Tartu Kunstimaja / Tartu Art House

(Scroll down for English)

Neljapäeval, 20. veebruaril kell 17.30 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis näitus „Robert-Rudolf Volk. Kunstitöötaja“. Näituse kuraator on Indrek Grigor (Tartu Kunstimuuseum).

Näitus koondab Tartu Kunstimajja valiku kiviraidur Volki keraamilisi skulptuure ning on nii Tartu Kunstnike Liidu tunnustus oma vanimale liikmele, kui ka akutrell-kuraatori Indrek Grigori siiras kummardus kunstitöötajast kolleegile. Volk ei ole olnud pelgalt kunstitöötaja, vaid on ka hulga hauakivide autor ning on modelleerinud omajagu skulptuure. Täna, kui kunstitöötajate panust kunstiteose loomisesse on hakatud väärtustama, on tagumine aeg Robert-Rudolf Volki esimeseks isikunäituseks.

Grigor lisab: „Kui kunstniku enese tegevuse puhul ei ole selge, kas ta teeb tööd ehk kas sel on mingi mõõdetav väärtus, siis õpipoiss, assistent, meister, keegi kes aitab kunstnikul teostada oma loomingut teeb kahtlemata kunstniku heaks tööd ning nende loodu peab sellisel juhul olema väärtuslik ka tänapäevases tootmisele keskendunud maailmas. Näib, et üksiku suure meistri roll on löönud kõikuma ning ta saab täna eksisteerida veel vaid tänu kunstitöötajate toele.”

Robert Rudolf Volk (snd 1921) töötas neljakümnendate lõpust kuni klassiku surmani Anton Starkopfi ateljees. Seejärel Taru Kunstnike Liidu kunstifondis ning oli 1975. aastast kuni 1990. aastani Tartu Kunstikooli tehnilise kiviraiumise õppejõud. Ta on Tartu Kunstnike Liidu vanim liige ning tegu on tema esimese isikunäitusega.

Meediakajastus

Kristlyn Liier. Näitusel avaneb kunstitöötaja hingeelu. Tartu Postimees, 10. märts 2020.

On Thursday, 20 February at 5.30 p.m. the exhibition “Robert-Rudolf Volk. Artworker” will be opened in the small gallery of the Tartu Art House. The exhibition is curated by Indrek Grigor (Tartu Art Museum).

The exhibition assembles a selection of sculptures by the stone cutter Volk. It is therefore an homage to the oldest member of the Tartu Artists’ Union and a sincere tribute to a fellow artworker by the curator Indrek Grigor. Volk was not a mere craftsman but also the author of many tombstones and has modelled various sculptures. Today, when the contribution of artworkers to the process of creating an art work is increasingly valued, it is past time for the first personal exhibition of Robert-Rudolf Volk.

Grigor adds: “It might not always be clear if the activities of an artist can be considered working and if the result is something that has a measurable value. However, when it comes to the apprentices, assistants or craftsmen, who help the artists with producing their oeuvre, then they are definitely working for the artists and therefore their output must be considered valuable in today’s production-focused world. It seems that the position of a lone master has started to wobble and it can only exist with the help of artworkers.”

Robert Rudolf Volk (b 1921) worked in the studio of master sculptor Anton Starkopf from the end of the 1940s to the artist’s death. Afterwards, he was employed in the art foundation of the Tartu Artists’ Union and taught the technique of stone cutting in the Tartu Art School from 1975 to 1990. He is the oldest member of the Tartu Artists’ Union and this is his first personal exhibition.

(Scroll down for English)

Reedel, 24. jaanuaril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis kunstnik Laura Põllu ja luuletaja Katrin Väli ühisnäitus „Eitus“.

Näitus on jätkuks Põllu ja Väli varasematele ühisprojektidele „Natural Shelter” (2019, Fiskarsi küla Kunsti- ja Disainibiennaali näitus „Being with“, kuraator Jenni Nurmenniemi) ja „Urud. Lennud“ (2019, Hobusepea galerii, Tallinn). Installatsioon koosneb Põllu keraamilistest objektidest ja skulptuuridest, vitriinidesse koondatud toetavast kirjandusest ning Väli luuletustest. Erinevalt varasematest projektidest on sellel korral ka osa luulekatkeid omandanud orgaanilisema punutud välimuse ning seetõttu suhestuvad otsesemalt ülejäänud väljapanekuga.

Kanada kunstnik Lou Sheppard on kirjutanud: „Mind hämmastab, et hoolimata sellest, kuivõrd imelised ja kummalised objektid ja ideed ka Laura Põllu ateljeest avalikkuse ette ei astuks, pole tema kunstilise praktika sisuks millegi tegemine. Näib, et pigem soovib ta olla osaline ühes suuremas protsessis, ja tema teosed küsivad, kuidas saaksime kaasa lüüa võrgustikes ja süsteemides, mis meid kõikjal ümbritsevad.“

Autorid lisavad: „Maailm on täis mitmesugust elu, mis on väärtuslik ja tähtis, ning mitte meie, inimesed ei anna talle väärtust, vaid tema väärtus on temas eneses. Kunstniku tunnetusliku oletuse põhjal inimkäele loomulikuks peetud vormid on teiste liikide seas levinud juba enne inimest ja kätt. Seda olulisem on liigirikkuse säilitamise teema praeguses Eestis, kus aastasadu püsinud elupaiku mõtlematult hävitatakse. Inimestel peaks olema rohkem empaatiat teiste olendite vastu.“

Näituse kuraator on Peeter Talvistu.

Luuletaja ja tõlkija Katrin Väli (snd 1956, kodanikunimega Katrin Hallas) elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Moskva Gorki-nimelise kirjandusinstituudi ning on avaldanud 12 luulekogu ja järjepidevalt luuletusi perioodikas. Tema esimene luulekogu „Eluase“ ilmus 1978. aastal ja seni kõige hilisem, „Sugulane“, 2018. aastal. Katrin Väli tekste on tõlgitud vene, ungari, ukraina, inglise ja soome keelde. Ta on tõlkinud ilukirjandust, peamiselt luulet. Alates 1994. aastast on töötanud ajalehe Eesti Ekspress keeletoimetajana.

Laura Põld (snd 1984) on õppinud keraamikat Eesti Kunstiakadeemias, maali Tartu Ülikoolis ning plastilisi kontseptsioone ja keraamikat Linzi Kunstiülikoolis. Oma erinevaid meediume siduva loominguga on ta lisaks Eestile osalenud näitustel ka Ameerika Ühendriikides, Austrias, Iraanis, Jaapanis, Leedus, Prantsusmaal, Saksamaal, Soomes, Ungaris, Taanis ja Venemaal. Teda on muu hulgas tunnustanud nii Eesti Kutuurkapitali kujutava ja rakenduskunstisihtkapital (aastapreemia 2014, peapreemia 2018) kui Köler Prize (grand prix 2016). Põllu viimane näitus Tartus toimus 2016. aastal Tartu Kunstimuuseumis.

Näitus on avatud 16. veebruarini.

Meediakajastus

Raimu Hanson. Kunstinäituse tõttu tuli seina taguda neli tuhat naela. Tartu Postimees, 26. jaanuar 2020.

On Friday, 24 January at 5 p.m. the artist Laura Põld and the poet Katrin Väli will open their joint exhibition “Denial” in the large gallery of the Tartu Art House.

This exhibition is a continuation of two earlier joint projects of Põld and Väli: “Natural Shelter” (2019, Fiskars Village Art and Design Biennial, curator Jenni Nurmenniemi) and “Burrows. Flights” (2019, Hobusepea Gallery, Tallinn). The installation consists of Põld’s ceramic objects and sculptures, display cases containing supporting literature and Väli’s poems. Unlike the previous projects, the fragments from poems have a more organic appearance and therefore relate more closely with the rest of the exhibition.

The Canadian artist Lou Sheppard has written: “Though wonderful and strange objects and ideas emerge from her studio, Põld’s practice is not, necessarily, about doing. Instead it seems to be about becoming a participant in a larger process and her works inquire how we could participate within the networks and systems that surround us.”

The authors add: “The world is full of diverse life that is valuable and important. This is not made valuable by us, the people, but the value is contained within itself. The forms that are presumed natural to the human hand by the sensibilities of the artist have proliferated among other species long before humans and hands. This makes maintaining biodiversity an even more pressing question in today’s Estonia where the habitats that have stood for hundreds of years are being thoughtlessly destroyed. Humans should have more empathy towards other beings!”

The exhibition has been curated by Peeter Talvistu.

The poet and translator Katrin Väli (b 1956, real name Katrin Hallas) lives and works in Tallinn. She has graduated from the Gorki Literature Institute in Moscow and has published twelve collections of poems. Her first collection “Eluase” was published in 1978 and the latest thus far, “Sugulane” in 2018. Her texts have been translated to Russian, Hungarian, Ukrainian, English and Finnish. Väli herself has translated fiction, mainly poetry. Since 1994 she works as a proofreader at the weekly newspaper “Eesti Ekspress”.

Laura Põld (b 1984) has studied ceramics at the Estonian Academy of Arts, painting at the University of Tartu and sculptural conceptions and ceramics at the University of Art and Design Linz. Besides Estonia, she has presented her oeuvre, that brings together various media, in Austria, Denmark, Finland, France, Germany, Hungary, Iran, Japan, Lithuania, Russia and the United States. Her work has been recognized by the Visual and Applied Art Endowment of the Cultural Endowment of Estonia (annual award 2014, main prize 2018) and Köler Prize (grand prix 2016). Põld’s last exhibition in Tartu took place in 2016 in the Tartu Art Museum.

The exhibition will remain open until 16 February.

(Scroll down for English)

Reedel, 24. jaanuaril kell 17.30 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Piibe Arraku 80. sünnipäevale pühendatud juubelinäitus.

Piibe Arrak on Tartu vanema põlvkonna kunstnik, kes endasõnutsi väärtustab n-ö vanakooli kunstilisi põhimõtteid ja maalikunsti traditsioonide kestma jäämist, kuigi arendab pidevalt oma kunstilist maailmavaadet. Tema suurimateks eeskujudeks on olnud Arnold Akberg keskkoolis, Alfred Kongo Tartu kunstikoolis, Erich ja Melanie Arrak Veeriku vabaateljees, Ann Audova, Linda Kits, Silvia Jõgever Kunstimaja aktistuudios ning loomulikult abikaasa Eevart Arrak. Kunstnik on Tartu Kunstnike Liidu ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige.

Käesolev näitus on läbilõige Piibe Arraku loomingust kuue kümnendi jooksul. 1960ndatele on iseloomulik lai, hoogne pintslilöök ja summutatud koloriit. Järgmisel kümnendil kasutab ta eelkõige portreedes õhukest värvikihti ja pühkimistehnikat. 1980ndatel on valdavaks pastell ja akvarell ning uudse teemana kujutab vanu äramängitud lelusid. Üheksakümnendail domineerivad Norra maastikuid ning sealt edasi kujutab ta rohkelt Eesti looduslikke pühapaikasid, milles kajastub mure meie ürgse looduse säilimise ja hoidmise pärast. Läbi elu on aga Arraku lemmiteemaks olnud lilled. Eriline koht on nende hulgas pahtlilabida abil paksu reljeefse värviga maalitud töödel.

Näitus on avatud 16. veebruarini.

Meediakajastus

Raimu Hanson. Kunstinäituse tõttu tuli seina taguda neli tuhat naela. Tartu Postimees, 26. jaanuar 2020.

On Friday, 24 January at 5.30 p.m. Piibe Arrak will open her 80th anniversary exhibition in the small gallery of the Tartu Art House.

Piibe Arrak is an artist from Tartu with a lengthy career. According to herself, she values “old school” artistic principles and wants to preserve the painterly traditions although she continues to develop her own artistic world view. Her greatest role models have been Arnold Akberg in high school, Alfred Kongo in the Tartu Art School, Erich and Melanie Arrak in the Veeriku Studio, Ann Audova, Linda Kits and Silvia Jõgever in the Nude Studio of the Tartu Art House, and, of course, her late husband Eevart Arrak. She is a member of both the Tartu Artists’ Union and Estonian Painters’ Association.

The present exhibition offers an overview of Piibe Arrak’s oeuvre from six decades. The 1960s are characterised by broad and dashing brush strokes and mute colouring. The portraits of the next decade show thin layers of paint and brushing technique. In the 1980s, pastel and water colour dominate and depictions of old toys appear as a new theme. The nineties arrive with Norwegian landscapes and the next years bring Estonian natural shrines showing the artist’s concern with the survival of preserving and protecting our pristine nature. Throughout her life, flowers have remained Arrak’s main theme. A special place is held by works that have a thick coating of paint and have been made with a palette knife.

The exhibition will remain open until 16 February.

(Scroll down for English)

Reedel, 24. jaanuaril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Grisli Soppe-Kahari isikunäitus „Tumm karje”.

Grisli Soppe-Kahar on antud hetkel üks Eesti kunstivälja võimsamaid ekspressioniste. Tema jõuliste pintslitõmmetega suureformaadiliste teoste tonaalsus on viimasel ajal üha enam sumbunud, aga see ei näi esmapilgul viitavat otseselt negatiivse alatooniga sisule. Kujutatud grotesksed tegelased näiksid justkui osalevat mingit sorti rituaalis või mängus, kuigi toimuva olemus on hermeetiliselt suletud. Samas ei saa siiski välistada, et lõuenditest moodustuvas absurdis peitub appikarje.

Kunstnik ise lisab:

Kommunikatsioon, milles oled tagaplaanil, mis räägib üle – hakkab rõhuma.
Samaga vastamises pole edasiviivat jõudu.
Oma olemust kasvatades saab mõista ülerääkija käitumise põhjuseid.
Kuulamise akt ei ole veel jaatamine.
Hirm jääda välja, liigselt kuuluda.

Grisli Soppe-Kahar (snd 1990) on pälvinud bakalaureuse ja magistri diplomi maalikunsti erialal Eesti Kunstiakadeemiast. Ta on osalenud grupinäitusetel nii Tallinnas, Pärnus kui Tartus. 2015 eksponeeriti ta töid Young Painter Prize’i näitusel Vilniuses. 2017. aastal toimus Tartu Kunstimaja suures saalis Grisli ja Danel Kahari ühisnäitus „Mustad muumid ja planeet Maa. Lilled elavatele”.

Näitus on avatud 16. veebruarini.

Meediakajastus

Raimu Hanson. Kunstinäituse tõttu tuli seina taguda neli tuhat naela. Tartu Postimees, 26. jaanuar 2020.

On Friday, 24 January at 6 p.m. Grisli Soppe-Kahar will open her personal exhibition “Mute Scream” in the monumental gallery of the Tartu Art House.

Grisli Soppe-Kahar is currently one of the most powerful Expressionists in Estonian art. The brush strokes of her large format works are always forceful but their tonality has lately become increasingly muted. This, however, does not seem to point to negative undertones. The grotesque beings seem to be participating in some ritual or a game but the precise nature of this activity remains hermetically sealed. At the same time it cannot be completely ruled out that the absurdity on the canvases does not hide a silent cry for help.

The artist adds:

Communication where you are in the background, that is overpowering, starts to oppress.
Answering with the same is not constructive.
Growing our nature, we can understand the reasons for the overpowering.
Listening in itself does not mean approval.
The fear of losing out, of belonging too much.

Grisli Soppe-Kahar (sb 1990) has a bachelor’s and master’s degree in painting from the Estonian Academy of Arts. She has participated in group exhibitions in Tallinn, Pärnu and Tartu. In 2015, she participated in the Young Painter Prize in Vilnius. In 2017, Grisli and Danel Kahar had a joint exhibition “Black Moomins and Planet Earth. Flowers for the Living” in the large gallery of the Tartu Art House.

The exhibition will remain open until 16 February.