertaken residencies in Iceland, Norway and Ireland. In 2018, they had the project “11.9 km Northwest of City Centre” in Hobusepea Gallery, Tallinn, “Carrier of Memories” in Draiocht Gallery, Dublin, and “Beyond the Sandy Suburbs” in Pallas Projects and Studio, Dublin. Since November, Juske has been in a studio residency at the Dublin Royal Hibernian Academy and in March she will begin her residency at the Dublin Fire Station Artists’ Studios.

Reet Varblane works at the cultural newspaper Sirp as the editor of visual arts and as gallerist in the Vabaduse Gallery in Tallinn. She has curated various international exhibitions: “Homo grandis natu” (2005–2006, Tallinn Art Hall and Moscow University for the Humanities), an exhibition of Chinese artists “Linnailmed” (2005, Tallinn Art Hall), “Kehaturg” (2007, Tallinn Art Hall), an exhibition of Estonian artists “Piiririik” (2008, Art Museum of Guangzhou Academy of Fine Arts), Orlan’s personal exhibition (2008, Tallinn Art Hall with Eugenio Viola), Andrei Monastyrski’s personal exhibition (2008, Tallinn Art Hall), “Obscurum per obscuris” (2008, Tallinn Art Hall with Ilja Sundelevitsh); exhibition of Israeli and Palestinian female artists “Naised muudavad maailma” (2009, Tallinn Art Hall), „Poliitiline on isiklik” (2010, Tallinn Art Hall), „Kunst macht frei” (2012, Modern Hungarian Gallery, Pécs with Gabriella Uhl), exhibition of Rovaniemi artists “Ma elan põhjapöörijoonel” (2012, Tallinn and Riga), “Nahaalused lood” (2014–2015, Tallinn, Võru, Kuressaare, Valga, Narva and Stockholm with Marje Taska), etc.

Rubriigid: Määratlemata | Ulla Juske ja Reet Varblane „Jahimehe tütar” / Monumentaalgalerii / 14.02.–10.03.2019 kommenteerimine on välja lülitatud

LeeduMaal / 17.01.–10.02.2019

(Scroll down for English)

Neljapäeval, 17. jaanuaril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimajas Leedu maalijate grupinäitus „LeeduMaal”.

Kuigi Leedu ja Eesti on nii geograafiliselt, ajalooliselt kui ka kultuuriliselt tihedalt seotud, on me teadmised teineteise kohta kehvavõitu. Mõlema riigi kunstnikud ja kunstikriitikud teavad küll teise riigi kunsti ajalooliselt mõjutanud suurkujusid, kuid noorema põlve maalijad ning kaasaegse maali esindajad on vastakuti pea tundmatud.

Näitus „LeeduMaal” püüab seda vajakajäämist parandada, tutvustades kahtteist leedu maalijat, kes on praegusel hetkel kunstielus aktiivsed ning loovad ja näitavad oma maale nii kodu- kui välismaal. Neid hindavad kriitikud ja kunstisõbrad ning nende töid leidub nii riiklikes kui erakogudes Euroopas ja väljaspoolgi.

Kuraator Peeter Krosmann lisab: „Näitus kaasab erinevaid maaližanre ja -stiile, esitledes seega Leedu kaasaegses maalis valitsevaid trende ja võimaldades luua mõttelisi seoseid globaalse kontekstiga. Näitusele on valitud Leedu erinevate piirkondade mitme põlvkonna kunstnikud, misläbi pakutakse võimalikult avarat vaadet leedu kunstile.”

Kataloog allalaadimiseks.

Näituse kuraatorid on Miglė Kosinskaitė ja Peeter Krosmann.
Näitusel osalevad Romualdas Balinskas, Elena Balsiukaitė-Brazdžiūnienė, Arvydas Brazdžiūnas-Dusė, Aistė Gabrielė Černiūtė, Mantas Daujotas, Audrius Gražys, Bronius Gražys, Adelė Liepa Kaunaitė, Andrius Miežis, Vidas Poškus, Giedrė Riškutė ja Rolanas Stankūnas.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital, Delamode, Dimense, UPS.


Meediakajastus

Krista Piirimäe. Leedu kunst Tallinnas 1937. aastal ja Tartus 2019. aastal, kultuur.err.ee, 31.01.2019.

Tõnis Tatar. Visuaalse maitse õppetunnid uuel materjalil, Sirp, 01.02.2019.


On Thursday, 17 January at 5 p.m. Lithuanian painting exhibition “LeeduMaal” will be opened in the Tartu Art House.

Although Lithuania and Estonia are closely related not only geographically and historically, but also culturally, our knowledge about each other is scarce. While artists and art critics in both countries are familiar with the prominent painters from Lithuania and Estonia who have left their mark and influences in art history, the painters of younger generation, and the representatives of contemporary painting are virtually unknown.

“LeeduMaal” exhibition aims to close this gap by including twelve Lithuanian painters who are currently active in cultural sphere, creating and exhibiting their works locally and internationally. Appreciated by critics and art lovers, their works are included in public and private collections across Europe and beyond.

Curator Peeter Krosmann adds: “The exhibition is introducing various painting genres and styles; it represents the trends of contemporary Lithuanian painting, allowing to look for its connotations with global context. Both young and mature painters from various regions of Lithuania have been selected for the exhibition, providing the opportunity to get acquainted with wide scope of Lithuanian art.”

Catalogue for download.

Exhibition is curated by Miglė Kosinskaitė and Peeter Krosmann.
Participating artists are Romualdas Balinskas, Elena Balsiukaitė-Brazdžiūnienė, Arvydas Brazdžiūnas-Dusė, Aistė Gabrielė Černiūtė, Mantas Daujotas, Audrius Gražys, Bronius Gražys, Adelė Liepa Kaunaitė, Andrius Miežis, Vidas Poškus, Giedrė Riškutė and Rolanas Stankūnas.

Supporters: Cultural Endowment of Estonia, Cultural Endowment of Tartu, Delamode, Dimense, UPS.

Rubriigid: Määratlemata | LeeduMaal / 17.01.–10.02.2019 kommenteerimine on välja lülitatud

Tartu kunsti aastanäitus “Teistmoodi” / 21.12.2018–13.01.2019

Reedel, 21. detsembril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimajas traditsiooniline Tartu kunsti aastanäitus, mis tänavu kannab pealkirja „Teistmoodi”. Avamisele järgneb Imat Suumanni kataloogi esitlus.

Vastavalt Tartu Kunstnike Liidu liikmete kevadisele otsusele kureerib ja kujundab tänavuse aastanäituse Margus Meinart, kes seekord soovis valikus näha teoseid, mida kunstnikud peavad oma loomingu põhijoonest erinevaks. Näitusel osaleb 132 kunstnikku:

Alo Aarsalu, Elsbeth Aarsalu, Maire Aarsalu, Marina Aleksejeva, Piibe Arrak, Bach Babach, Jaanus Eensalu, Eve Eesmaa, Rasmus Eist, Niina Freiberg, Evi Gailit, Indrek Grigor, Albert Gulk, Lemme Haldre, Reet Heinla, Astrid Helberg, Mirjam Hinn, Õie Holm, Huupi, Yyhely Hälvin, Greete Härma, Eero Ijavoinen, Anu Isküll, Kristiina Jakimenko, Pille Johanson, Piret Jürgenson, Siiri Jüris, Kalli Kalde, Paavo Kangur, Karin Karlsson, Markus Kasemaa, Olesja Katšanovskaja, Aita Keerberg, Anna-Liisa Kilk, Mariliin Kindsiko, Ants Kippasto, Esti Kittus, Kalju Kivi, Veiko Klemmer, Katrina Kolk, Liive Koppel, Peeter Krosmann, Ilmar Kruusamäe, Inge Kudisiim, Artur “Tuur” Kuus, Tiina Kuus, Avo Kuusik, Priit Kõiv, Väino Kõrts, Heiki Kähr, Kalju Kütt (1951–2018), Koidu Laur, Tea Lemberpuu, Mati Leppik, Jane Liiv, Eve Luik, Jaan Luik, Helle Lõhmus, Katrin Maask, Elina Madal, Jaan Malin, Lea Malin, Marika Maramaa, Jüri Marran, Elo-Mai Mikelsaar, Anne Moggom, Johanna Mudist, Kalle Mälberg, Saima Männo, Meiu Münt, Stanislav Netšvolodov, Kaire Nurk, Maarja Nõmmik, Taavi Oolberg, Madis Oru, Tõnis Paberit, Priit Pangsepp, Fred Walter Eric Pedoson, Andrus Peegel, Per William Petersen, Sirje Petersen, Miina Peterson, Sirje Piir, Küllike Pilden, Aleks Poolak, Enn Praks, Tuuli Puhvel, Enn Põldroos, Ruudu Rahumaru, Mari-Ann Remmel, Rait Rosin, Leho Rubis, Martti Ruus, Sven Senka, Ahti Seppet, Virve Serglov, Kristel Sergo, Sandra Sirp, Six, Regina-Mareta Soonsein, Henn Soopalu, Karin Strohm, Merike Sule-Trubert, Imat Suumann, Maret Suurmets Kuura, Robert Suvi, Andres Sütevaka, Ingmar Šuman, Jegveni Zolotko, Hando Tamm, Pille Tammela, Endel Taniloo, Edgar Tedresaar, Urmo Teekivi, Enn Tegova, Külli Trummal, Mart Trummal, Silja Truus, Heli Tuksam, Alar Tuul, Maris Tuuling, Evi Tuvikene, Martin Urb, Ene Ustav, Martin Vaher, Üllar Varik, Anne Vasar, Marju Villem, Kaisi Vinogradov, Margot Õunapuu, Liisi Örd, Danel Ülper.

Avamisel antakse Tartu linnavalitsuse ja Tartu Kultuurkapitali esindajate poolt üle tänavune Ado Vabbe nimeline kunstipreemia.

Avamisele järgneb vastvalminud Imat Suumanni kataloogi „Ma tulen üle Toome” esitlus. Raamatus on 51 reproduktsiooni Suumanni loomingust 1990ndate algusest kuni käesoleva aastani. Tekstilise osa moodustab kolm kunstniku ja tema loomingut lahkavat teksti (autorid: InBoil, Reet Mark ja Peeter Talvistu) ning mahukas intervjuu Suumanniga. Tekstid on eesti ja inglise keeles. Esitlusel on see müügil erihinnaga 10 eurot!

Näitus jääb avatuks 13. jaanuarini 2019.


Meediakajastus

Krista Piirimäe. Tartu kunsti erinevused ja kordused, Postimees, 09.01.2019.

Margus Mikomägi. Tartu kunstnike “Teistmoodi” on väga päris, Maaleht, 10.01.2019.


On Friday, 21 December at 17.00 the traditional annual exhibition of Tartu art will be opened at the Tartu Art House, this time with the title “Differently”. The opening is followed by the presentation of Imat Suumann’s catalogue.

According to the decision by the members of the Tartu Artists’ Union, this year’s exhibition is curated and designed by the artist Margus Meinart who wanted to include works that authors see as different from their general oeuvre. 132 artists participate:

Alo Aarsalu, Elsbeth Aarsalu, Maire Aarsalu, Marina Aleksejeva, Piibe Arrak, Bach Babach, Jaanus Eensalu, Eve Eesmaa, Rasmus Eist, Niina Freiberg, Evi Gailit, Indrek Grigor, Albert Gulk, Lemme Haldre, Reet Heinla, Astrid Helberg, Mirjam Hinn, Õie Holm, Huupi, Yyhely Hälvin, Greete Härma, Eero Ijavoinen, Anu Isküll, Kristiina Jakimenko, Pille Johanson, Piret Jürgenson, Siiri Jüris, Kalli Kalde, Paavo Kangur, Karin Karlsson, Markus Kasemaa, Olesja Katšanovskaja, Aita Keerberg, Anna-Liisa Kilk, Mariliin Kindsiko, Ants Kippasto, Esti Kittus, Kalju Kivi, Veiko Klemmer, Katrina Kolk, Liive Koppel, Peeter Krosmann, Ilmar Kruusamäe, Inge Kudisiim, Artur “Tuur” Kuus, Tiina Kuus, Avo Kuusik, Priit Kõiv, Väino Kõrts, Heiki Kähr, Kalju Kütt (1951–2018), Koidu Laur, Tea Lemberpuu, Mati Leppik, Jane Liiv, Eve Luik, Jaan Luik, Helle Lõhmus, Katrin Maask, Elina Madal, Jaan Malin, Lea Malin, Marika Maramaa, Jüri Marran, Elo-Mai Mikelsaar, Anne Moggom, Johanna Mudist, Kalle Mälberg, Saima Männo, Meiu Münt, Stanislav Netšvolodov, Kaire Nurk, Maarja Nõmmik, Taavi Oolberg, Madis Oru, Tõnis Paberit, Priit Pangsepp, Fred Walter Eric Pedoson, Andrus Peegel, Per William Petersen, Sirje Petersen, Miina Peterson, Sirje Piir, Küllike Pilden, Aleks Poolak, Enn Praks, Tuuli Puhvel, Enn Põldroos, Ruudu Rahumaru, Mari-Ann Remmel, Rait Rosin, Leho Rubis, Martti Ruus, Sven Senka, Ahti Seppet, Virve Serglov, Kristel Sergo, Sandra Sirp, Six, Regina-Mareta Soonsein, Henn Soopalu, Karin Strohm, Merike Sule-Trubert, Imat Suumann, Maret Suurmets Kuura, Robert Suvi, Andres Sütevaka, Ingmar Šuman, Jegveni Zolotko, Hando Tamm, Pille Tammela, Endel Taniloo, Edgar Tedresaar, Urmo Teekivi, Enn Tegova, Külli Trummal, Mart Trummal, Silja Truus, Heli Tuksam, Alar Tuul, Maris Tuuling, Evi Tuvikene, Martin Urb, Ene Ustav, Martin Vaher, Üllar Varik, Anne Vasar, Marju Villem, Kaisi Vinogradov, Margot Õunapuu, Liisi Örd, Danel Ülper.

During the opening, representatives of the Tartu town government and the Cultural Endowment of Tartu will announce the winner of this year’s Ado Vabbe art award.

The opening will be followed by the presentation of Imat Suumann’s catalogue “I Come Over the Hill”. The book contains 51 reproductions of Suumann’s works from the beginning of the 1990s to the present day. Also included are are three texts focusing on the artist and his oeuvre (authors: InBoil, Reet Mark and Peeter Talvistu) and a substantial interview with Suumann. Texts are in Estonian and in English. The special presentation price is only 10 euros!

The exhibition will remain open until 13 January 2019.

Rubriigid: Määratlemata | Tartu kunsti aastanäitus “Teistmoodi” / 21.12.2018–13.01.2019 kommenteerimine on välja lülitatud

Dénes Farkas „Kui ma sulen oma silmad” / Suur saal / 22.11.–16.12.2018

(Scroll down for English)

Neljapäeval, 22. novembril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Dénes Farkase isikunäitus „Kui ma sulen oma silmad”.

Näitus installatsioonidega on Farkas püüdnud vormida terviklikuks isiklikke olukordi, milles ta ka ise figureerinud on. Erinevad tööd sobituvad kokku unenäolise loogika alusel ning nende koosmõju galeriis on pigem abstraktne. Nii tõe kui elu mõtte kättesaamine tundub samaaegselt väga võimalik ja väga võimatu. Teostes on kasutatud USA poetessi Traci Brimhalli luulet, kes käsitleb oma teostes samuti väga isiklike küsimusi, luues väga abstraktseid seoseid.

Kunstnik lisab: „Näitus on jätk aasta alguses Buenos Aireses kogetule, kus mulle kuuluv nurk kunstnike residentuuris moodustas osa teiste kunstnikega jagatud ateljeest. Otsides teemat oma tulevastele töödele, muutsime pidevalt meile kõigile kuuluva ruumi esteetikat. Sellesse lisandusid igaühe vajadustest lähtuvalt erinevad objektid, pildid ja tekstid; kõigest kokku moodustuv tervik mõjutas meid ühtemoodi ja ometi erinevalt. Mina püüdsin mõista Lõuna-Ameerika kaasaegset kunsti ja kultuuri laiemalt ja alustasin kohaliku kirjanduse ja filosoofia maailmakuulsate esindajate töödesse süvenemisega. Nii jõudsin mõningate paralleelideni oma enda mõtetega, mis mõjutavad minu praeguseidki töid.”

Dénes Farkas (s 1974) on Ungaris sündinud ja Eestis elav installatsiooni- ja fotokunstnik, kes on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia. Lisaks Eestile ja Ungarile on tema isikunäitused toimunud Saksamaal, Soomes ja Hispaanias ning 2013. aastal esindas ta Eestit 55. Veneetsia Biennaalil. Eesti Kultuurkapital on teda kahel korral pärjanud erinevate preemiatega ning 2011. aastal oli ta üks esimese Köler Prize’i nominente. Tema viimane isikunäitus Tartu Kunstimajas toimus 2011. aastal (koos Taavi Talvega).


On Thursday, 22 November at 5 p.m. Dénes Farkas’s personal exhibition “When I Close My Eyes” will be opened in the large gallery of the Tartu Art House.

With the installations at the present exhibition, Farkas has tried to form personal experiences where he has also been the protagonist into a consistent whole. Different works fit together using dream logic and their effect in the gallery is rather abstract. Finding either truth or the meaning of life seems as almost possible or as nearly impossible. The works use the poems of the American poet Traci Brimhall who also views very personal questions in her works by creating very abstract connections.

The artist adds: “The exhibition is a continuation of my experience in Buenos Aires where the corner I had in the artist residency was part of a joint studio shared by other artists. Searching for themes for our future works, we would constantly change the aesthetics of our shared space. New objects, images and texts would be added according to the needs of the people and the space that was constructed in this manner influenced us all at the same time but in different ways. I tried to gain a wider understanding of South-American contemporary art and culture by delving deeper into the works of the local world famous representatives of literature and philosophy. In this manner, I arrived to some parallels with my own thoughts that influence my present works.”

Dénes Farkas (b 1974) is an installation artist and photographer who was born in Hungary but lives in Estonia. He has graduated from the Estonian Academy of Arts. In addition to Estonia and Hungary, his personal exhibitions have taken place in Germany, Finland and Spain and in 2013 he represented Estonia at the 55th Venice Biennale. Cultural Endowment of Estonia has awarded him with two different prizes and in 2011 he was one of the first nominees of the Köler Prize. His previous personal exhibition at the Tartu Art House was in 2011 (with Taavi Talve).

Rubriigid: Määratlemata | Dénes Farkas „Kui ma sulen oma silmad” / Suur saal / 22.11.–16.12.2018 kommenteerimine on välja lülitatud