Tartu Kunstimaja / Tartu Art House

TÖÖDE VASTUVÕTT TARTU KUNSTNIKE AASTALÕPUNÄITUSELE
algab 01. detsembril ja lõpeb pühapäeval, 13. detsembril 2015 kell 17.30!

Töö tagusel (ja pakendil) peavad olema märgitud:
* kontaktandmed (tel. nr, e-posti aadress)
* autori nimi
* sünniaasta
* teose pealkiri
* tehnika / aasta

Tööd tuua II korrusel asuvasse kantseleisse kl 12.00 – 17.30.
Kui kantselei on suletud, võtavad töid vastu I korrusel asuvad saalivalvurid.

Tööde vastuvõtmine toimub registreerimislehe alusel .

Palun tutvuda tööde üleandmis-vastuvõtu tingimustega ja hilisema tööde ladustamise korraga. Andes oma allkirja, nõustute vastavate tingimustega.

Töö peab olema korralikult vormistatud ja võimaldama seinale riputamist / kinnitamist.
Ebakorrektselt vormistatud või registreerimata tööd ei kuulu eksponeerimisele.

Tööd valib ja näituse kujundab Eike Eplik.

NÄITUSE AVAMINE toimub reedel, 18.detsembril 2015 kell 17.
Indrek Grigor
TKL galerist
galerist@kunstimaja.ee
5559 1425

www.kunstimaja.ee

„Sissejuhatus paradiisi“ on installatsiooni- ja maalinäitus lootuse ja lohutuse võrdkujudest.
Seisin pea ühe terve suve ühe jõe kaldal, vaatasin tumedat voolavat vett ja justkui ei olnudki enam lootust. Lootusekillud ulpisid voolaval veepinnal tasa kaugele ära. Meenutasin, et jõgi on transformatsioon. Kaotasin lootuse, leinasin lootust, kuid mõistsin lootust – lootus on kildudes. Muundumine. Lootus on alati, tal on hoomamatu kuju ja ta vaatab kildudest vastu. See on alistumine usaldusele, selle rõõmule. (Kaia Otstak)

Paradiis tundub liiga kaugele tulevikku jäävat, selle aseaineks võiks olla siin maises olevikus nostalgia, mis ammutades ainest minevikukogemustest justkui loob illusoorse tee õnnele. (Olivia Parmasto)

Kaia Otstak (s. 1987 Tallinnas, elab ja töötab Eestis) on visuaalkunstnik ja filosoofia õpilane, kes on tegelenud ka performance-kunsti ning kaasaegsest kunstist ja tantsukunstist kirjutamisega. Bakalaureuse kraadi omandas Tallinna Ülikoolis filosoofia erialal ja hetkel jätkab sealsamas filosoofia õpinguid magistrantuuris. Ta on osalenud isikunäitustel ja ühisnäitustel, esinenud rahvusvahelistel üritustel ning kirjutanud kriitikat KUNST.EE-le, TeMuKile ja teistele eriväljaannetele. Otstak huvitub esitusviiside leidmisest eetilistele küsimustele ja müstitsismile laiemas tähenduses.
http://kaiaotstak.planet.ee
http://kaiaotstak.wordpress.com

Olivia Parmasto on värskelt lõpetanud Tartu Ülikooli maaliosakonna, on täiendanud ennast Hispaanias (Universidad de Polytecnica de Valencia). Ta on osalenud isikunäitustel ja ühisnäitustel nii Eestis kui ka välismaal. Hetkel resideerub Soomes Loviisa Kunstistuudios. Parmasto huvitub maali ja uusmeedia vahendite kombineerimisest, olulisel kohal on näitusevaataja kaasamine.
http://parmastoolivia.weebly.com

Näitus jääb avatuks 13. detsembrini 2015.

Suured tänud: Liisi Reittalu, Tiina Parmasto, Kristina Kivirand, Kaarel Narro, Timo Toots, Krista Sokolova, Marju Bormeister, Marika Agu, Kärt Hammer.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital, K-Rauta, Valge Klaar.

Fotograafia alguspäevist alates on foto tahtnud saada jooneks – otsitud on erinevaid viise ja vahendeid kujutise paberile kandmiseks, moodust fotokujutise söövitamiseks ja selliselt trükiplaadi loomiseks. Fotograafia arengut võibki jutustada kui söövitustehnikate ja fotokujutise kombineerimise lugu.

Juba 1813. aastal söövitas fotograafia üks rajajaid Nicéphore Niépce sensibiliseeritud bituumeniga kaetud tinaplaati, originaalkujutiseks oli kontuurjoonistus paberil. 1850ndatel kohandas teine fotoajaloo suurkuju William Henry Fox Talbot gravüürmeetodi fotode trükkimiseks. Gravüüri läbimurre toimus XIX sajandi lõpul, kui fotos otsiti alternatiivi masstiraažile.
Fotopolümeerprotsess on sügavtrükimeetodis uus võimalus, mille kasutamine hoogustus 1990ndatel aastatel. Selle käigus kõigepealt prinditakse fotokujutis kilele, seejärel paigutatakse kile koos polümeerplaadiga vaakumraami, plaati valgustatakse ultraviolettvalguses ning kantakse peale raster. Kogu ülejäänud protsess toimub vees – kujutist ei söövitata nagu traditsioonilises gravüüris, vaid see saavutatakse veega töödeldes. Tulemuseks on trükiplaat, millele kantakse värv. Seejärel trükitakse pilt paberile nagu sügavtrükitehnikatele omane. Polümeermeetodis ei kasutata happeid ja see on täiesti mürgivaba.
Polümeerfotogravüür paigutub fotograafia ja graafika vahepeale, seda saab kasutada erinevate kunstiliste efektide saavutamiseks. Tulemus on sarnane akvatinta, ofordi, metsotinto ja teiste sügavtrüki kujutistega. Polümeertehnika avab nii graafikule kui fotograafile tee uute võimaluste maailma.
Olen polümeerfotogravüüriga tõsisemalt tegelenud viimased kaks aastat.

Head vaatamist!
Ove Maidla

Meedia:
Raimu Hanson “Pildid sünnivad foto ja trükitehnika abielust” Tartu Postimees 17.11.
2015

AVAMISPIDU teisipäeval, 01.detsembril kell 18.00!

Eesti kunsti lähiajalugu kunstnike enese kaudu
Andmebaasidokumentaal, installatsioon
19.11.-13.12.2015

Näitus lähtub sellest, mis tundub mulle viimasel ajal huvitav ja oluline: aeg ja inimesed. Viimaste talletamisel videosse asetuvad tegelased ajamasinasse – väliselt jäävad nad samaks, kuigi maailm muutub. Aja möödudes ei ole nad samatähenduslikud, eriti neile endile. Kindla sisuga dokumentaalne materjal muutub aja möödudes.

Projekt sisaldab kolme intervjuude komplekti, mis tehtud Pärnu, Tallinna ja Tartu kunstnikega 2013-2015. Küsimuste ring on olnud erinev. “Pärnu monoloogides” räägivad Pärnu kunstnikud ja need, kel on olnud side Pärnu kunstiga: loomingulise elu võimalikkusest väikelinnas ja oma suhtest Nongrata rühmitusega. “Kunstihoone AD 2015” on eranditult Tallinna Kunstihoone ateljeedega seotud kunstnikest. Neid küsitlesin tööpäevast ateljees ja palusin meenutada mõnda lugu. Tartu intervjuud on Kunstimaja asukatest, kuid ka teistest Tartu kunstnikest, kel on arvamus Tartu kunstist. Intervjuud on Eesti kunsti lähiajalugu kunstnike enese kaudu.
Dokumentaalmaterjali jaoks on loodud originaalne kasutajaliides, mille on programmeerinud James Llewelyn Connor. Vaataja saab dokumentaalfilmi ise monteerida. Tartu materjalist on täiendavalt tehtud flicker-film-tüüpi videoteos, tuues värve novembripimedasse galeriisse. Muusika autor on Renee Kelomees.
Vt samuti:
http://www.kelomees.net/arthall.html
http://www.kelomees.net/parnumonologues.html
Intervjuud tehtud järgmiste kunstnikega:
Pärnu: Peeter Allik, Mila Balti, Janno Bergmann, Billeneeve, Andrus Joonas, Marian Kivila, Toomas Kuusing, Aivar Kurvits, Al Paldrok, Pusa, Alar Raudoja, Siram, Sorge, Jaak Visnap, Ville-Karel Viirelaid, Jasper Zoova.

Tallinn: Jaan Elken, Denes Farkas, Tiiu Kirsipuu, Tarrvi Laamann, Tõnis Laanemaa, Leonhard Lapin, Raul Meel, Tanja Muravskaja, Marko Mäetamm, Mall Nukke, Kaido Ole, Anne Parmasto, Jaan Toomik, Mari Roosvalt, Lembe Ruben, Liina Siib, Lauri Sillak, Tiina Tammetalu, Eveli Varik, Toomas Vint.

Tartu: Peeter Allik, Ahto Eller, Albert Gulk, Andrus Kasemaa, Markus Kasemaa, Ilmar Kruusamäe, Peeter Krosmann, Maret Kuura, Lembit Küüts, Mati Leppik, Jane Liiv, Margus Lokk, Kaie Luik, Jaan Luik, Kaire Nurk, Andrus Peegel, Imat Suumann, Edgar Tedresaar, Nadežda Tšernobai, Alar Tuul.

Vt samuti:
http://www.kelomees.net/arthall.html
http://www.kelomees.net/parnumonologues.html

Tänan järgmisi asutusi ja isikuid:
Tartu Kõrgem Kunstikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital; Rihhard Krüüner, Eneri Taul, Jaanus Eensalu, samuti kõiki osalenud kunstnikke.

Meedia:
Indrek Grigor “Steroididega toidetud stereotüübid ja loomismüüt” Sirp 04.12. 2015