Tartu Kunstimaja / Tartu Art House

Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond, Tartu Elektriteater, Tartu Kunstimaja ning TÜ eesti kirjanduse osakond esitlevad:

Konverents „Igavuse esteetika”
Reedel, 20. aprillil Tartu Elektriteatris (Jakobi 1)

Tänapäevasest intensiivsest elutempost ja infotulvast kantud kultuuriruumi paistab tagant sundivat sündmuslikkuse imperatiiv: kogu aeg peab midagi juhtuma, lakkamatult peab olema huvitav. Teadvus on alaliselt millegi järgmise otsingul, kehad on kaasatud sündmustevoogu.

Niisuguse pideva rähklemise keskel kerkib küsimus igavuse nüüdisaegsest staatusest: mis on igavus ja milline koht on sel tänapäeva kultuuris? Milliseid esteetilisi ja kunstilisi vorme igavus praegusel ajal võtab? Kas igavus on ainuüksi midagi tüütut, mida tuleb peletada, või võib sel olla ka rikastavat, isegi kriitilist potentsiaali? Näib ju kultuuri seisukohast igavus olema lausa olemuslikku laadi. Küsimus pole mitte üksnes selles, et igavus sunnib meid midagi peale hakkama, vaid ka vastupidi, igavus näib pakkuvat vajalikku „meele lahutust”, meele lahtisidumist selle igapäevastest asjastest seostest, et kohtuda tegemise tõelise potentsiaalsusega.

Konverents „Igavuse esteetika” tegeleb nende ja teiste igavusega seotud küsimustega. Juttu tuleb igavusest kirjanduses, kaasaegses kunstis, filmis, popkultuuris ja spordis, igavusest kui snobismist, kehalisest seisundist, vastupanust jne. Konverentsil astuvad üles Eik Hermann, Maarin Mürk, Tõnis Kahu, Katre Pärn, Karl Saks, Joosep Susi, Maia Tammjärv, Tõnis Tatar ja Berk Vaher.

Kell 19.00 järgneb igavuse teemaline filmiseanss. Režissöör Chantal Akermani kinoklassika meistriteos „Jeanne Dielman, 23 quai du Commerce, 1080 Brüssel” (Belgia, Prantsusmaa 1975; pikkus 201 minutit). Pilet 5 eurot.

„Igavuse esteetika” on hiliseim konverents Tartus toimuvas nn arhiivikonverentside sarjas – varasemad olid „Unustuse arhiiv” (2008); „Unustuse arheoloogia” (2009); „Tuleviku arheoloogiad” (2010); „Eshatoloogia ja apokalüpsis” (2011); „Esteetika ja otsustamatuse poliitika” (2012) ning „REALISM!!!!” (2013).

Konverents saadab samanimelist näitust Tartu Kunstimajas, mis on avatud 13. maini. Näitusel osalevad kunstnikud Sirja-Liisa Eelma, Flo Kasearu, Peeter Mudist, Krista Mölder, Ede Raadik, Imat Suumann, Jevgeni Zolotko ja Jaan Toomik. Näituse kuraator on Peeter Talvistu, projekti kaasautor Jaak Tomberg ning graafiline kujundaja Tuuli Aule.

KONVERENTSI AJAKAVA

11.00 – 12.30
Tõnis Tatar : „Igavus kui snobism”

Joosep Susi : „0:0”

Maarin Mürk : „Untitled”

12.30 – 12.45 Paus

12.45 – 14.15
Maia Tammjärv : „Nimekirjadest, loeteludest, sisukordadest, ripploenditest, bibliograafiatest, kasutatud kirjanduse loeteludest, kataloogidest jms”
Tõnis Kahu : „Neljapäeva pärastlõuna”
Berk Vaher : „Elevant toas”

14.15 – 15.15 Lõuna

15.15 – 17.00
Karl Saks : „Hirmus keha”
Eik Hermann : „Igavus kui vastupanu”

Katre Pärn : „Igavuse tragöödia”

Meediakajastus

Priit Pullerits. Ajastu on pinev, aga inimestel on igav. Mis teil viga on?, Postimees Arter, 04.05.2018.

Neljapäeval, 29. märtsil kell 18.00 toimub Tartu Kunstimajas vestlussarja “Avalik ülesvõte” raames jutuajamine kunstnik Kadri Toomiga, kellel on väikeses saalis avatud isikunäitus “Pealispind”. Toomiga ajab juttu kunstnik Ly Lestberg.

„Pealispind” keskendub pindmisele, näilisele ning pidevalt muutuvale ruumile. Teosed on inspireeritud ekraanide intensiivsetest värvidest, kõrge resolutsiooniga maastikke kujutavatest taustapiltidest, peegeldustest, valguse lainetusest ning pinnapealsetest ja pinnaalustest struktuuridest. Ebasümmeetrilises mustris kulgemine meenutab unenägu, kus pildid vahelduvad juhuslikus rütmis ning kõik on võimalik.

Kadri Toom (snd 1984) on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute osakonna ning Eesti Kunstiakadeemia graafika magistrantuuri. 2008. aastast on ta õpetanud erinevaid kursuseid Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Kuigi Toomi esimesed isikunäitused toimusid Tartus, esines ta personaalse projektiga siin viimati 2013. aastal Y galeriis. Antud näituse esimene versioon toimus eelmise aasta lõpus Hobusepea galeriis.

Toomas Kalve, Meelis Kihulane, Epp Margna

(Scroll down for English)

Neljapäeval, 15. märtsil kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Peeter Lauritsa kuraatornäitus „Surnu suusad ehk kuidas kirjeldada metsa digitaalsetele jänestele”.

Näitus kõnetab kahekümne kahe kunstniku kaasabil orkestreerituna meile kõigile aktuaalset surma teemat põlislooduse kontekstis. Valitud kunstnikud moodustavad võrgustiku, risoomse välja, kus kõik osalised on väga erinevad – nad töötavad eri väljendusvahenditega, on eri vanuses ja vastandlike elukogemustega. Kõik tegelevad metsa maagiliste aspektidega, kuid teevad seda igaüks omal moel. Peaaegu kõik tööd on valminud spetsiaalselt selleks näituseks.

Laurits lisab: „On terve rida asju, mis käivad üksikule inimesele üle jõu või üle mõistuse. On asju, mis ei mahu inimese vaatevälja – neile lähenemiseks tuleb väga kaugele taganeda või hoopis pugeda küülikuurgu ja tekitada lisadimensioon. Risoomne resonants on taolise lisadimensiooni korraldamiseks täiesti kohane võte. 22 kunstnikku on astunud enesest mööda, välja ja kõrvale – vaadanud otsa metsale ja surmale – ning tulemuseks on polürütmiline näitus.”

Näitusel osalevad kunstnikud Jaanika Arum ja Herkki E Merila, Toomas Kalve, Madis Katz, Meelis Kihulane, Laurentsius, Peeter Laurits, Edward von Lõngus, Arne Maasik, Epp Margna, Kadri Mälk, Maris Männik ja Martin Rästa, Valdur Ohakas, Norman Orro, Darja Popolitova, Ruudu Rahumaru, Kristel Saan, Uku Sepsivart, Maria-Kristiina Ulas, Taavi Varm, Riina Varol.

Graafiline kujundaja Norman Orro.

Peeter Laurits (snd 1962) on fotokunstnik, kes seekord valib kuraatori rolli. Antud näitus haakub tema Tartu Ülikooli vabade kunstide külalisprofessuuri loengusarjaga “Metsik esteetika ehk kuidas kirjeldada metsa digitaalsetele jänestele”. Näituse esmaesitlus toimus Vaal galeriis 2017. aasta oktoobris, Tartu versioonis on lisandunud kaks kunstnikku ja mitmed kunstnikud esinevad uute töödega.

On Thursday, 15 March at 6 p.m. Peeter Laurits’ curatorial exhibition “Dead Man’s Skis or How To Describe the Forest to Digital Rabbits” will be opened in the large gallery of the Tartu Art House.

Orchestrated with the help of twenty two artists, the exhibition addresses a theme that applies to everyone these days: how to describe the forest to digital rabbits. The selected artists form a network, a rhizome, in which all parts differ substantially: they use various means of expression, are of diverse ages, and possess a multitude of life experiences. Each of them is involved in the forest’s magical aspects, but does so in his or her own way. Nearly all the works have been made specially for this exhibition.

Laurits adds: „There exists a whole range of things that go far beyond a single person’s capability or comprehension. There are things that cannot fit into a person’s field of vision: one must back up very far to approach them. Or duck into a rabbit hole and create an extra dimension. Must throw the three-dimensional space like a curveball through the drifts of time. Must untie the mind’s knots. Must step past, outside and beside oneself. Rhizomic resonance is an instrument that is well suited for launching such an extra dimension. The result is a multimodal exhibition that stimulates synesthesia.”

Participating artists: Jaanika Arum and Herkki E Merila, Toomas Kalve, Madis Katz, Meelis Kihulane, Laurentsius, Peeter Laurits, Edward von Lõngus, Arne Maasik, Epp Margna, Kadri Mälk, Maris Männik and Martin Rästa, Valdur Ohakas, Norman Orro, Darja Popolitova, Ruudu Rahumaru, Kristel Saan, Uku Sepsivart, Maria-Kristiina Ulas, Taavi Varm, Riina Varol.

Graphic design Norman Orro.

Peeter Laurits (b 1962) is a photographic artist who has taken on the role of the curator. The present exhibition is thematically connected to his lecture series “Wild Aesthetics or How to Describe the Forest to Digital Rabbits” at the University of Tartu where he is currently a visiting professor of liberal arts. The first version of the exhibition took place in October 2017 in the Vaal Gallery in Tallinn. The version in Tartu introduces two additional artists and many others present new works.

(Scroll down for English)

Neljapäeval, 15. märtsil kell 17.30 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Kadri Toomi isikunäitus „Pealispind”.

Näitusel keskendub Toom pindmisele, näilisele ning pidevalt muutuvale ruumile. Teosed on inspireeritud ekraanide intensiivsetest värvidest, kõrge resolutsiooniga maastikke kujutavatest taustapiltidest, peegeldustest, valguse lainetusest ning pinnapealsetest ja pinnaalustest struktuuridest.

Kunstnik seletab: „Kohalolu ekraanireaalsuses on saamas olulisemaks ja usutavamaks kui kohalolu füüsilises ruumis. Näilisus ümbritseb reaalsust pidevalt muutuvate ja informatsioonist tulvil fragmentidena. Kujundite vahendatus, filtreeritus ja killustatus annab võimaluse lugude risoomseks hargnemiseks. Olevik vilksatab mööda pikslite vuhisedes. Pinnastruktuurid on peatatud ning kõlama jääb kummastus ja puuduolek. Ebasümmeetrilises mustris kulgemine meenutab unenägu, kus pildid vahelduvad juhuslikus rütmis ning kõik on võimalik.”

Kadri Toom (snd 1984) on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute osakonna ning Eesti Kunstiakadeemia graafika magistrantuuri. 2008. aastast on ta õpetanud erinevaid kursuseid Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Kuigi Toomi esimesed isikunäitused toimusid Tartus, esines ta personaalse projektiga siin viimati 2013. aastal Y galeriis. Antud näituse esimene versioon toimus eelmise aasta lõpus Hobusepea galeriis.

Tänud: Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit.

On Thursday, 15 March at 5.30 p.m. Kadri Toom’s personal exhibition “Screen Dream” will be opened in the small gallery of the Tartu Art House.

Toom focuses on the surface and its deceptive and ever-changing space. The present works are inspired by the screens: their intense colours, high resolution wallpapers depicting landscapes, reflections, undulating lights and the structures that appear above and underneath their surfaces.

Toom explains: “Presence of the screen reality is becoming more important and believable than the presence of the physical space. Reality is surrounded by semblance in the form of ever-changing fragments full of information. The mediated, filtered and fragmentary images lead to rhizome-like narratives. Our present flashes by in a haze of pixels. Surface structures have been suspended and are replaced with astonishment and absence. Floating through this asymmetric pattern is reminiscent of a dream where images transform in a random rhythm and everything is possible.”

Kadri Toom (b 1984) has graduated from the Painting Department of the Tartu Art College and has a master’s degree in printmaking from the Estonian Academy of Arts. Since 2008, she has been teaching various subjects at her former alma mater in Tartu. Although Toom’s first personal exhibitions took place in Tartu, her last individual project was five years ago in Y Gallery. The first version of the present exhibition took place in Hobusepea Gallery in Tallinn in the end of 2017.

Thanks: Cultural Endowment of Estonia, Estonian Artists’ Association.