Tartu Kunstimaja / Tartu Art House

Evi Tihemets “Kohtumine 57 aastat hiljem”
17.11.–11.12.2016

Näitusel “Kohtumine 57 aastat hiljem” heidab graafik Evi Tihemets pilgu möödanikku ja näitab oma 1959. aastal Karjala ja Koola poolsaare matkal valminud töid. Vaid aasta tagasi kunstiinstituudi lõpetanud Tihemetsa reisikaaslasteks sel matkal olid kolm tunnustatud maalikunstnikku Priidu Aavik, Viktor Karrus ja Elmar Kits. See reis nõudis füüsilist ja vaimset pingutust, pakkus samas imelelisi looduselamusi ja viis ta kokku elusa geeniusega nagu Tihemets on Elmar Kitse nimetanud. Nüüd kohtuvad kaks toonast reisikaaslaset Tihemets ja Kits taas Tartu Kunstimajas.

Loomingulised komandeeringud nagu neid siis kutsuti viisid kunstnikke meie toonase kodumaa mõõtmatutele avarustele. Töötamine erinevates geograafilistes paikades, õpetas neid nägema värvi ja märkama looduse mitmekesisust. Tihemetsa otse looduses valminud tööd on spontaansed, jäädvustatud on kargeid loodusvaateid Hibiinide, Pegrema, Sortavala ja Valamo kandis, samuti kohalikke inimtüüpe. Need vaated on  enamasti sügisese tinahalli taeva ja inimtegevusest puutumatu loodusega. Samas näeb ka kohustuslikku tööstusmaastikku Murmanski ja Arhangelski lähistelt. Toona valminud realiteedi truu loominguga astuvad dialoogi aastakümneid hiljem 2007 aatal Islandilt saadud matkamuljed, mis Tihemtsal on vormunud suure üldistusega kivide portreedeks. Neis näeb tema kui graafiku suurepärast tehnikate kasutuse oskust, kus kuivnõelas ja söövituses valminud lehed võluvad oma maaliliste toonidevaheldusega. Need monumentaalsed kivide portreed on kui ülemlaul saare vulkaanilisele loodusele. Näitus on rännak ajas, kus inspiratsiooni andjaks loodus ja selle eripära. Oma  pika loomingu jooksul on Tihemets, neid elamusi jäädvustanud erinevate vahenditega, kuid tema töödes  on alati tunda kunstniku siirast imetlust kujutatu vastu.

Esimene reis nagu Tihemets on öelnud tegi temast kunstniku, sellele aitas kaasa nii toonane kohtumine Elmar Kitsega kui ka reisil kogetud erakordsed looduseelamused. Tihemetsa näitus on samas ka kui rännak ajas – kunstnikuks kujunemise aastatest küpseks meistriks kasvamiseni.

Näitust toetas Eesti Kultuurkapital.
Näituse kujundus: Evi Tihemets
Pressitekst: Tiiu Talvistu

Täpsem info:
Evi Tihemets
mob: 520 4899

Tartu Kunstimaja
Vanemuise 26, Tartu

Margit Lõhmus
“Armastusetuba + – Studies of Sexuality”
17.11.-11.12. 2016

From Berlin from margit lohmus on Vimeo.

NÄITUSELE KANDIDEERIMISE TINGIMUSED:

* Erialane kõrgharidus ja/või kuulumine erialaliitu
* Näitusele esitatav teos (maal, graafika, skulptuur, istallatsioon, foto/digitaalprint, video) peab olema valminud 2016. aastal
* Üks autor võib näitusele esitada maksimaalselt kaks teost
* Teoste esitamine ja valimine näitusele toimub virtuasalselt

Esineda soovivatel kunstnikel palume saata hiljemalt 27. novembriks 2016 e-posti aadressile taotlus@kunstimaja.ee märksõnaga AASTANÄITUS 2016 järgmised andmed:

1. EESNIMI, PEREKONNANIMI:
2. SÜNNIAASTA:
3. HARIDUS / LOOMELIIDU NIMI:

4. TEOSE ANDMED:
* pealkiri
* tehnika
* mõõdud

5. REPRO NÄITUSELE ESITATAVAST TEOSEST

Näituse kujundab Jevgeni Zolotko

Näituse avamine reedel, 16. detsembril 2016 kl 17.00!

Lisainfo: Indrek Grigor / TKL galerist; 5559 1425 (helistada E-R kl 10-16; muudel aegadel kõnedele ei vastata); galerist@kunstimaja.ee

“Tõotatud Valgus”
Tartu Kunstimaja 20. 10. – 13. 11. 2016 
Galerii Noorus 13.10 – 30. 10. 2016

Kunstnikud:
Anna Salmane ja Krišs Salmanis (Läti), Bence György Pálinkás (Ungari), Berat Işık (Türgi), David Kellner (Austria), Diana Tamane (Eesti/Läti), Jevgeni Zolotko (Eesti), Matija Plevnik (Sloveenia), Rapolas Valiukevičius ja Aukstasis Moxlas (Leedu) ja Terje Toomistu (Eesti)

Kuraator: Tanel Rander

“Tõotatud valgus”

Näitus “Tõotatud valgus” käsitleb valguse mõistet ja selle päritolu kaasaja kontekstis ning püüab sõnastada erinevust valguse ja valgustuse vahel. Valgus, mille all tänapäeval mõistetakse nii loomulikku kui tehislikku valgust, põhineb inimesel ja tema kujunemisel hilismodernseks subjektiks. See kujunemine on ajalooline protsess, mis seisneb Lääne tsivilisatsiooni missioonis vabastada kogu ülejäänud planeet pimedusest ning luua universaalsed inimsuse alused. “Tõotatud valgus” lähtub hilismodernse kaasaja mõranenud enesekuvandist ja võimalusest, et Lääne tsivilisatsiooni valgustuslik missioon on ebaõnnestunud. Näitus toob kokku allegoorilised, kriitilised, eksperimentaalsed ja uurivad kunstiteosed, mida võib seostada modernsuse põhilise valguskandja – inimsubjektiga. Küsimus on selles, kas see subjekt tõepoolest kannab valgust või on ta valgustuse käigus kaduma läinud. Ja kui palju on üldse järele jäänud progressiivsest maailmapildist, mis tõotas inimpõlve paranemist ja nägi tulevikku heledates toonides?