Meie seast on lahkunud maali- ja vitraažikunstnik Anne Vasar.
Kunsti õppis Anne Tartu Ülikooli maaliosakonnas, lõpetades selle 2004. ja õpetajakoolituse 2005. aastal. Suure osa elust oli Anne vabakutseline kunstnik, aga ta on töötanud ka kunstiõpetajana üldhariduskoolides ja Põltsamaa kunstikoolis.
Anne oli mitmekülgne maalija. Hoogsate pollocklike abstraktsioonide kõrval on eriti tundlikud tema maastikumaalid. Ta armastas maalida oma maakodu ümbruse lihtsaid motiive heinamaa ja metsaviiruga, vahel vürtsitades neid mõne roostetanud tünni või loorehaga. Oma viimase suurema maaliseeria maalis Anne Põltsamaa lossi varemetest, olles sealse kunstikooli õpetaja.
Anne oli tegus vitraažikunstnik. Ta oli üks Antoniuse gildi vitraažikoja aktiivsetest kunstnikest, ja kui see töökoda lõpetas, jätkas klaasitööd oma koduateljees. Vitraažinäitused mitmetes Eesti paikades on olnud erksad ja üllatavad. Üheks Anne lemmikmotiiviks oli sulatatud pudeliklaasidest naisakt. Paljusid kodusid jäävad kaunistama Anne loodud kirkad ja värvirõõmsad vitraažid ustes ja akendel.
Jääme meenutama Anne vahedat huumorit, kõlavat naeru, vaimukust, vitaalsust ja elurõõmu.
Tartu Kunstnike Liit
Rubriigid:Määratlemata|In memoriam Anne Vasar kommenteerimine on välja lülitatud
Neljapäeval, 17. märtsil kell 15.30 toimub Tartu Kunstimaja suures saalis näitusest „Möödarääkimised“ tõukuv vestlus hariduspsühholoog Grete Arro ja meediakanali Levila asutaja Daniel Vaariku vahel.
Vestluse põhifookuses on üle- ja/või mööda kommunikeerimine inimlikul tasandil ja ühiskonnas laiemalt.
Esmaspäeval, 21. märtsil kell 19.00 toimub Tartu Kunstimaja väikeses saalis Solveig Lille näitusel „Mikroobi kalleim mälestus“ Toivo Maimetsa loeng rakkude elust.
Loeng räägib rakkude elust – kuidas nad välja näevad, kuidas sünnivad, kasvavad, paljunevad ja surevad. Tänapäevased mikroskoopiatehnikad võimaldavad rakke jälgida väga suure täpsusega ning see avab iga päev uusi tahke nende elust. Samas pakub see põnev maailm ka inspiratsiooni paljudele kunstialaldele, kujutavast kunstist kirjanduse ja filmini.
Toivo Maimets on Tartu Ülikooli rakubioloogia professor ja Euroopa Ravimiameti Uudsete Ravimite Komitee (CAT) liige. Ta on kaitsnud teaduste kandidaadi kraadi Moskva Ülikoolis (1984) ja doktorikraadi Tartu Ülikoolis (1991). Tema teadustöö on seotud molekulaarsete signalisatsiooniradadega inimese kasvajarakkudes ja embrüonaalsetes tüvirakkudes, ta on kolme raamatu ja umbes 80 teadusartikli autor. Mitmete rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide liige (Academia Europea, Euroopa ja Ameerika vähiühingud jt.). Ta on olnud juhtivatel kohtadel rahvusvahelistes teadusühendustes (Euroopa Molekulaarbioloogia Konverentsi president, UNESCO Rahvusvahelise Bioeetika komitee asepresident) ja mitmete Euroopa Komisjoni paneelide liige ja juht.
Reedel, 11. märtsi kell 17.30 toimub Tartu Kunstimaja suures saalis näitusel „Möödarääkimised” Raul Kelleri loeng helikunstist.
Loeng annab sissejuhatuse heli kui kunstilise väljendusvahendi ajaloost kujutavas kunstis ja interdistsiplinaarsel väljal. Puudutatakse 20. sajandist alguse saanud muusikalise eneseväljenduse laienemist ja protsessuaalse ning performatiivse kunsti formeerumist alates eelmise sajandi 50-ndatest aastatest ning mõistepaari heli- ja müra.
Loengu viib läbi kunstnik Raul Keller, kes aastatel 2014–2019 töötas Eesti Kunstiakadeemias uue meedia õppetoolis professorina.
Üritusi saab jälgida ka veebiülekandena Facebookis Tartu Kunstimaja lehel.
Üritused on tasuta!
Rubriigid:Määratlemata|Raul Kelleri loeng ning Grete Arro ja Daniel Vaariku vestlus näitusel “Möödarääkimised” ja Toivo Maimetsa loeng näitusel “Mikroobi kalleim mälestus” kommenteerimine on välja lülitatud
Laupäevast, 26. veebruarist on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud helikunsti grupinäitus „Möödarääkimised”. Näituse kuraator on Martin Rästa.
Mis saab siis, kui masskommunikatsiooni kutsuvate võimaluste ajel asendub dialoog lõputute paralleelsete monoloogidega? Kas sõnumitest tiine eeter püsib või langeb mürinal kokku? Mis saab siis, kui info ei vahetu, vaid peegeldub tagasi endakujulisse tühjusesse? Või siis, kui võimetus aktiivselt kuulata muutub niivõrd valdavaks, et iga endast erinev mõte hajub kiiremini kui selle kostumine? Mis saab, kui kõik räägivad samal ajal, aga mitte keegi ei kuula?
Näitus liidab osalevate kunstnike sõnumid generatiivseks ühisteoseks, uurides dialoogiprotsessi tähendust ja võimalikkust internetijärgsel ajastul.
Näitusel osalevad: John Grzinich, Roomet Jakapi, Raul Keller, Kiwa, Patrick Tubin McGinley, Uku Pira, Ann Reimann, Martin Rästa, Sten Saarits, Karl Saks, Renzo van Steenbergen, Taavi Suisalu, Hello Upan.
From Saturday, 26 February the sound art group exhibition “Misconnections” is open in the large gallery of the Tartu Art House. The exhibition curator is Martin Rästa.
What happens when the means of mass communication replace the dialogue with endless parallel monologues? Will the message hold up or collapse in a deafening roar? What happens when the info doesn’t transfer from one to another but is reflected back into a void of the same shape? Or if the inability to actively listen becomes so dominant that each non-conforming thought fades before it is formed? What if everybody talks at the same time but nobody listens?
The exhibition shapes the messages of the participating artists into a generative group artwork, exploring the meaning and possibility of the dialogue process in the post-internet era.
Participating artists: John Grzinich, Roomet Jakapi, Raul Keller, Kiwa, Patrick Tubin McGinley, Uku Pira, Ann Reimann, Martin Rästa, Sten Saarits, Karl Saks, Renzo van Steenbergen, Taavi Suisalu and Hello Upan.
Curator and graphic design: Martin Rästa
The exhibition is open until 27 March.
Rubriigid:Määratlemata|Helikunsti näitus “Möödarääkimised” / Suur saal / 26.02.–27.03.2022 kommenteerimine on välja lülitatud
Laupäevast, 26. veebruarist on Tartu Kunstimaja väikeses saalis avatud Solveig Lille isikunäitus “Mikroobi kalleim mälestus”.
On olemas mitut sorti maastikke, kuhu inimese jalg mitte iialgi ei astu. Mitte sellepärast, et need oleksid meile liiga kaugel, vaid vastupidi, takistuseks on nende liigne lähedus. Need on maastikud allpool naha piiri, mikroobide ja bakterite maailmad – elavad, töötavad, paljunevad ja omavahel suhtlevad keerukad süsteemid. Kuid ka selle kõige võõrama, ent lähema looduse kihi olemasolu on mõistlik endale aeg-ajalt teadvustada, sest just seal aset leidvate sündmuste käigul on vahetu mõju nii meie enesetundele kui kogu olemisele ja olemusele.
Teised kõndimatud paigad on need, mida sünnitavad esimeste maastike ühed elanikest, närvirakud, meie peas. Kui midagi ette kujutada, jõuab esile manatud pilt meie teadvusesse nende vahendusel. Niisiis, kui inimene mõtleb rakkudest, võiks peaaegu öelda, et rakud jutustavad inimesele iseendast.
Solveig Lill (s 1994) on saanud bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis maalikunsti erialal ja magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias kaasaegse kunsti õppekaval (2020). Samuti on ta õppinud vahetusüliõpilasena Berliini Kunstiülikoolis (UdK). Lill kõneleb läbi erinevate visuaalsete meediumite mikromaailmast kui inimesele füüsiliselt kättesaamatust elu tasandist, mille keerukaid nüansse võib vaid ette kujutada. Ta on osalenud mitmetel näitustel Tallinnas, Tartus, Vilniuses ja Berliinis. Esimene isikunäitus “Lähimates kaugustes” leidis aset 2019. aastal Tallinnas, galeriis Vent Space.
On Saturday, 26 February Solveig Lill’s solo exhibition “A Microbe’s Dearest Memory” will be open in the small gallery of Tartu Art House.
There are many types of landscapes on which no human has ever set foot. Not because they are too far away, on the contrary, the obstacle is their extreme closeness. These are landscapes below the border of skin—the worlds of microbes and bacteria, complex systems that live, work, reproduce and communicate with each other. The events that take place there have a direct effect on our well-being as well as on our whole persona. Conscious awareness of the existence of this strangest, yet nearest layer of nature should be constantly practised.
Other non-walkable places are those born in our minds with the help of the inhabitants of the aforementioned landscapes—the nerve cells. When imagining something, the image pops into our consciousness through them. So when someone thinks of cells, it could almost be said that cells tell the person about themselves.
Solveig Lill (b 1994) received a bachelor’s degree in painting from the University of Tartu and a master’s degree in contemporary art from the Estonian Academy of Arts (2020). She has also studied as an exchange student at the Berlin University of the Arts (UdK). Through various visual media, Lill speaks of the microworld as a level of life that is physically inaccessible to humans, full of complexities which can only be imagined. She has participated in several exhibitions in Tallinn, Tartu, Vilnius and Berlin. Her first solo exhibition “In the Closest Distances” took place in 2019 in Tallinn, at the Vent Space Gallery.
The exhibition is open until 27 March.
Rubriigid:Määratlemata|Solveig Lill “Mikroobi kalleim mälestus” / Väike saal / 26.02.–27.03.2022 kommenteerimine on välja lülitatud
