Eesti kunstis on graafik Laine Puki looming ehk jäänud vähemärgatavaks, Tartus vast mitte. Tunnustatud õpetajate reast Tartu Kujutava Kunsti Koolis esimeses lennus aastatel 1951–56 hoolimata jätkas ta õpinguid Riiklikus Kunstiinstituudis graafika erialal 1957–61. Jõgevamaal Õuna külas sündinud kohusetundlikule tütarlapsele ei saanud kümme aastat tõsist kunstikoolitust mööduda manuaalsele meisterlikkusele jälgi jätmata. Diplomitööks tehtud Juhan Liivi „Varju” illustratsioonidele mingisuguse Moskva komisjoni poolt antud negatiivse soovituse peale uus teema võtta, jättis noor kunstnik selja sirgeks ning edasine elu kulges olude sunnil 30 aastat Tartu Lastekunstikoolis joonistamise-, maali- ja kompositsiooniõpetajana. Tema nõudliku, aga siiski heasoovliku juhendaja käe all on õppinud väga palju hilisemaid kunstnikke ja kunstiga seotud inimesi. Tänu loomuomadustele jäi ta ise pikaks ajaks kahjuks varju ja liialt tagasihoidlikuks. Alles 1970ndate lõpupoole võis jälle tema peenetundelist graafikat Tartus näitustel näha ning Tartu Kunstnike Liidu liige oli ta alates 2000. aastast. Ka pensioneerununa ei jätnud ta juhust kasutamata organiseerimaks kunstihuvilisi erinevatesse stuudiotesse ja õpitubadesse. Üks tema suuri saavutusi on kindlasti poja, Aapo Puki, eesti üheks hetke tugevamaks portretistiks koolitamine muude kunstiinstituudi õppejõudude kõrval. Laine Puki õpilaste meelde jääb ta kahtlemata tugeva kunstipedagoogi ja suunajana, kes meenub mõtetes ka peale tema lahkumist.
Tartu Kunstnike Liit
Tartu Lastekunstikool
Tartu Kunstikool
Tartu Kunstimuuseum
Ärasaatmine reedel, 03. juunil kell 11.00 Tartu Pauluse kirikus.
Rubriigid:Määratlemata|In memoriam Laine Pukk 19.06.1935–29.05.2022 kommenteerimine on välja lülitatud
Neljapäeval, 26. mail kell 16.00 toimub Tartu Kunstimaja suures saalis Edgar Tedresaare näitusel „Antropotseen” Andrus Laansalu loeng.
Loeng on peamiselt sellest, kuidas praeguses looduse ja kultuuri olukorras ei saa humanitaaria ja loodusteadused enam eraldatult tegutseda ja uusi teadmisi luua. Mõlemas valdkonnas muutub tegelikkusest arusaamine üha problemaatilisemaks, kui ei hakata sisuliselt ja sügavuti kasutama teise valdkonna teadmisi ja mõtlemisviise. Laansalule tundub, et suurem probleem on humanitaaria poolel, kus loodusteaduste teadmisi küll aegajalt loetakse ja tegelikult ka arvestatakse nendega, aga sisulised teadmised loodusteadustest on väga juhuslikud. See olukord peab muutuma ja nendes valdkondades tuleb hakata koos mõtlema.
Andrus Laansalu on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse doktorant ja lektor. Ta uurib kunstiteaduse ja konserveerimise kokkupuutealasse jäävaid probleeme biosemiootika kaudu – kuidas kunstiobjektid purunevad ja kuidas sellest purunemisest kultuuris aru saadakse. Laansalu on töötanud ajakirjaniku ning kultuurikriitikuna, arvutimängutööstuses heliinsenerina ning osalenud rühmituses MIMproject.
Loengut saab jälgida ka veebiülekandena Tartu Kunstimaja Facebooki lehel.
Üritus on tasuta.
Rubriigid:Määratlemata|Andrus Laansalu loeng näitusel „Antropotseen” kommenteerimine on välja lülitatud
Reedel, 6. mail kell 17 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Edgar Tedresaare isikunäitus „Antropotseen”.
Näitus tegeleb ajastikuga, mil inimliik on biosfääris domineeriv ning meie tegevus mõjutab otseselt planeedi elukeskkonda. Tedresaar keskendub peamiselt maastikele, mida inimene on ümberkujundanud ja korrastanud ning kust pärinevad tehnoloogiakeskse maailma jaoks olulised maavarad ja muud ressursid. Kõige selle peale me igapäevaselt ei mõtle, kuid nende ammutamise tulemusena hävivad nende piirkondade looduslikud liigid ja keskkonnad ning majandusliku kasu nimel kannatavad suured inimhulgad.
Tedresaar jätkab vormiliselt lõuenditükke uuesti väärtustava upcycling projektiga. Abstraktsete kompositsioonide aluseks on aerofotod ning need moodustuvad erinevate struktuuridega linase kanga kokku õmblemisel ja -liimimisel. Materjal on töödeldud pigmenteeritud lasuurikihtidega luues erinevate pindade koosmõjul akvarelliliku kuma.
Kunstnik lisab: „Püüan panna vaatajat mõtisklema oma igapäevaelu harjumuste mõju üle ning tajuma protsesse laiemalt. Maailm vajab muutusi, kuid indiviidid ei taha oma subjektiivsest mugavusest lähtuvalt neid ellu viia. Kui aga tootmine toimub kusagil mujal, siis ei pea sellele mõtlema. Suured naftapuurtornid ookeanides, arktiliste jääpankade sulamine, jäädavalt hävivad liigid ning miljonid igal aastal õhusaaste tõttu surevad inimesed on kõik ’kusagil mujal’, keegi ei taha tunnistada end süüdi. Aga keda me siis süüdistame endale tekitatud ahvatlustes?”
Edgar Tedresaar (s 1984) on õppinud maali Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja Tartu Ülikoolis. Tahvelmaalide tegemise kõrval on Tedresaar koos rühmitusega Piiritus üks hinnatumaid seinamaalingute teostajaid Eestis. Tema viimane isikunäitus Tartu Kunstimajas toimus 2016. aastal monumentaalgaleriis.
Heliteos: Indrek Asukül, Talis Paide.
Videoteos: Sten Saarits.
Tekstid: Margit Lõhmus, Maarja Pärtna, Piret Põldver.
On Friday, 6 May at 5 p.m. the painter Edgar Tedresaar will open his solo exhibition “Anthropocene” in the large gallery of Tartu Art House.
The exhibition talks about the epoch when humankind dominates the biosphere and our actions directly influence the living environment of the planet. Tedresaar mainly focuses on landscapes that people have reshaped and reformed. These are the places where the minerals and natural resources that are important for the everyday life in our techno-centric world come from. We don’t think about all of this often, but as a result of obtaining them, the natural species and environments of these areas perish and the pursuit of financial gains leads to the suffering of innumerable masses.
Structurally, Tedresaar continues with his project of using pieces of canvas as a method of upcycling. The abstract compositions are based on aerial photography and they are the result of sewing and gluing together linen canvases with different structures. The material has been treated with layers of pigment and the various surfaces resemble the glow of watercolours.
The artist adds: “I try to make the viewers think about the impact of their everyday habits and to sense the processes on a wider scale. The world needs changes but individuals don’t want to carry them out since this would transform their level of comfort. However, when production occurs somewhere else, we don’t have to think about it. Enormous oil platforms in oceans, the melting of the Arctic ice, permanently destroyed species and millions of people dying annually because of air pollution are all ‘somewhere there’, nobody wants to take the blame. But who do we blame for the temptations that we create for ourselves?”
Edgar Tedresaar (b 1984) has studied painting at the Tartu Art College and the University of Tartu. Besides his work as a painter, Tedresaar alongside the group Piiritus are some of the most esteemed muralists in Estonia. His last solo exhibition in the Tartu Art House was in 2016 in the monumental gallery.
Sound work: Indrek Asukül, Talis Paide.
Video work: Sten Saarits.
Texts: Margit Lõhmus, Maarja Pärtna, Piret Põldver.
The exhibition is part of the art program of Biotoopia.
The exhibition is open until 5 June.
Rubriigid:Määratlemata|Edgar Tedresaar „Antropotseen” / Suur saal / 06.05.–05.06.2022 kommenteerimine on välja lülitatud
Reedel, 6. mail kell 17 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Marge Nelgi isikunäitus „Trompe-l’oeil ehk silmapete”.
Marge Nelk tegeleb oma näitusel maagilise inventuuriga – enda ümber ja sisse kogunenud asjade ning nähtuste inventariseerimise ja süstematiseerimisega. Viimasel paaril aastal on kunstnikul olnud võimalus tegeleda enda ümber ja sees olevate asjade ning nähtuste süstematiseerimisega. Süsteemide loomiseks on ta kasutanud Trompe-l’oeil stiilis kurioosseid kabinette (Cabinets of Curiosity), mis sobivad selleks suurepäraselt.
Ent siiski on need süsteemid vaid silmapetted – esemed on küll korrapäraselt teemade kaupa lahterdatud, maailm on korrastatud, riiulis, kapis, paigas ja kontrolli all, kuid loodud süsteemid on lähemal vaatlusel kummalised ja nihestatud – suurused ei klapi, osad asjad ei ole reaalselt olemasolevad või on vales kategoorias. Tegu on luhtaläinud katsega kaosest korda luua. Aegade sadestuses saavad kokku võimalik ja võimatu.
Marge Nelk (s 1975) on lõpetanud Tartu ülikooli usuteaduskonna ja Tartu Kõrgema Kunstikooli fotoosakonna. Hetkel tegutseb ta vabakutselise kunstniku, illustraatori, kujundaja ja fotograafina. Lisaks on tal pooleli õpingud Tartu Kunstikooli 3-D erialal.
On Friday, 6 May at 5 p.m. Marge Nelk will open her solo exhibition “Trompe-l’oeil or Decieve the Eye” in the small gallery of Tartu Art House.
Marge Nelk uses her exhiption to conduc a magical inventory: listing and systematising things and phenomena found around her. Over the last years, there has been an opportunity to take stock and to organise the objects and phenomena that have accumulated around her. Trompe-l’oeil-style cabinets of curiosity are perfect for creating systems.
However, the results are deceptive: objects are regularly compartmentalised by topic, the world is organised, on a shelf, in a closet, in place and under control, but on closer inspection the created systems are strange and distorted. The sizes don’t fit, some things do not really exist or are in the wrong category. It is a failed attempt to restore order from chaos. The possible and the impossible meet in the Deposits of Time.
Marge Nelk (b 1975) graduated from the Faculty of Religion at the University of Tartu and the Department of Photography at the Tartu Art College. She currently works as a freelance artist, illustrator, designer and photographer. Nelk is also studying 3D art at the Tartu Art School.
The exhibition is open until 5 June.
Rubriigid:Määratlemata|Marge Nelk „Trompe-l’oeil ehk silmapete” / Väike saal / 06.05.–05.06.2022 kommenteerimine on välja lülitatud
Eesti kunstis on graafik Laine Puki looming ehk jäänud vähemärgatavaks, Tartus vast mitte. Tunnustatud õpetajate reast Tartu Kujutava Kunsti Koolis esimeses lennus aastatel 1951–56 hoolimata jätkas ta õpinguid Riiklikus Kunstiinstituudis graafika erialal 1957–61. Jõgevamaal Õuna külas sündinud kohusetundlikule tütarlapsele ei saanud kümme aastat tõsist kunstikoolitust mööduda manuaalsele meisterlikkusele jälgi jätmata. Diplomitööks tehtud Juhan Liivi „Varju” illustratsioonidele mingisuguse Moskva komisjoni poolt antud negatiivse soovituse peale uus teema võtta, jättis noor kunstnik selja sirgeks ning edasine elu kulges olude sunnil 30 aastat Tartu Lastekunstikoolis joonistamise-, maali- ja kompositsiooniõpetajana. Tema nõudliku, aga siiski heasoovliku juhendaja käe all on õppinud väga palju hilisemaid kunstnikke ja kunstiga seotud inimesi. Tänu loomuomadustele jäi ta ise pikaks ajaks kahjuks varju ja liialt tagasihoidlikuks. Alles 1970ndate lõpupoole võis jälle tema peenetundelist graafikat Tartus näitustel näha ning Tartu Kunstnike Liidu liige oli ta alates 2000. aastast. Ka pensioneerununa ei jätnud ta juhust kasutamata organiseerimaks kunstihuvilisi erinevatesse stuudiotesse ja õpitubadesse. Üks tema suuri saavutusi on kindlasti poja, Aapo Puki, eesti üheks hetke tugevamaks portretistiks koolitamine muude kunstiinstituudi õppejõudude kõrval. Laine Puki õpilaste meelde jääb ta kahtlemata tugeva kunstipedagoogi ja suunajana, kes meenub mõtetes ka peale tema lahkumist.
