Tartu Kunstimaja / Tartu Art House

Siima Škop – Eesti graafilise disaini klassika: varane plakat 
Koostaja ja kuraator Tiina Tammetalu.
30.06. – 24.07.2016

Avamine 30.06. kell 18:00

Tänavu 18. juunil oleks legendaarne eesti graafiline disainer, illustraator ja plakatikunstnik Siima Škop saanud 96. aastaseks.

Näitus oli planeeritud talle tänukummarduseks ja sünnipäevakingiks nooremalt kolleegilt ja Eesti Kujundusgraafikute Liidult, kuhu Škop kuulus rohkem kui pool aastasada.

Juhtus aga nii, et näituse ettevalmistusperioodile ja projekti avangule kaasa elanud klassik lahkus tänavu 11. veebruaril.

Legendaarse Eesti graafilise disaineri, illustraatori ja plakatisti Siima Škopi näitus Tartu Kunstimaja väikeses saalis keskendub Škopi kõige varasemale plakatiloomele eelmise sajandi 40ndate teisest poolest 60nda aastani. Pea kolmveerandsajandi tagune, aga inspireerivalt värske ja jõuline materjal, mis on seni varjul olnud autori kodus, lihtsalt nõuab oma huvitavuses avalikustamist.

Ekspositsiooni fookus on protsessi jälgimisel, kunstniku loomemeetodi ja tehnika uurimisel.

Škopil on kõik 100% ehe käsitsitöö, figuratsioon maalitud enamasti otse natuurist. Siin on seda, mis moodsale kunstigurmaanile huvi pakub; see on tõeliselt vaimustav materjal nii kolleegile kui tavavaatajale. Näeme maaliprobleeme, mis on loojat inspireerinud ja mida vaataja ei oskagi ehk seostada tänase päeva arvutikeskkonnas sündiva graafilise disaini ja plakatiga. Näeme seda tehnilist ja kunstilist temaatikat, mis meile pigem maalikunstiga seostub. Rohkelt puhast guašmaali-ilu ja palju helgust.

Ekspositsioon avab praegusaegsele publikule varem täiesti nähtamatuks jäänud osa Škopi kui graafilise disaineri tööprotsessist, millega kuraator õnneliku juhuse ajel kunstniku kodus kokkupuutus. Valmis trükiplaatide asemel (kuigi ka need näited on omal kohal ja olemas) moodustab kaalukama osa väljapanekust värske trükieelne originaalmaterjal.

Eesti Kujundusgraafikute Liit, kelle egiidi all näitus toimub, on tänavu tähistamas oma pika, läbi kahe sajandi kestnud ajaloo kõige pisemat, 10ndat juubeliaastat. EKGL, Kunstnike Liidu tänane liikmesorganisatsioon ja kunagise Tarbegraafika ja Plakatisektsiooni (mille esinaine on ka Siima Škop olnud) õigusjärglane eelmise sajandi esimesest poolest, tunnustati riiklikult 2006 suverräänse Loomeliiduna.

Näitustesari “Imaginaarne Muuseum esitab: Elav Klassika” sai alguse 15 aastat tagasi Tiina Tammetalu kuraatoriprojektina.

Projekti raames eksponeeriti üle Eesti erinevate maakondade muuseumites ja kunstisaalides valikomplekte Eesti kaasaegsete elavate tippautorite teostest: Raul Meele, Marko Mäetamme, Andres Tali, Jüri Kaarma, Valeri Vinogradovi, Rühm T ja paljude teiste loomingust. Imaginaarne Muuseum on teinud näituseprojekti “Virtuaalne raamat” raames performatiivset koostööd Eesti poeetidega jpms. Projekti avanäitus “Kunst ja Kirjandus. Pilt ja Tekst” oli Baltic Book Fair 2001 ametlikus näituseprogrammis ning avas seoseid kirjanduse ja kujutava kunsti vahel Eesti tippautoritest maalijate, graafikute ja raamatukunstnike teostest koostatud kuraatorinäituse najal.

Kuraator Tiina Tammetalu, tiina.tammetalu@artun.ee

Meedia:
Kaire Nurk “Küllus Salvedesse!” Maaleht 14.07. 2016

Helmi Arraku isiknäitus “Portreed magamistoast / Portraits From The Bedroom“
30. 06. – 24. 07. 2016

Avamine / Opening 30. 06 kell 18:00

Helmi Arrak kasutab oma maalide olemuse kirjeldamiseks mõistet magamistoa portretism, kus töökeskkonnale – magamistuba/ ateljee – omane igavlemise, imetlemise ja unistamise meeleolu tahes-tahtmata valmivatesse töödesse üle kandub. Portreteeritud on sealjuures kui tarbeesemed, mis – sarnaselt banaanikoortele saali põrandal –  instagrammis või mõnes ajakirjas, filmis, raamatus  vedelevad. Laokile jäänud asjad, nii nagu kogu magamistuba, on aga midagi olemuslikult isiklikku ja intiimset ning sama sügavale popkultuuri juurdunud kui iidoli portree kummardamine.

Infovoolu pideva kiirenemise juures muutub kultusfiguuri eluiga üha lühemaks ja ta enese olemuski järjest tabamatumaks, nii ei pruugi näituse külastaja ühtki galerisse kuuluvat muusikut, kunstnikku, näitlejat ära tunda. Seda enam, et Helmi Arrak ei esita meile realistlikku koopiat tähe kultuslikuks kujunenud fotost, vaid vahetult isiklikku ekspressiivset kogemust juhuse ajel hetkel huvipakkuvatest autoritest, kelle visandatud portreed on roosa nätsuga seinale kleebitud.

“Kell on palju ja ma vaatan seltskonnafotosid New Yorgi näituseavamiselt, kus inimesed on hoos ja trimpavad šampust. Kujutan ette, kuidas publik siseneb ruumi, mille põrandat katab glitterikiht ja külastajad komistavad otsa maaslebavatele kuldkollastele banaanikoortele, mis markeerivad teed intiimsete portreedeni kustunud hedonistidest, suurilma kodanikest ja heatahtlikest deemonitest. Ühe suure teose peal embab Aurel oma kallimat, kõrval vaatab tühjusesse kuulus kirjanik…”
Helmi Arrak

Helmi Arrak (snd 1988) lõpetas 2010. aastal Tartu Ülikooli maalikunsti osakonna ning 2015. aastal Tartu Kõrgema Kunstikooli mööblidisaini osakonna. Eskiisilikkus on omadus, mis iseloomustab ta töid maalikunsti õpingutest saati. Kuigi käesolev isiknäitus keskendub joonistusele ja maalile, mida ta endiselt kujutava kunsti tuumana käsitleb, on Arraku portfoolios ka hulk arvutigraafikat ja loomulikult disaini ning vaikselt hiilivad läbi näituse kujunduse ta loomingusse ka skulpturaalsed objektid, mis asetavad Arraku dialoogi terve põlvkonna noorte naiskunstnikega nagu kujukalt tõestas eelmine aasta Tartu Kunstimuuseumi näitusel “Noorus kui elustiil”  koos Eike Eplikuga teostatud “Lick it Up! Be Your Own Pet”.

Tartu Ülikooli maalieriala BA lõpetajad 2016 / Tartu Kunstimaja galeriid 8.juuni-26.juuni

Anna-Liisa Kilk (BA, juh. Anne Parmasto) esitab 5 piibli- ainelist figuratsiooni, alasti inimkehadest inspireerunud kompositsioonid on eksponeeritud Vana Anatoomikumi ringauditooriumis Toomemäel (Lossi 38).
Meeta Eliise Veigeli (BA, juh. Anne Parmasto) seeria „Raiesmik“ on hommage Eestile kui metsariigile – maavärvidega kujutatud pool-abstraktsete oksarägastike algimpulss on pärit inimtegevuse läbi deformeeritud loodusest. Eksponeeritud Tartu Kunstimaja II korrusel.
Liisa Mudisti (BA, juh. Jüri Kask) morbiidses värvigammas neli vertikaalset, taandatud koloriidus lõendit lähtuvad inimlikest reaktsioonidest, lopsakas pintslitöös kuid hämara valgustusega maalid abstrahheerivad realiteeti väga isiklikul moel. Eksponeeritud Tartu Kunstimaja II korrusel.
Alo Valge (BA, juh. Jaan Elken) 12 paneelist kokku klapitud hiigelformaadis lõuend „Venuse taassünd“ osundab tarbimiskultuurile, kommenteerides moeglamuuri hiilgust ja viletsust jõuab Valge üldinimlike, lausa piibellike järeldusteni. Eksponeeritud Tartu Kunstimaja II korrusel.
Siimon Talviste (BA, juh. Jaan Elken) kultuurantropoloogiline eksperiment diplomitöö kui formaadiga (mille käigus analüüsis autor erinevatelt kunstiekspertide soovitusi) lõppes anonüümse abstraktsiooniga – kusjuures maalitud on need vastavalt erinevate ekspertide arvamusi arvesse võtvalt. Eksponeeritud Tartu Kunstimaja II korrusel.
Solveig Lill (BA, juh. Jaan Elken) „Igiliikujad“ on oma harvanähtavalt küpses, hiigelformaadis figuratsioonis võtnud lahendada inimkonna bioloogilise ja vaimse kestvuse, üle generatsioonide ulatuva elutahte. Eksponeeritud Tartu Kunstimaja II korrusel.
Emma Liivaku (BA, juh. Rauno Thomas Moss) new-age-ilik portreesari kontakteerub nn.internetikunstis levinud esteetiliste koodidega, kaasaegsete kunstnike poolt praktiseeritud kitshi loominguline recycling võib mõnel juhul taandada ka üleüldise resistantsuse kitshi kui sellise vastu. Eksponeeritud Tartu Kunstimaja II korrusel.
Carol Paesalu (BA, juh. Jüri Kask) mereäärsetest kivimuulidest inspireerunud eleegilised loodusmaalid on ühtaegu nii konkreetsed kui ka suure üldistusvõimega. Eksponeeritud Tartu Kunstimaja II korrusel.
Leelo-Mai Aunbaum (BA, juh. Jaan Elken) on oma ruumiliselt, mitmetasapinnaliselt asetatud basseinimaalides vaimustunud vee ja valguse rütmidest allveeujujatel. Eksponeeritud Tartu Kunstimaja II korrusel.
Carol Pahki (BA, juh. Jüri Kask) paralleelreaalsuste eksponeerimine läbi hakitud geomeetriliste kujundite on tehniliselt vaimukas ja visuaalselt efektne. Eksponeeritud Tartu Kunstimaja II korrusel.
Anastasia Anikeeva (BA, juh. Rauno Thomas Moss) regilisoose alatooniga deemonite sari on hommage El Greco dünaamilisele ekspressiivsusele. Eksponeeritud Tartu Kunstimaja II korrusel.

Tartu Ülikooli maalieriala MA lõpetajad 2016 /Tartu Kunstimaja galeriid 8.juuni-26.juuni

Hanna Marats (MA, juh. Jaan Elken) abstraktsioonide lähtepunktiks on linnalik elulaad suurlinnades, inimeste liiklemiskultuur ja avaliku ja privaatse ruumi erinevad aspektid. Eksponeeritud Tartu Kunstimaja I korrusel.
Maarja Nõmmiku (MA, juh. Jaan Elken) brucenaumanlikd, väga erilise kadreeringuga autoportreede sari koosneb kaheksast, omamoodi maalitud selfist ja ühest videost. Isiknäituse formaati „Minatu“ sari on eksponeeritud TARTMUSi (Tartu Kunstimuuseum) III krs projektiruumis, kuni 3.juuli 2016
Kristina Tammaru (MA, juh. Rauno Thomas Moss) „Ilma lõputa lugu“ on inspireeritud lapsepõlves kogetud lemmikraamatust ja selle põhjal vändatud filmist („Neverending Story“ 1984). „Lapsemeelse Printsessi lugu“ on noore kunstniku jaoks tõusnud eksistentsiaalse baasteksti rolli. Eksponeeritud Tartu Kunstimaja II korrusel.
Karin Treufeldti (MA, juh. Jüri Kask) rustikaalsed assamblaazhid on loodud roostetanud terasest suureformaadilistele plaatidele. Assamblaazhielementidele lisaks on autor kasutanud värvi, pigmente, olmekeemiat/happeid, looduslikku korrosiooni. Eksponeeritud Tartu Kunstimaja I korrusel.
Elo-Mai Mikelsaare (MA, juh. Rauno Thomas Moss) suureformaadiliste figuraalsete maalide sari demonstreerib hiilgavat toimetulekut psühhofüsioloogiliselt keerukate hingeseisundite kujutamisel, märkida tuleb ka hiilgavat maalimateeria valdamist tehnilisest aspektist. Eksponeeritud Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis.
Aleksandra Milenina (MA, juh. Anne Parmasto) eksperimenteerimislustiga loodud kollaazhid kujutavad linnaelu ja õhusõidu, kui kaasaegse moodsa elukorralduse karakteersemaid tunnuseid. Eksponeeritud Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis.

Kaitsmised algavad 8. juunil kell 10.00 Tartu Kunstimajas ja Tartmusis kell 15.00

Näituste pressitekst/kujundus:
Jaan Elken
jaan.elken@ut.ee
Tel: 5540544

TARTMUS / Tartu Kunstimuuseum
Raekoja plats 18, Tartu
3. juuni – 3. juuli 2016
K, R–P 11–18 / N 11–21
T: 744 1920

Tartu Kunstimaja
Vanemuise 26, Tartu
Indrek Grigor, tel 5559 1425
galerist@kunstimaja.ee
8. juuni – 26. juuni 2016
K-E 12-18

Ene Paldre
TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituut
tel: 737 5669, e-post: ene.paldre@ut.ee

Meedia:
Kaire Nurk “Millest räägivad diplomimaalid?” Sirp 08.07.2016

Rein Kelpman
“Argipäevased Illusioonid  / Everyday Illusions” 05.05. – 29.05. 2016

Rein Kelpmani sõnul on Kunstimaja näituse puhul tegemist järjekordse eksperimenteerimisega maalimaterjalide maailmas, kus loomingu keskne osa on faktuuril. Enamik töid on valminud vahemikus 2014-2016 ning viimased lõpetatud vahetult enne näitusesaali jõudmist.

„Minu loomingut võib vist nimetada protsessuaalseks, kuna enamik pilte pole korraga ja lõpuni valmis, aegajalt võtan ette mõne seina ääres seisnud maali, et sellele uut värvikihti kanda.

Olen püüdnud tabada eneselegi ootamatuid ja raskesti talletatavaid koloriidikooslusi, kombates intuitiivselt värvide kooskõlasid. Pildi formaadil on sealjuures oluline roll intiimse seisundi loomises ning peaks vaataja ehk justkui enesesse haarama. Ma usun ja loodan, et minu piltide koloriidi intensiivsus ja kompositsooniline lakoonilisus kõnetavad vaatajaid nii-öelda “kõva  häälega”.

Näituse pealkiri ei tähenda aga midagi muud, kui katset hetkeks astuda argielulisest rutiinist illusoorsetesse kujutlustesse.”

Rein Kelpman (snd 1960) on vabakutseline kunstnik, kes näitustel osalenud 1980ndate keskpaigast. Kelpmani varasemat maalilaadi on iseloomustatud nii ekspressiivsete kui nihestatult primitiivsetena, ent need valdavalt figuraalsed, jutustava sisuga maalid asendusid 1990ndatel geomeetrilise iseloomuga abstraktsioonidega, kus loo asemel kesksel kohal maalipinna faktuur. Emotsionaalses plaanis iseloomustab kogu Kelpmani loomingut enesekaemuslik, sissepoole pööratud meeleolu.

Huupi „Plat Principal / Pearoog“ 05.05. – 29.05. 2016

See näitus on üks lugu. Lugu, mille peategelasteks on liha ja koduperenaine. Koduperenaisel on lihalikud mured: Kust tuleb see siga ja kuidas teda tapma peaks? Miks on mehel jänes püksis? Miks on sarvedega naine seotud? Jne.
Millega lugu lõpeb või jätkub, näeb näitusel Plat Principal (pr k Pearoog)
Kunstnik tänab:
Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapital, Tartu Kunstimaja, Aadi Tegova, Maiken Urmet, Helen Kalberg, Oskar Aitaja, Sulevyo, Harri Salu, Jaanus Kiis, Herling Jürimäe, Olga Einasto, Pille Johanson

Huupi

Huupi ehk Evelin Salumaa (snd 1982) on tartlastele tuttav kui Jakobi galerii galerist. Huupi lõpetas Tartu Kõrgema Kunstikooli maaliosakonna Tartu lõbusaid boheemlasi kujutava maaliseeriaga 2008. aastal, ning kaitses magistrikraadi Tartu Ülikooli maaliosakonnas 2012. aastal. Bakalaureuse tööks maalitud sarjaga võrreldes märksa tõsisema teema ja professionaalsema käekirjaga magistritöö “Conversations with offspring” mida kunstnik kaitses Kunstimajas, pälvis teenitult palju tähelepanu. Huupi värske maaliseeria “Plat Principal” jätkab sisuliselt sealt kus magistritöö katkes. Lapsed on vahepeal kasvanud, kodukana on tagasi tööl, maailm avaram, ent sedavõrra ka julmem.

——————————-

This exhibition is a story. A story about meat and a housewife. She has carnal problems. Where does this pig come from and how should she kill it? Why is there a rabbit inside the pants of a man? Why is the woman with horns tied up? Etc. How does this story end or will it evolve, will be reaveled at the exhibition Plat Principal (main course in French).

Huupi

Huupi aka Evelin Salumaa (1982) is known in Tartu as Jakobi gallery manager. Huupi graduated from Tartu Art College painting department in 2008, with a series that was depicting happy bohemians from Tartu. She got her masters degree in Tartu University in 2012. Compared to the previous theme, series “Conversations with offspring” was much more serious and executed with fine technique. The exhibition in Kunstimaja got a well deserved attention. The brand new series „Plat Principal” takes place several years later, the kids have grown, houswife is back at work and the world has expanded. But with the expansion the cruelty has grown as well.

Raimu Hanson “Maalid räägivad loo lihast ja perenaisest” Tartu Postimees 06.05. 2016
Kaire Nurk “Kuidas ületada maali piire?” Sirp 27.05.2016
Tartu kunstimajas näeb liha, paati ja argipäevaseid illusioone ERR uudised 06.05.2016
Enriko Talvistu “Kunstimaja kütkestab traditsioonilise maaliga” Tartu Postimees 10.05. 2016