Tartu Kunstimaja / Tartu Art House

(Scroll down for English)

Reedel, 30. juulil kell 17 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Triin Kerge ja Aksel Haagenseni ühisnäitus „Kuhu me lähme?“.

Näitus põhineb 1944. aastal Eestist lapsena põgenenute ja 1949. aastal lapsena Siberisse küüditatute lugudel. Kunstnikud panevad need Eesti ajaloo kaks narratiivi omavahel dialoogi ning seavad küsimuse alla kultuurilisi arusaamu, mis on tekkinud küüditamise ja suure põgenemise kohta.

Triin Kerge toob vaataja ette kuus naist, keda küüditati lastena 1949. aastal Siberisse, ning pöörab tähelepanu kollektiivse mälu isiklikule küljele. Aksel Haagensen esitab kõrvuti enda ning oma vanaema väliseestlust ning sidemeid Austraalia keskkonnaga.

Toonaste laste põlvkond on viimane, kellel on vahetu kogemus ajaloosündmustest, mis on jätnud jälje ka järgnenud põlvkondadele. Isiklike lugude ja mälestuste kaudu mõtestavad kunstnikud üle 70 aasta taguste sündmuste mitmekihilisust ning tagajärgi tänapäeval.

Triin Kerge praktika läbivaks teemaks on kodu, selle tähendus ja koduigatsus. Viimaste aastate jooksul on ta töötanud Siberisse küüditatud laste lugude ja mälestustega. Valdavalt kasutab ta oma praktikas fotograafiat, videot ja installatsiooni. Ta on õppinud dokumentaalfotograafiat (BA) University of Wales, Newport’is ja kaasaegset kunsti (MA) Eesti Kunstiakadeemias.

Aksel Haagensen kasutab oma kunstis peamiselt installatsiooni ja videot ning on huvitatud dokumentaalsusest kaasaegses kunstis. Ta on uurinud paguluse teemat oma vanavanemate lugude põhjal, kasutades seda filtrina lähenemaks tänapäeva olukordadele. Ta on õppinud installatsiooni ja skulptuuri (BA) ning kaasaegset kunsti (MA) Eesti Kunstiakadeemias.

Näituse installatsioon: Valge Kuup

Näitus on avatud 29. augustini.

Meediakajastus

Elo-Hanna Seljamaa. Ka Austraalia vanaema on Siberi laps. Kunst.ee, 4, 2021.

On Friday, 30 July at 5 p.m. Triin Kerge and Aksel Haagensen will open their exhibition “Off We Go!” in the large gallery of Tartu Art House.

The exhibition is based on the stories of people who fled as children from Estonia in 1944 or were deported as children to Siberia in 1949. The artists place these two narratives from Estonian history into a dialogue and question the cultural understandings that exist around the deportations and the exodus of refugees.

Triin Kerge presents to the viewer six women who were deported as children to Siberia in 1949, focusing on the personal aspects of collective memory. Aksel Haagensen juxtaposes his experiences of being an exiled Estonian with those of his grandmother alongside their respective relationships with the Australian environment.

This generation of children is the last to have an immediate experience of historic events that have also shaped following generations. The artists use personal stories and memories to contemplate the multilayered aspects of events from seventy years ago and their consequences today.

Triin Kerge works mainly with photography, video and installation. In her practice she focuses on the home, its meaning and homesickness. Over the last years, she has worked with the stories and memories of children who were deported to Siberia. Kerge studied documentary photography (BA) at the University of Wales, Newport and contemporary art (MA) at the Estonian Academy of Arts.

Aksel Haagensen mainly works with installation and video and is interested in the documentary aspects of contemporary art. He has investigated the subject of refugees based on the stories of his grandmother, using this as a filter to approach contemporary situations. Haagensen studied installation and sculpture (BA) and contemporary art (MA) at the Estonian Academy of Arts.

Exhibition installation: Valge Kuup

The exhibition is open until 29 August.

(Scroll down for English)

Reedel, 30. juulil kell 17 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Peeter Krosmanni isikunäitus „Üks silmapilk ilusast elust“.

“Õpi süüa tegema, see on kiireim ja lihtsaim viis oma elukvaliteeti tõsta“, ütles isa, kui olin seitseteist. Isal oli õigus. Toidu maalimine on söögi tegemise viimane, kokkuvõttev etapp. Toidu valmistamine, toidu vaatlemine, toidu maalimine. Mitmekordne tasakaalustamine, mis viib ilusa eluni.

Aastatega on ehk palju muutunud, aga see, mida ma maalin, on jäänud samaks. Ikka on valgus, vari või värvilaik või veel täpsemalt tasakaal. Ehk ongi tasakaalu leidmise valu ja võlu ainus põhjus, miks ma maalin.

Võtame kasvõi oliivid. Oliivid on vabad. Hoolimata aastate pikkusest aretamisest ikkagi määratlematud, isepäised ja metsikud. See teeb nad põnevaks. Seda ajas tekkivat mustrit olen joonistanud kogu elu. Lihtsalt enne Samose saarele minekut ei teadnud, et joonistan oliive. Nüüd siis tean ja maalin kah.

Peeter Krosmann (snd 1971) on õppinud maali Konrad Mägi Ateljees ja Tartu Ülikooli maaliosakonnas. Ta on õpetanud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja õpetab senini Tartu Kunstikoolis. 2015. aastal sai ta Ado Vabbe preemia. Tema viimane näitus Tartu Kunstimajas toimus 2016. aastal, kuid 2019. aastal kureeris ta siin näituse „LeeduMaal”. Krosmann elab ja töötab Kaunases.

Näitus jääb avatuks 29. augustini.

Meediakajastus

Raimu Hanson. Kaunaslast Peeter Krosmanni paelub Tartu vaadetes värv. Tartu Postimees, 2. septembril 2021.

On Friday, 30 July at 5 p.m. Peeter Krosmann will open his solo exhibition “A Glimpse of the Good Life” in the small gallery of Tartu Art House.

“Learn how to cook, it is the fastest and easiest way how to raise the quality of your life,” my father told me when I was seventeen. He was right. Painting food is the final stage of preparing food, it summarises everything. Preparing the food, looking at the food, painting the food. Repeated balancing that leads to a good life.

A lot has changed over the years, but the things I paint have remained the same. There is still light and shadow or a patch of colour or, more precisely, a balance. Maybe the anguish and charm of finding that balance is the only reason why I paint.

Let’s take olives, for example. Olives are free. Despite years of cultivation, they are still indefinable, stubborn and wild. This makes them interesting. I have drawn this temporal pattern all my life. But only when I went to the island of Samos did I understand that I was making olives. Now I know and paint them with relish.

Peeter Krosmann (b 1971) has studied painting in the Konrad Mägi Studio and the Painting Department of the University of Tartu. He has taught in the Tartu Art College and is still teaching in the Tartu Art School. In 2015, he received the Ado Vabbe award. His last exhibition at the Tartu Art House was in 2016, but in 2019 he curated the exhibition “Lithuanian Painting”. Krosmann lives and works in Kaunas, Lithuania.

The exhibition is open until 29 August.

(Scroll down for English)

Reedel, 30. juulil kell 17 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Mari Männa isikunäitus „Varemed“.

Installatsioon kujutab deformeerunud sambaid, millel asetsevad reljeefid. Galeriiruumist on saanud justkui arheoloogiline väli, kus külastajad võivad avastada varemeid ja selle detaile erinevatest perspektiividest. Liikudes teose avadest sisse-välja, aktiveerib vaataja installatsiooni oma kohaloluga.

Kunstnik on üles noppinud antiikkunstist pärandunud igikestvuse sümbolid ja soovib nendega praeguse äreva aja kontekstis uuesti tutvust teha. Teda huvitab visuaalsete motiivide toimimine meie kultuuri kollektiivses mälus ning nende tähendust nihestades uute võimalike assotsiatsioonide loomine. Teos on inspireeritud Männa residentuurist Lissabonis, kus ta töötas kevadise karantiini ajal.

Mari Männa (snd 1991) on noor kunstnik, kes tegeleb skulptuuri ja installatsiooniga. 2020 lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemias kaasaegse kunsti magistrantuuri. Oma õpingute ajal täiendas ta end Gerrit Rietveldi akadeemias Amsterdamis ning Aalto Ülikoolis Helsingis. Männa praktikat iseloomustab autoritaarse skulptuuri ümbermõtestamine, tema lähenemine skulptuuri meediumile paneb vaatajat sageli kulme kergitama.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital. Eriline tänu: Iaroslav Iakubivskyi, Saara-Nette Tõugjas, Siim Meerits ja Tartu Kunstimaja.

Näitus jääb avatuks 29. augustini.

Meediakajastus

Photo reportage from the exhibition ‘Remnants’ by Mari Männa at Tartu Art House. Echo Gone Wrong, 25. august 2021.

On Friday, 30 July at 5 p.m. Mari Männa will open her solo exhibition “Remnants” in the monumental gallery of Tartu Art House.

Männa’s installation invites viewers to discover ruins: remnants of ancient columns and reliefs. The gallery has become almost like an archaeological site where visitors can explore the installation from different perspectives. As viewers move through the gallery space, they activate the work with their presence.

Embracing the symbols of eternity inherited from ancient art, the artist attempts to engage them in her work in the context of the current turbulent times. She is interested in the function of visual motifs in our cultural memory and creating new potential associations by shifting their meaning. The work is inspired by Männa’s residency in Lisbon where the artist worked during spring quarantine.

Mari Männa (b 1991) is a young artist who works with sculpture and installation. In 2020, she completed her master’s studies in contemporary art at the Estonian Academy of Arts. During that time, she also studied at the Gerrit Rietveld Academy in Amsterdam and the Aalto University in Helsinki. Männa’s artistic practices are characterised by redefining the authoritarian sculpture; her techniques and approach to sculpture often raise eyebrows.

The exhibition is supported by the Cultural Endowment of Estonia. Special thanks to Iaroslav Iakubivskyi, Saara-Nette Tõugjas, Siim Meerits and Tartu Art House.

The exhibition is open until 29 August.