Tartu Kunstimaja / Tartu Art House

(Scroll down for English)
Neljapäeval, 9. mail kell 17.00 avatakse kirjandusfestival Prima Vista raames Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Marko Mäetamme isikunäitus „Ükskord Tartus” ja esitletakse samanimelist trükist. Avamisele järgneb lühivestlus kunstnikuga.

Alates 4. märtsist on Mäetamm viibinud Tartu Kunstimajas residentuuris ning avastanud ja kaardistanud enda jaoks Tartu linna. Selle käigus meenutas Lõuna-Eestist Karksi-Nuiast pärit kunstnik oma Tartuga seotud sageli tormilisi ja tihti lausa ebameeldivaid mälestusi ning visandas erinevaid tartulikke ja mitte-tartulikke kohti. Valminud raamat on ka eeldatavasti esimene eesti keelne ilukirjandusteos, milles sisaldub peatükk pealkirjaga „Fibrinogeen”.

Mäetamm lisab: „Ma lähtusin joonistusteseeria juures sellest tundest, mis mul Tartuga seoses on siiamaani olnud ja mis valitses sel hetkel, kui ma siia tulin. Aga need kaks siin veedetud kuud on minu jaoks asjad täiesti paigast nihutanud. Linn on läinud kuidagi teist nägu ja hakanud mulle iga päevaga üha enam meeldima.”

Residentuur on toimunud Tartu Kunsntike Liidu, TAiR – Tartu Artist in Residence programmi ning Eesti Trüki- ja Paberimuuseumi koostöös ning seda on toetanud Hasartmängumaksu Nõukogu ja Tartu Kultuurkapital. Residentuuri iganädalane videopäevik „Mida Marko teeb?” on vaadatav Kunstimaja YouTube’i kanalis. Näituse kuraator on Peeter Talvistu.

Marko Mäetamm (snd 1965) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafikat ning on olnud ka kooli vabade kunstide teaduskonna dekaan. Tal on toimunud arvukalt isikunäituseid Eestis ja väljaspool muuhulgas Tallinna Kunstihoones (2018) ja Kumus (2015). Kahel korral on ta esindanud Eestit Veneetsia biennaalil (2003 koos Kaido Olega ja 2007). Kuigi Mäetamm on aastaid esinenud koos Kursi koolkonnaga, toimus tema seni ainuke isikunäitus Tartus 1997. aastal Obu galeriis.

Näitus on avatud 9. juunini.

Meediakajastus

Raimu Hanson. Kunstnik näitab tartlastele nende imelikku kodulinna, Tartu Postimees, 21. mai 2019.

Marko Mäetamme “Ükskord Tartus” näitab uuesti avastatud Tartut, kultuur.err.ee, 13. mai 2019.

Sten Sang. Vaeste kunstnike lummav enesehaletsus, Tartu Ekspress, 30. mai 2019.

On Thursday, 9 May at 5 p.m. as part of the Literature Festival Prima Vista the artist Marko Mäetamm will open his personal exhibition “Once Upon a Time in Tartu” in the monumental gallery of the Tartu Art House. A book with the same title will be presented and the opening will be followed by a short artist talk.

Mäetamm has been a resident artist at the Tartu Art House since 4 March and has used this time to discover and map Tartu for himself. The artist, who is originally from the south Estonian town Karksi-Nuia, has recollected memories associated with Tartu that are often tumultuous and frequently unpleasant. He has also made drawings of various places that are characteristic of Tartu or of the shadowy non-Tartu. This is probably the first book of fiction in Estonian language that contains a chapter titled “Fibrinogen”. The book is also available in English.

Mäetamm adds: “I based my series of drawings on the feelings that I have thus far had for Tartu and that were inside me when I arrived here. But the two months that I spent here have dislodged everything. The town has a new face and I have grown more fond of it day by day.”

Mäetamm’s residence in Tartu takes place in co-operation between the Tartu Artists’ Union, TAiR – Tartu Artist in Residence programme and the Estonian Print and Paper Museum. It has been supported by the Council of the Gambling Tax and the Cultural Endowment of Tartu. Weekly video diary “What is Marko Doing?” is available on the Tartu Art House YouTube channel with English subtitles. The exhibition has been curated by Peeter Talvistu.

Marko Mäetamm (b 1965) has studied print making at the Estonian Academy of Arts and has also been the dean of the Faculty of Fine Arts in the same institution. He has had numerous personal exhibitions in Estonia an abroad including the Tallinn Art Hall (2018) and the Kumu Art Museum (2015). He has twice represented Estonia at the Venice Biennale (2003 with Kaido Ole and 2007). Although Mäetamm has often exhibited with the Tartu artists’ group Kursi School, his only personal exhibition in Tartu was in 1997 in Obu Gallery.

The exhibition will be open until 9 June.

Saija Koponen. Kirev mina. 2018. Õli, tempera, lõuend. 205×205. Foto: Jussi Tiainen

(Scroll down for English)

Neljapäeval, 11. aprillil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis nelja Soome naiskunstniku näitus „Valguse toad”.

Kolme maalija Saija Koponeni, Anne Tompuri ja Sofia Wilkmani ning foto- ja installatsioonikunstniku Johanna Ilvessalo ühisnäitus tegeleb valguse, varjude, pimeduse, kosmilise, metafüüsilise, müstilise ja loodusliku kokkupuutepunktide kompamisega. Maailm vajab valgust nii laterna, majaka, taevatähe kui ka kunstiteose kujul.

Johanna Ilvessalo kasutab oma installatsioonides fotosid, valgust, varje ja heli. Saija Koponen, neljast noorim, maalib värvikirevaid kosmilisi maastikke. Anne Tompuri suured hallikasmusta ja valge erinevaid toone kasutavad lõuendid kujutavad müstilist ja varjatud reaalsust. Sofia Wilkman teeb samuti monokroomsetes toonides maastikulaadseid maale. Kõik need kunstiteosed viivad meid tundmatutesse ja võõrastesse maailmadesse, kus reaalsus asendub kujutelmadega.

Ateneumi Kunstimuuseumi direktor Marja Sakari on kirjutanud: „Kõik neli kunstnikku ja sõpra teevad kunsti erineval moel, kuid neid ühendab valgus. Teiseks neid koondavaks on lohutus. Nende teostes peitub lootus. Isegi kui need tegelevad keeruliste küsimustega, kätkevad nad siiski muutuse võimalust.”

Näitusega kaasneb eesti ja inglise keelne trükis, mille teksti on kirjutanud Marja Sakari.

Projekti on toetanud Soome Kunsti Arenduskeskus, Frame Finland ja Svenska kulturfonden.

Meediakajastus

Sten Sang. Naiskunstnikud tungivad peale. Tartu Ekspress, 11. aprill 2019.

Raimu Hanson. Viie naise looming täitis kõik saalid, Tartu Postimees, 16. aprill 2019.

On Thursday, 11 April at 5 p.m. exhibition of four Finnish female artists “Rooms of Light” will be opened in the large gallery of the Tartu Art House.

The exhibition of three painters Saija Koponen, Anne Tompuri and Sofia Wilkman and the photo and installation artist Johanna Ilvessalo explore the confluences of light, shadows, darkness, cosmical, metaphysical, mystical and natural. The world needs light either as a lantern, a lighthouse, a start in they sky or as a work of art.

Johanna Ilvessalo is using photos, light, shadows and sound in her installations. Saija Koponen, the youngest of the four, is painting colourful cosmic landscapes. Anne Tompuri’s large canvases in different tones of black, grey and white are landscapes depicting a mystical and hidden reality. Sofia Wilkman is also painting landscape-like works in monochromatic tones. All these art works take us to some unknown and strange worlds where reality gives way to mental images.

Director of the Ateneum Art Museum, Marja Sakari has written: „All four artists and friends are making art in very different ways, but one thing that connects them is light. The other thing that brings them together is consolation. There is hope in their works. Even if the works might deal with heavy things, they still contain the possibility of change.”

The exhibition is accompanied by an Estonian and English publication with a text by Marja Sakari.

The project has been supported by the Arts Promotion Centre Finland, Frame Finland and Svenska kulturfonden.

(Scroll down for English)

Neljapäeval, 11. aprillil kell 17.30 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Meiu Mündi isikunäitus „Maailma loomine”.

Näitusel olevad õlimaalide ja assamblaažid jutustavad lugusid inimeseks, taimeks või loomaks-linnuks olemisest. Lisaks tavapärasele lõuendile on kasutatud tõrvatud paadilaudu, kõrgkuumuskeraamikas valminud pisiplastikat, kerisekive, kuivatatud taimi ja teisi looduslikke materjale. Teosed on pigem pööratud sissepoole ning näivad esmapilgul vaikivat, kuid ootavad siiski, et iga külastaja looks oma loo ja maailma.

Kunstnik lisab: „Kui sulle on antud võime näha liivateras maailma, võid end pidada õnnelikuks inimeseks. Maailm on müsteerium: iga olend, tekkiv situatsioon, asi ja ese ses ilmas on ainulaadne. Maailm, milles eksisteerime, on suuresti illusioon, igaühe enda loodud konstruktsioon.”

Meiu Münt (snd 1972) on lõpetanud Tartu Ülikooli maaliosakonna. Ta osaleb näitustel alates 1997. aastast. 2014. aastal omistati talle Ado Vabbe preemia. Tema eelmised isikunäitused Tartu Kunstimajas toimusid aastatel 2011 ja 2014.

Meediakajastus

Sten Sang. Naiskunstnikud tungivad peale. Tartu Ekspress, 11. aprill 2019.

Raimu Hanson. Viie naise looming täitis kõik saalid, Tartu Postimees, 16. aprill 2019.

On Thursday, 11 April at 5.30 p.m. Meiu Münt’s personal exhibition „Creation of the World” will be opened in the small gallery of the Tartu Art House.

The oil paintings and assemblages at the exhibition talk about being people, plants, animals and birds. In addition to regular canvases, Münt has also used tarred boat planking, small sculptures in high temperature ceramics, stones from a sauna stove, dried plants and other natural materials. The works are turned inwards and, at first glance, seem to be silent, but still want the visitors to create their own stories and worlds.

The artist adds: “If you have been given the ability to see a world inside a grain of sand, you can consider yourself a fortunate person. The world is a mystery: every being, emerging situation, every object in this world is unique. The world in which we exists is largely an illusion, a construction created again by every person.”

Meiu Münt (b 1972) has graduated from the Painting Department of the University of Tartu. She has participated in exhibitions since 1997. In 2014, she was awarded the Ado Vabbe Art Prize. Her previous personal exhibitions at the Tartu Art House were in 2011 and 2014.

(Scroll down for English)

Neljapäeval, 11. aprillil kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Tiina Sarapu isikunäitus „Case Study 2”.

Minimalistlik klaasikunstinäitus tegeleb kastide, pakkide, kirstude, kingituste, kohvrite, pakkimise, saatmise ja avanemisega seotud juhtumiuuringutega. Klaas on Sarapu jaoks peamiselt installatsiooni- või skulptuurimaterjal ning teda on paelunud töö geomeetrilise kujundi ja lihtsa abstraktse vormiga. Ta tahab nautida selgust, ruumi, korrastatust, tühjust ja seda juurde luua. Näituse „Case Study” esimene versioon oli novembris 2017 vaadata Tallinnas Hop galeriis.

Kunstnik lisab: „Klaasiga on hea tähistada läbipaistvust. Läbipaistev ehitus ei pruugi aga süsteemi läbinähtavaks teha. Tõsiasi on see, et sageli näeme läbinägemise asemel siiski iseenda peegeldust või soovkujutelmi. Ka pakkides proovime luua korda ja süstematiseerida. Hetkeks tundub kõik kontrolli all olevat, maailm saab selgemaks, kuid siis sigineb kastihunnikut vaadates hinge kahtlus, kas kastides on ikka sees see, mis kirjas, äkki on midagi vahetusse või kaduma läinud, jne.”

Tiina Sarapu (snd 1971) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala ning töötas aastatel 2003–2017 samas ka dotsendina. Lisaks Eestile on tema isikunäitused toimunud Portugalis, Saksamaal, Belgias, Itaalias ja Taanis. Erinevate tunnustuste hulgas on talle 2007. aastal omistatud ka Kristjan Raua preemia. Sarapu eelmine suurem projekt Tartus oli 2010. aastal Tartu Kunstimuuseumis toimunud ühisnäitus „Tasakaaluhetk” koos Mare Saare ja Eeva Käsperiga.

Näitus on avatud 5. maini.

Meediakajastus

Sten Sang. Naiskunstnikud tungivad peale. Tartu Ekspress, 11. aprill 2019.

Raimu Hanson. Viie naise looming täitis kõik saalid, Tartu Postimees, 16. aprill 2019.

Karin Paulus. Ammukil võimalused. Eesti Päevaleht, 29. aprill 2019.

Krista Piirimäe. Ekspositsioon helkleb tuhandetes hallides varjundites. Postimees, 29. aprill 2019.

On Thursday, 11 April at 6 p.m. Tiina Sarapu’s personal exhibition “Case Study 2” will be opened in the monumental gallery of the Tartu Art House.

The minimalist glass exhibition looks at cases studies of boxes, parcels, trunks, presents, cases, packing, sending and opening. For Sarapu, glass is mainly an installation or a sculpture material and she is captivated by geometrical shapes and simple abstract forms. She wants to enjoy clarity, order, emptiness and to create more of it. The first version of the exhibition “Case Study” was in Hop Gallery in Tallinn in November 2017.

The artist adds: “Glass is good for denoting transparency. A transparent building, however, might not make the system transparent. Truth is, that often instead of seeing through something, we will glimpse our own reflection or our innermost desires. When we pack, we also try to create order and systemisation. For a moment it seems that everything is under control, the world becomes clearer, but looking at the mound of boxes we start doubting whether they actually contain what is written on them, has something gotten mixed up or lost, etc.”

Tiina Sarapu (b 1971) has graduated from the Department of Glass of the Estonian Academy of Arts and worked there in 2003–2017 as a lecturer. In addition to Estonia, she has had personal exhibitions in Portugal, Germany, Belgium, Italy and Denmark. Amongst many other accolades, in 2007 she received the Kristjan Raud Award. Sarapu’s last project in Tartu was the joint exhibition “Moment of Balance” in 2010 in the Tartu Art Museum with Mare Saare and Eeva Käsper.

The exhibition will be open until 5 May.

(Scroll down for English)

15. märtsist on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud Mihkel Ilusa näitus „Läbirääkimised / Fassaaditööd“, mis võtab kokku aastaid maali elementaarosakesi otsiva visuaalkunstniku senised loomingulised teemajooned ning heidab valgust veel lahendamata küsimustele. Näituse kuraator on Siim Preiman.

Alates 2017. aastal Hobusepea galeriis toimunud isikunäitusest „Pista see omale seina“ on Mihkel Ilus töötanud ühtviisi monokroomses keeles. Ilus lahutab teineteisest maalikunstnike tavalised töövahendid ning loob õlivärvist, puidust maaliraamidest ja krunditud lõuenditest iseseisvaid objekte, astudes vastu tavapärasele kujutamisele. Lisaks maali füüsilisele koostisele on ta küsitlenud ka seda ümbritsevat kontseptuaalset reeglistikku ehk etiketti. Kas galeriipõrandale asetatud krunditud lõuendist valmistatud ämber on maal? Aga kui see on saepuru täis? Aga kuidas on maali mõju mahutamiseks tühjaks jäetud galeriiseintega? Kas need on ka osa maalist?

Nüüdseks on Mihkel Ilusa vormi- ja materjaliküsimustest välja kujunenud temale ainuomane võttestik, mille abil läheneb ta sel korral mitmetele teemadele, sealhulgas näiteks füüsilised raskused, piiblilood ja muidugi maali paratamatu pinnapealsus/pinnalisus. Kuna tema visuaalne keel on oma olemuselt omajagu krüptiline, saadavad näitust ka mõistatused ja juhised, mis viitavad kunstniku „maaliretsepti“ ja laiemalt näituse eri komponentidele.

Ilusa puhul on viljakas pöörata eraldi tähelepanu ka loominguliste ülesannete jaotumisele kunstniku ja masinate vahel. Temas elavad üheaegselt edasi külm kontseptualist ja emotsionaalne ekspressionist. Mitmed teosed saavad viimase viimistluse masina käe all, olgu selleks laseri kiir või hüdraulilise pressi alasi. Nii ongi Ilusa töödes tunda kummalist vastuolu, kus masinatele on antud suured ekspressiivsed liigutused ning kunstnik on enesele jätnud dekoreerivad vormistuslikud žestid.

Tartu Kunstimajas toimuv näitus on TÜ maaliosakonnas õppinud Mihkel Ilusale omamoodi kojutulemise-näitus, kus saab näha nii kolmemõõtmelisi kui pinnalisi töid, isikustatud maali ning ilustatud ruumi, kus kasutatud materjalide sisepingete najal püsivad objektid vastamisi seisavad. Näitusega kaasneb buklett koos kuraatoritekstiga.

Mihkel Ilus (1987) on Tallinnas elav ja töötav visuaalkunstnik, kes tegutseb maali laiendatud väljal. Ta pistab sageli rinda suuremõõtmeliste installatsioonidega, lähenedes neile maalija loogikaga. Õppinud maalikunsti Tartu Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias, moodustab olulise osa tema tegevusest kaasaegse näitusekultuuri ja etenduskunsti põimimine. Viimaste näituste hulka kuuluvad: „Kuidas saaksingi teisiti“ (kuraator Siim Preiman) Hordaland Kunstsenteris Bergenis (2018), „Kapriisid: Eelvõim“ (koos Henri Hütiga) Disaini ja Arhitektuurigaleriis (2017), „Pista see omale seina“ Hobusepea galeriis (2017) ja „Tupik“ (koos Marten Eskoga) Kunstihoone galeriis (2016).

Näitus on valminud Tallinna Kunstihoone ja Tartu Kunstnike Liidu koostöös. Tehniline teostus: Valge Kuup.

Täname: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kunstnike Liit, Tartu Linnavalitsus, Eesti Kunstiakadeemia, Scandinor, AkzoNobel, Elna Ilus, Maarja Tõnisson, Asso Riisalu, Madis Tarum, Joel Jõevee, Villem Säre, Madis Tarum, Hannes Aasamets, Mark Aleksander Fischer

From 15 March, the exhibition “Negotiations / Facade Works” by Mihkel Ilus, which brings together the creative themes of an artist that has been seeking the elementary essence of painting for several years, and sheds light on issues yet to be resolved, will be open at Tartu Art House. The exhibition is curated by Siim Preiman.

Mihkel Ilus has been working in a uniformly monochromatic pictorial language since his 2017 exhibition “Stick It In Your Wall” at Hobusepea Gallery. Resisting a conventional manner of depiction, Ilus separates the classical tools of the painter from each other and creates independent objects using oil paint, timber painting frames and primed canvas. In addition to the physical composition of the painting, Ilus has also questioned its surrounding conceptual rules or etiquette. Could a bucket made of primed canvas placed on the gallery floor be called a painting? And what if it was filled with sawdust? What about gallery walls that are left empty to accommodate the effect of the painting? Are walls also part of the painting?

The questions of form and material have evolved for Ilus into a unique set, which this time he uses to approach several themes, including physical burdens, stories from the Bible, and of course, the inevitable surface quality of painting. Since his visual language is rather cryptic by nature, the exhibition also includes riddles and instructions referring to the artist’s “painting recipe” and the various components of the exhibition more generally.

With Ilus, it is also important to pay special attention to the division of creative tasks between artist and machine. A cold conceptualist and emotional expressionist are alive in the artist at the same time. Several of the works have received a final touch from a machine, be it a laser beam or a hydraulic press. Therefore, we can sense a strange contradiction in the works, where machines have been used to make large expressive movements, while the artist has reserved for himself the refining gestures of decoration.

The exhibition at the Tartu Art House is somewhat like a homecoming for Mihkel Ilus, who studied in the Painting Department at the University of Tartu. The display includes 3-D and 2-D works, personalised paintings and decorated rooms, where objects that build on the internal tensions in the materials used are confronted with one another. The exhibition is accompanied by a booklet with a curator’s text.

Mihkel Ilus (1987) is a visual artist living and working in Tallinn, who works in the extended field of painting. He often tackles large scale installations, approaching them with the logic of a painter. Having studied painting at the University of Tartu and the Estonian Academy of Arts, a substantial part of his practice involves combining contemporary exhibition culture with performance art. Among his recent solo exhibitions are: “How Else Can I Put It” (curated by Siim Preiman) at the Hordaland Kunstsenter in Bergen (2018), “Caprices: Pre-amp” (with Henri Hütt) at the Architecture and Design Gallery (2017), “Stick It In Your Wall” at Hobusepea Gallery (2017) and “Dead End” (with Marten Esko) at the Art Hall Gallery (2016).

The exhibition was made in cooperation between Tallinn Art Hall and Tartu Artists’ Union and installed by Valge Kuup.

We would like to thank: Estonian Cultural Endowment, Estonian Ministry of Culture, Estonian Artists’ Association, Tartu City Government, Estonian Academy of Arts, Scandinor, AkzoNobel, Elna Ilus, Maarja Tõnisson, Asso Riisalu, Joel Jõevee, Villem Säre, Madis Tarum, Hannes Aasamets, Mark Aleksander Fischer