Tartu Kunstimaja / Tartu Art House

(Scroll down for English)

Alates laupäevast, 27. veebruarist on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud maalijate Jonas Gasiūnase ja Kaido Ole ühisnäitus „Jonas & Kaido II”. Näituse kuraator on Arvydas Žalpys (Meno parkas galerii, Kaunas).

Kuigi nii leedulasest Gasiūnas kui eestlasest Ole on mõlemad oma riigi ühed hinnatumad maalijad, on nende looming väga eripalgeline. Ka isikutena on nad väga erinevad. Kuid miski nende loojanatuuris ning selles, millise tõsikindlusega nad oma kunstile lähenevad, on siiski sarnane. Seetõttu pole ime, et tegu ei ole kaugeltki esimese näitusega, kus nad koos esinevad.

Poola kunstikriitik ja kunstnike kunagise rändnäituse kuraator Krzysztof Stanisławski kirjutab: „Nad tunnevad üksteist ja on koos näitustel esinenud juba kakskümmend aastat või isegi kauem. Ühistes ettevõtmistes peitub teatav järjepidevus ning mida näitus edasi, seda nähtavam on, et nad sobivad üha enam kokku. Paradoksaalsel kombel on nad niivõrd erinevad, et nad meenutavad teineteist.”

Seetõttu saamegi antud väljapanekut vaadata ühise tee järgmise sammuna. Nii selle kui kunstnike eelmise ühisnäitus kuraator Arvydas Žalpys küsib: „Kuidas on kunstnike vaheline dialoog arenenud? Millist maalikeelt nad täna räägivad? Ja mis signaale nad meile pakuvad? Kuna näitusel on väljas kunstnike uue maalid, loodan, et leiame siit neile küsimustele ka vastuseid.”

Jonas Gasiūnas (snd 1954) on Leedu maalikunstnik, kes õppis Leedu Kunstiinstituudis. 1992–2018 oli ta samas koolis (praeguse nimega Vilniuse Kunstiakadeemia) assistent, õppejõud, professor ja maaliosakonnad juhataja. Üks olulisemaid tänapäeva Leedu maalijaid. Kasutab maalimiseks sageli küünalde tekitatud tahma. Viimati esines Tartus 2012. aasta näitusel „Maalimise kolm õppetundi” (koos Paweł Łubowski ja Kaido Olega, Tartu Kunstimuuseum).

Kaido Ole (snd 1963) on Eesti maalikunstnik, kes õppis Eesti Kunstiakadeemias disaini ja maali. 1993–2010 oli ta samas koolis joonistamise ja maali õpetaja, dotsent, professor ja maali õppetooli juhataja. 2003. aastal esindas koos Marko Mäetammega Eestit Veneetsia biennaalil. Aastatel 2016–2018 oli üks esimesi kunstnikupalga saajaid. Koos Gasiūnasega on neil olnud varem olnud kaks ühisnäitust: 2007. aastal Vilniuses ja 2018. aastal Kaunases.

Meediakajastus

Joanna Hoffmann. Müstiliselt hea kooslus. Sirp, 23. aprillil 2021.

From Saturday, 27 February the joint exhibition “Jonas & Kaido II” of the painters Jonas Gasiūnas and Kaido Ole is open in the large gallery of the Tartu Art House. The exhibition is curated by Arvydas Žalpys (Meno parkas Gallery, Kaunas, Lithuania).

Although both the Lithuanian Gasiūnas and the Estonian Ole are among the most esteemed painters of their home countries, their oeuvre is in fact very different. Their personalities are also dissimilar. But something in their creative nature or in the urgency that they approach their art is still comparable. That is why it is no wonder that this is not the first exhibition where they both participate.

The Polish art critic Krzysztof Stanisławski, who curated their previous travelling exhibition, writes: “They have known each other and exhibited together for twenty years, or maybe longer. There is a certain continuity in their activities and from exhibition to exhibition you can see that they fit each other more and more. Paradoxically, they are so different that they resemble each other.”

That is why this exhibition can be seen as the next step on a journey together. Arvydas Žalpys, the curator of this exhibition as well as their previous one, asks: “How has the dialogue between artists developed? What painting language do they speak today? And finally, what signal are they sending to us? With the new paintings at this exhibition, I hope we will find the answers.”

Jonas Gasiūnas (b 1954) is a Lithuanian painter who studied in the Lithuanian State Art Institute. In 1992–2018, he worked in the same school (now named Vilnius Art Academy) as an assistant, lecturer, professor and head of the Department of Painting. One of the most esteemed contemporary Lithuanian painters. Often uses smoke from candles to paint. He last showed his work in Tartu in 2012 at the exhibition “Three Lessons of Painting” (with Paweł Łubowski and Kaido Ole, Tartu Art Museum).

Kaido Ole (b 1963) is and Estonian painter who studied design and painting in the Estonian Academy of Arts. In 1993–2010, he worked in the same school as a teacher of drawing and painting, lecturer, professor and head of the Department of Painting. In 2003, he represented Estonia at the Venice Biennale together with Marko Mäetamm. In 2016–2018, he was one of the first to receive the artist laureate salary of the Estonian Artists’ Association. Ole and Gasiūnas have previously had two joint exhibitions: in 2007 in Vilnius and in 2018 in Kaunas.

(Scroll down for English)

Kagu-Eesti keraamikute ühisnäitus Tartu Kunstimajas

Alates laupäevast, 27. veebruarist on Tartu Kunstimaja väikeses saalis avatud Kagu-Eesti keraamikute ühisnäitus „Rutiin või rituaal?”.

Käsitöökeraamika – mõnus ja intiimne, muudab igapäevase koduse rutiini justkui meeliköitvaks rituaaliks. Söömine-joomine on igapäevased tegevused ning iga päev kasutatavad nõud peavad olema käepärased ja nauditavad. Mõtestatud, meile tähtsad ja meie nägu. Samuti on keraamiku tööprotsessis koht nii rutiinil kui rituaalil. Loomisrõõm on disaini lahutamatu osa.

Vähem oluline pole ka see kultuuriruum, kust keraamika on välja kasvanud ja millist visuaalset lugu tarbeesemed meile jutustavad. Eesti Kunstiakadeemia keraamikaosakonna emeriitprofessor Leo Rohlin on öelnud: „Hea tarbevorm, olgu selleks siis tarbenõu või vaas väärib samasugust lugupidamist nagu vabakunsti piirimail hõljuv taies. Seninähtu põhjal on just Kagu-Eesti keraamikud suutnud mitte ainult järgida, vaid ka uuendada ning isikupärastada sealset saviesemete valmistamise traditsiooni ning säilitada savi kui materjali võlu.“

Idee autor, Jana Huul, esitles näitust „Rutiin või rituaal?” esimest korda 20.11.2019–12.01.2020 Vana-Võromaa Kultuurikojas.

Kagu-Eesti aktiivsete savimeistrite tarbenõude ülevaatlikul näitusel osalevad: Karmen Kevvai, Urve Konksi, Meelis Krigul, Signe Krigul, Helemall Maask, Krista Nagel ja Aivar Rumvolt.

Kuraatorid: Stella Mõttus, Urve Konksi, Jane Ansmann
Näituse mentor: Leo Rohlin
Film: Lauri Nagel
Graafiline disain: Anette Konksi
Täname: Eesti Kultuurkapital, Tartu Kunstimaja, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Klaasikunstnike Ühendus

Joint exhibition of ceramic artists from South-Eastern Estonia in the Tartu Art House

From Saturday, 27 February a joint exhibition of ceramic artists from South-Eastern Estonia “Routine or Ritual?” will be opened in the small gallery of the Tartu Art House.

Handmade ceramics are pleasant and intimate, transforming the everyday domestic routine into an enchanting ritual. Eating and drinking are everyday activities and dishes used each and every day must be convenient and enjoyable. Deliberate, relevant to us and shaped likes us. The process of creating ceramics also contains both routine and ritual. The joy of creation is an integral part of the design.

Equally important is the cultural space that has given rise to the ceramics and that is conveyed to us by the utensils and dishes. Leo Rohlin, the professor emeritus of the Department of Ceramics at the Estonian Academy of Arts, has said: “A good usable form, no matter if it is a dish or a vase, deserves the same respect as works that float somewhere on the periphery of visual arts. From what I have seen, the ceramic artists of South-Eastern Estonia have not only managed to follow but also to innovate and individualise the earlier tradition of making items from clay and to preserve the charm of clay as a material.”

The author of the idea, Jana Huul, presented the exhibition “Routine or Ritual?” for the first time in 20.11.2019–12.01.2020 at the Vana-Võromaa Museum and Art Gallery.

The overview exhibition of active ceramic artists working with clay in South-Eastern Estonia includes Karmen Kevvai, Urve Konksi, Meelis Krigul, Signe Krigul, Helemall Maask, Krista Nagel and Aivar Rumvolt.

Curators: Stella Mõttus, Urve Konksi, Jane Ansmann
Mentor of the exhibition: Leo Rohlin
Film: Lauri Nagel
Graphic design: Anette Konksi
Thanks: Cultural Endowment of Estonia, Tartu Art House, Estonian Museum of Applied Art and Design, Estonian Glass Artists’ Union

(Scroll down for English)

Kuni 21.veebruarini on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud Timo Tootsi, Aivar Tõnso, Eike Epliku ja Tencu ühisnäitus “Hargnevate helide aed”.

“Hargnevate helide aed” keskendub heli- ja muusika kogemisega seotud aja- ja ruumi keerdkäikudele. Näituse südameks ja mootoriks on Timo Tootsi poolt ehitatud ruumilise heli mikser ehk Linkispace, mille abil saab valida ja liigutada “aias” asuvas skulpturaalses kõlaritemetsas (kokku 15 eraldiseisvat kanalit) Aivar Tõnso poolt loodud imaginaarsetest kohtadest inspireeritud helisid. Aia visuaalset palet rikastavad Eike Epliku skulptuurid ja Tencu videod. Suurim roll kogu atmosfääri kujundamisel on aga näituse külastajatell, kes teevad valiku ruumis liikuvate helide ja nende trajektoori osas.

Näituse idee sai alguse Aivar Tõnso soovist ühildada Timo Tootsi loodud virtuaalset andmeformaati “linki” Üle Heli festivali huviorbiidis oleva ruumilise heli temaatikaga. Timo poolt “linkide” kasutamiseks ehitatud ruumilise heli mikser “Linkispace” võimaldab helisid kihtidena ruumis ringi liigutada ja omavahel sulandada. Taolise interaktiivse lähenemise kaudu on võimalik ruumilise heli kogemust paremini tajuda ja mõista ning vabaneda vähemasti viivuks ka meile muusika vallas sügavale sisse istutatud stereo formaadis mõtlemisest. Ühtlasi on võimalik vabaneda ka esineja ja publiku ruumiliselt rangelt defineeritud suhtest kasutades ära galeriikeskkonnast tulenevat heliteose sees liikumise võimalust selle ühest punktist kuulamise asemel.

Kui muusikas seostatakse heli kulgemist pigem ajaga siis ruumilise heli ja galeriiruumi puhul muutub oluliseks ruumiline mõõde. Jorge Luis Borges´e novell “Hargnevate teede aed” keskmes on varjatud kujul eelkõige aeg, olles seda erinevate labürintlike aja-ja ruumi keerdkäikude kaudu. Kui tavaliselt lugudes valib inimene alternatiivide ette sattudes ühe tee, siis Borgese kirjanduslik aed vihjab üheaegselt erinevate tulevike ja erinevate aegade olemasolule, mis omakorda paljunevad ja hargnevad. Nii peitub ka “Hargnevate helide aias” potentsiaalruumilise kogemuse kaudu muusikalise ajataju avardamiseks.

Näituse kunstnikud: Timo Toots, Aivar Tõnso, Eike Eplik ja Tencu
Graafiline disainer Jaan Evart
Tehniline abi installeerimisel Hannes Einpaul
Näituse kuraator: Aivar Tõnso

NB! Näituse kestel lisanduvad Sander Saarmetsa, Mihkel Tombergi ja Katrin Enni poolt loodud uued helitaustad. Samuti on kaudselt näitusega seotud 21.02 algusega 18:00 Elektriteatris toimuv audiovisuaalne kinokontsert “Eksperimendid horisondiga”, kus võib näha ja kuulda elavas esituses ka osasid näitusega seotud kunstnikke.

Toetajad: Kultuurkapital ja Tartu linn

Näitusel osalevad kustnikud:

Timo Toots tegeleb kunstiga, mis uurib tehnoloogiat ning selle suhteid indiviidi, ühiskonna ning loodusega. – Timo Toots tegeleb kunstiga, mis uurib tehnoloogiat ning selle suhteid indiviidi, ühiskonna ning loodusega. On osalenud näitustel alates 2006. aastast nii Eestis, Euroopas kui mujal. 2012. aastal võitis Ars Electronica auhinna Golden Nica interaktiivse kunsti kategoorias teosega Memopol-2. Peamiselt tegutseb Otepää lähistel asuvas talus nimega Maajaam, mis töötab nii stuudio, residentuuri kui näitusepaigana. www.timo.ee

Aivar Tõnso on muusik, helikunstnik ja valdkondadeüleste kultuurisündmuste kuraator. Muusikuna on ta eelkõige tuntud selliste elektronmuusika projektide nagu Hüpnosaurus, Kulgurid ja Kismabande kaudu. Kuraatorina on tema senisteks kõige olulisemateks projektideks Hea Uus Heli festival ja leibel Ulmeplaadid. Tänapäeval on ta keskendunud Üle Heli festivali korraldamisele ja loomingulises plaanis on teda viimasel ajal üha enam huvitama hakanud kohaspetsiifiliste ruumilise heli installatsioonide loomine.

Eike Eplik on skulptor ja installatsioonikunstnik, kes kasutab jutustuste esitamiseks loodusest pärit motiive, galeriiruumi põrandast laeni, skulptuuritehnikaid klassikalisest kipsivalust paberi- ja puiduassamblaažide ning leidobjektideni. Tema kunstis kujutatud protsessid on osaliselt alateadlikud ja mitte alati lõpuni lahtiseletatavad. Eplik lähtub oma näituste ettevalmistusel improvisatsiooni põhimõttest, niivõrd kuipalju kasutatav materjal seda võimaldab. www.eikeeplik.ee

Tencu (Andres Tenusaar) on vabakutseline režissöör, animaator ja videokunstnik, kes tegutseb oma stuudios Peata Film. Lisaks filmidele ja muusikavideotele on ta loonud animatsiooni- ja videokujundusi teatri- ja tantsuetendustele, videomappinguid ja installatsioone ning teinud VJ-na koostööd paljude muusikutega. tencu.vjestonia.com

Lahkunud on maalikunstnik ning armastatud lasteraamatute illustreerija Lilian Härm.

Lilian Härm sündis 1927. aastal Tallinnas teatrikunstnik Albert Vahtramäe peres. 1950. aastal lõpetas Lilian Härm Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi teatridekoratsiooni erialal ning töötas seejärel lühikest aega Tallinna Draamateatris. Alates 1950. aastate esimesest poolest jäi Härm mitmeks aastakümneks seotuks kaubandusgraafikaga, luues maiustustekarpide ja siltide kujundusi, reklaame ja plakateid nii riiklikeks tähtpäevadeks kui ka laadapäevadeks.

Eesti Kunstnike Liidu liikmeks astus Lilian Härm 1961. aastal. Lilian Härmi elutööks kujunes raamatugraafika, illustreerides Eno Raua „Mõru kook” (1959), Julius Oro „Muna” (1975), Charles Perrault` „Muinasjutud” (1979), „Eesti muinasjutte“ (1979), „Ungari muinasjutte” (1985) ja teisi raamatuid, mille kirkavärvilisi pilte imetledes on üles kasvanud mitu põlvkonda lapsi.

Viljandisse sattus Lilian Härm esimest korda sõja ajal ning armus väikelinna, kuid alaliselt asus koos kunstnikust abikaasa Endel Härmiga Viljandisse elama 1974. aastal. Lilian Härm on öelnud, et teda on köitnud Viljandi väiksus ja rahulikkus ning intiimne suletud maastik. Kunstitegemise kõrval armastas Lilian Härm viibida looduses ning uidata mööda linnatänavaid. Lilian Härm lahkus meie hulgast oma lemmikaastaajal sügisel, mil ta oli ka sündinud.

Eesti Kunstnike Liit
Tartu Kunstnike Liit
Kondase Keskus
Viljandi kunstisõbrad
Eesti Kultuuriministeerium