Tartu Kunstimaja / Tartu Art House

Stonerollers Tartus
23.10. – 15.11. 2015
Avamine 23.10. kell 18:45

Eesti Litograafiakeskus on tegutsenud varsti pea viisteist aastat ja sai tuule tiibadesse juba siis, kui ei tuntud veel mõisteid loomemajandus ja tuli olla kartmatu, sest ainult nii sai midagi reaalselt ära teha. Selle 15 aasta jooksul on valminud suurel hulgal graafikat koostöös Eesti tippkunstnikega. Meie näitusel esinevad sellised nimed nagu Kalev Mark Kostabi, Leonhard Lapin, Marko Mäetamm, Maarit Murka, Tarvo Kaspar Toome, Evi Tihemets, Jüri Arrak, Jan Kaus, Björn Koop, Kadi Kübarsepp, Kadri Alesmaa, Jaak Visnap jpt.

Näitus Tartu kunstimajas on jätk näitusele “Nad on juba kohal!”, mis toimus Tartu kunstimuuseumis 2010 ja ka täna, aastal 2015 on põhjust öelda: “Kivitrükk on elus!”

Reedel, 25. septembril kell 18:00 avatakse Tallinna Fotokuu’15 raames Tartu Kunstimajas Tarvo Hanno Varrese ja Kirke Kangro väljapanek “Leegi vari”

Aavaõhtul juhib Tartu Kunstimaja galerist Indrek Grigor näitust tutvustavat ringkäiku vestluses kuraator ning kriitik Hanno Soansiga. Ringkäik näitusel algab kell 19:00.

Tartu Art House will open the duo-show featuring Tarvo Hanno Varres and Kirke Kangro on 25th of September 6pm.
English version please scroll down

Tegu on nagu öeldakse mid-career väljapanekuga, milles puudub otsene retrospektiivsus. Pigem pakub see sissevaate sellesse, mis mõlemaid kunstnikke parasjagu käivitab. Lähtutakse kahest selgesti eristatud, võib suisa öelda, et diametraalsest autoripositsioonist, mida seob empaatia erineva loomemeetodi vastu. Näitus jääb avatuks 18. oktoobrini.

Kogu Tarvo Hanno Varrese (s. 1970) loomingut iseloomustab tundlikkus ning võime psühhologiseerida ja pingestada napimatki visuaalset materjali meditatiivsusele kutsuva ambivalentsusega. Tema väljapaneku keskne ja võimukaim töö pealkirjaga “Kättesaamatu mälestus (Brüsseli nurgad)” (2014-…) on mastaapne värvifotoseeria, milles on ühe tema varasema, Tallinna urbanistikale keskendunud töö eeskujul kujutatud Brüsseli tänavanurki. Valdavalt videvikus pildistatud inimtühja öise linna “murdepunktid” toovad meieni kaamera vaatenurga poolt unifitseeritud arhitektuuri kaudu küsimusi selle linna mateerias kehastuvast ajaloost, kolm-keelsest identiteedist, igapäevastest kasutustest ja staatusest niinimetatud Euroopa pealinnana. Näituse nimiteos “Leegi vari” (2015), on installatsioon, mis oma koan’ilikus, “ühe käe plaksulikus” paradoksaalsuses seab vaataja küsimuse ette mateeria peenkoelisusest. Heli- ja videoinstallatsioon “Lindistav põrand” (2015) tegeleb mateeria mälu, hetke pikkuse ja isikliku vertikaalse aja problemaatikaga ja video “Naer” (2010) esitab näitleja vahendusel ühe füsionoomilise seisundi petlikku mitmetähenduslikkust. Näitusekomplekt seostub üheks hargnevaks tervikuks materjalimälu, mateeria ja neid iseloomustava fenomenoloogilise vaatluse kaudu.
Kirke Kangro (s. 1975) varasemat loomingut iseloomustavad tugevad metafoorsed kujundid, mis on sageli keskendunud Freudi kodususe-ebakodususe (unheimlich) tunneteskaalale. Kunstnik on töötanud installatsiooni, skulptuuri, video ja kaamerale etendatud performatiivsete olukordadega, mille tulemeid iseloomustab selgelt välja puhastatud metafoorika. Oma viimasel näitusel “Peaaegu” (2013) Hobusepea galeriis
kasutas ta minimalistlikke vahendeid konkreetsete ruumiolukordade analüüsimiseks ja ruumiparadokside väljamängimiseks. Käesoleval näitusel loob kunstnik ruumiolukorra, mis kannab nime “Näitus”. Tegu on performatiivse varjamisega, vaataja ootushorisondi stimuleerimisega. Kunstnik viibib koos oma väikese lapsega läbi kogu näituse toimumisperioodi Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis. Argise segunemine kunstilisega tolles kestvus-aktsioonis toimub galerii tinglikus omaruumis, milles vaatajad on kunstnikust ja tema argiaskeldustest eraldatud, ometi on meil teadmine (või oletus) mõlema poole kohalolust. Päevakorral on küsimused privaatsusest, vaatlusihast /sundusest, kodususe kaudu loodavast võõritusefektist, emarollist ja isikliku elu funktsioonide segunemisest kunstnikupositsiooniga.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

———————————————

Shadow of a Flame
Tarvo Hanno Varres and Kirke Kangro at Tartu Art House

Opening venue 25.09. at 6. pm

Tartu Art House will open the duo-show featuring Tarvo Hanno Varres and Kirke Kangro on 25th of September. It is a mid-career show in the programme of Tallinn Photomonth’15, devoid of direct retrospection. Instead it casts a glance into the issues that the artists currently take an interest in. The exhibition originates from two distinctive, if not diametrically opposed artistic positions, tied together by empathy towards each other’s creative methods. The show remains open until 18th of October.

The whole creative output of Tarvo Hanno Varres (b. 1970, lives and works in Tallinn) is characterized by sensitivity to minor variables. Key to his work is the ability to psychologise the scantest visual material and create tensions leading to ambivalent meditative reminiscences. The central and undoubtedly most forceful work on display is called Unavailable Memory (The Corners of Brussels) (2014 – …). A series of large colour photos, which like an earlier work focusing on the urban landscapes of Tallinn, depicts the street corners of Brussels. “The breaking points” of a desolate nighttime city are shown in dim light. This somehow abstracted perspective on architecture raises questions that concern the material history of the city, its trilingual identity, everyday street level practices manifested in graffiti and its official status as the capital of the European Union. The work lending its title to the exhibition, The Shadow of a Flame (2015), is an installation which through koan-like paradox proposes questions at micro-levels of materiality. The sound- and video-installation Recording Floor (2015) deals with memories of the material, the duration of moments and the problems of the private “vertical” axis of time. The video Laughter (2010) presents the deceptive multitude of meanings behind a physiognomic state. This phenomenological survey concerning the memory of materials and the related emotions unites the body of work into an unravelling unity.

The earlier body of work by Kirke Kangro (b. 1975, lives and works in Tallinn) can be characterized by strong metaphors, often focusing on feelings described by Freud as uncanny (unheimlich). The artist has been working in various media – installation, sculpture, video and performative pieces enacted for a camera – leading to works with clearly manifested imagery. In her last solo-show Almost (2013) at the Hobusepea Gallery she used minimalist means to unravel the characteristics of the spaces involved. Within the current show the artist creates a spatial situation entitled Exhibition. She experiments with performative concealment, stimulating the viewer’s horizon of expectations. The artist attending to her baby will be constantly present in the Monumental Gallery of Tartu Art House throughout the exhibition period. In this performance the mundane is mixed with the artistic in the gallery space where viewers are separated from the artist and her everyday activities. Nevertheless the knowledge (or assumption) of each other’s presence prevails. Here questions of privacy and scopophilia/compulsion to watch are at stake. She will work through the effects of alienation created by notions of the familiar. Her manifestation of the mother’s role and the functions of private life blend into the artistic vision.

The exhibition is supported by the Cultural Endowment of Estonia.

Meedia:

Kaire Nurk “Mateeria ja hinge nurgad” Sirp 23.10. 2015

Gregor Taul “Viis juhtmotiivi olemisest” Sirp 23.10. 2015

Kirke Kangro ja Tarvo Hanno Varres esitlevad oma värskeimat loomingut – Aktuaalne kaamera 25.09. 2015

20. septembril kell 16:00 näitusetund koostaja Enn Lillemetsaga!

TARTU KUNSTIMAJAS SELGINEB KARLOVA KRIKSADULL

Kunstiühing „Pallas” avas 25. augustil rahvarohkes palavuses Tartu Kunstimajas näituse „Karlova kriksadull. Ülo ja tüdrukud”, mis hõlmab Valve Janovi, Silvia Jõgeveri, Kaja Kärneri, Helju Sarnet Zaurami, Ülo Soosteri ja Lüüdia Vallimäe-Margi abstraktset ja sürreaalset loomingut aastaist 1957—1966.

Repro: Lüüdia Vallimäe Mark “Silm rohelises”. 1958? Õli. Erakogu.
Lüüdia Vallimäe Mark “Eye in Green”. 1958? Oil. Private collection.

Tegemist on vaba kunstiga, mida loodi vabaduseta ajal, puhtalt iseenda ja lähemate kaaslaste rõõmuks. Ilma väljavaateta seda kuskil eksponeerida. Näitus esitab köitvat fragmenti meie põrandaalusest avangardist, mille olemasolus on mõnikord kaheldud. Ühtlasi täiendab Kunstiühingu „Pallas” ning Tartu ja Tallinna erakogudest tehtud valik selle aasta 29. märtsini Kumus eksponeeritud suurt näitust „Tartu sõpruskond ja Ülo Sooster”. Ükski nüüd välja pandud teos sääl väljas ei olnud, mõnd aga pole kunagi varem näidatud.
Valve Janov (1921—2003), Silvia Jõgever (1924—2005), Kaja Kärner (1920—1998) ja Lüüdia Vallimäe-Mark (1925—2004) kuulusid meie esimese II maailmasõja järgse kunstirühmitise, 1960. aasta rühmitise tuumikusse. Karlova linnaosa Tartus, ennekõike Valve Janovi kodu, oli nende peamisi kohtumispaiku. Sinna jõudis aeg-ajalt ka vangilaagrist vabanenud ja 1957. aastal Moskvasse elama asunud Ülo Sooster (1924—1970), et õpingukaaslasi ja sõpru üles äratada ja nende vaimu liigutada. Pildilised kujutised, millele ei saanud või ei tahetud selget nime anda, ristiti kriksadullideks. „Lääne mandunud kunsti haarmed” aga ulatusid Tartust ka Haapsallu, mitte üksnes Moskvasse või Tallinna. Seda kinnitavad tolle ajajärgu käigud Haapsallu ja kirjavahetus ning näitab Helju Sarnet Zaurami (1922) looming. Kõik kuus asjaosalist alustasid või jätkasid oma kunstiõpinguid sõjaeelses või -aegses Kõrgemas Kunstikoolis „Pallas” ja Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis.
Kuuskümmend kaks peamiselt väikseformaadilist maali, kollaaži, monotüüpiat ja joonistust sisaldavad nii põnevat tehnilist katsetamist kui puhast rõõmu kujundi- ja värvimängust, aga ka tõsisemat ja intiimsemat enesessesüüvimist.
Näitus Tartu Kunstimaja väikses galeriis on vaadata 20. septembrini.

Pressiteate koostas
Enn Lillemets
55558280
Enn.Lillemets@gmail.com

Näitust toetavad Üliõpilaste ja Teiste Abivajajate Kultuurilise Harimise Fond ning Mari Karm.
Kunstiühingu „Pallas” tegevust toetab Kaubamaja AS.
Tartu Kunstimaja näitusi toetavad Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.

———————————–

“KARLOVA SCRIBBLES” OPENS AT TARTU ART HOUSE

The Pallas Art Society exhibition “Karlova Scribbles. Ülo and the girls” opens at the Tartu Art House on the 25 August at 5pm. It is an exhibition of abstract and surrealist work from 1957–1966 by Valve Janov, Silvia Jõgever, Kaja Kärner, Helju Sarnet Zauram, Ülo Sooster and Lüüdia Vällimäe-Mark.

This is an exhibition of fine art created at a time which was not “fine” for Estonia – work created for the artist’s own pleasure and that of their closest colleagues, without any expectation of being able to exhibit it. The exhibition presents a compelling fragment of our underground avant garde, the existence of which has at times been doubted. The selection of work from the collections of the Pallas Art Society and private collections in both Tartu and Tallinn augment the exhibition that was on display at Kumu until 29 March this year, “The Tartu Circle and Ülo Sooster”. None of the works now exhibited in Tartu were included in that exhibition and some have never been exhibited before.

Valve Janov (1921–2003), Silvia Jõgever (1924–2005), Kaja Kärner (1920–1998) and Lüüdia Vallimäe-Mark (1925–2004) were integral members of our first post-World War II artist group, the artist group “1960”. Their main meeting place was in the Karlova suburb of Tartu, mainly at the home of Valve Janov. Ülo Sooster (1924–1970), who had moved to Moscow in 1957, also turned up there every now and then to rouse and invigorate his former fellow students and friends. The pectoral images, which couldn’t or wouldn’t be named, were christened “Scribbles”. But “the degenerate tentacles of Western art” also extended from Tartu to Haapsalu, not just to Moscow or Tallinn. Excursions to Haapsalu at the time, written correspondence and the work of Helju Sarnet Zauram (1922) attest to this. This world, of mainly small paintings, contains exciting technical experimentation as well as joyous playfulness and more serious soul searching.

The exhibition will be open until 20 September in the Small Gallery at the Tartu Art House.

Press-release by
Enn Lillemets
55558280
Enn.Lillemets@gmail.com

The exhibition is supported by The Cultural Endowment for Students and Others in Need of Cultural Education and Mari Karm.
The Pallas Art Society is supported by Kaubamaja AS.
Exhibitions at the Tartu Art House are supported by the Estonian Ministry of Culture, Tartu City Government and the Estonian Cultural Endowment.

Meedia:
Raimu Hanson “Kriksadullid tulid põranda alt näitusele” Tartu Postimees 26.08. 2015 

Eda Lõhmuse (s. 1978) maalid on lihtsatel, üldinimlikel teemadel.

Neist on keeruline kirjutada.

Kunstnik on alates TÜ maaliosakonna aastaid liikunud mööda maalitud maastikke. Nüüd on kunstniku momendid veninud lõpututeks unenäolisteks hetkedeks, mõtted avardunud universaalseteks, postmaastikele lisanduvad ikka uued maastikud…Jälgija silme all vaateväli muutub, transformeerub teiseks, rada on sama, kuid muutub järjest sügavamaks, kohati neelavaks, lisandunud on kihte (pinnase või värvi), huumust, toone, lõhnu, aga küsimused on jäänud samaks. Kõik, mis on nüüd suurem, süngem, ülevam, hirmutavam, sügavam, tumedam, filosoofilisem, kihilisem, varjundirikkam, unenäolisem, heledam, morbiidsem, kargem, ängistavam, vabastavam, on ikkagi Eda Lõhmus.

Eluring liigub nüüd laiema kaarega, nagu kogenud heinaniitjal, vikat lõikab teravalt. Ring või hoopis pigem paratamatu spiraal, mis tuleb ikka tagasi samade kogemuste juurde: sünd, surm, hirm. See ring keerab Lõhmuse suurtel lõuenditel kord heleda, siis tumeda poole, kord tõstab inimese üles, kord tõukab välja. Inimese heidetus maailma ja surma paratamatus peegeldub Lõhmuse tööde maalilises ängis, hingamisruumi annab elu mõtte lubadus, lootus ja helgus heledatel pindadel. Või vastupidi, kui soovite.

Elu ehk filosoofia põhiküsimused on vaataja ette esitatud ja nüüd võime ise endalt küsida. Vastusena peame paraku aktsepteerima samuti küsimust. Kuid kui meie küsi, ei ole meid olemas.

Näitus tegeleb substantsiga, millest me oleme idanenud ja kus me kõduneme, ühtaegu ülendav ja määriv on see pinnas. Kunst või elu on ebatasane, absurdne, lõputu põld, millel võib astuda päeva loojanguni lõpuni jõudmata.

http://edalohmus.wix.com/eda-lohmus

—————————

Eda Lõhmus’ exhibition “Field” in the Large Gallery at Tartu Art House from 27 August to 20 September.

This exhibition “Field” at the Tartu Art House by Eda Lõhmus (b. 1978), who divides her time between Estonia and Belgium, is long awaited and so far her largest exhibition at home.

Even before she graduated from the painting department at the University of Tartu, Eda Lõhmus’ work gained recognition in the world of painting and still continues to deal with fundamental issues of life. Existentialist in essence, and close to nature by birth, her work is deep, simple, multi-layered, oppressive and edifying. Her work provides an aesthetic experience for the lover of pure painting, but also philosophical enjoyment and pain. This work derives from where all have come and where we will all go in the end.

The paintings are accompanied in the exhibition by two videos and an installation.

http://edalohmus.wix.com/eda-lohmus

Meedia:
Raimu Hanson “Kunstnik tõi põllumulla näitusele” Tartu Postimees 31.08. 2015
Henrik Sova “Transgressiivne kartulipõld” 28.09.2015

Neljapäeval 27. augustil kell 18.30 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Diana Tamane kolmas lähisuhete teemaline isiknäitus “Puudutuse tüpoloogia”.

On Thursday 27th of August at 18.30 Diana Tamane’s “Typology of Touch” will be opened in the monumental gallery of Tartu Art House. It is her third personal exhibition talking about close relationships.

For English please scroll down

Tamane on viimased üheksa aastat elanud oma perekonnast eemal ning see füüsiline ja emotsionaalne vahemaa on muutunud tema kunsti keskseks teemaks. Oma lõputööprojektis lisas ta lähisugulaste portreedele ilmekaid absurdseid detaile, asetades seeläbi vaataja lugude jutustaja positsiooni. Ühe perekonna loost sai iga külastaja personaalne kogemus. Seejärel kasutas Tamane vanade füüsilist lähedust kujutavate fotode kadreerimist puudutuse anonüümseks muutmiseks, selle jagamiseks.

Seekordsel väljapanekul on kesksel kohal kestvusprojekt “Perekonnaportree”, milles kohtuvad nelja põlvkonna naised. Vaikiv kohalolu on Tamane lahendus pikkadele eemalolekutele. Vaikus väldib ka vaidlusi. Vaikuses säilivad vaid tunded. Antud tööle vastanduvad kaks puudutust – üks lähedaseim võimalikest ja teine vaid näiline kohalolu. Kumb neist on aga õige lahendus aastaid kestnud eemalolekule?

Tamane ise võtab näituse kokku sõnadega: “Mind huvitab see, mis on purunenud või tarvitamiskõlbmatuks muutunud, huvitavad ebamugavad vakatused ja lüngad kommunikatsioonis.” Tema emagi hoiatab: “Ära sõltu emotsionaalselt teistest inimestest.” Seega on ainuke võimalus olla eemal.
Diana Tamane sündis 1986. aastal Riias. Tänu õpingutele Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafia osakonnas (2006–2012) saab teda püsivalt seostada Eesti kunstieluga. Viimastel aastatel on ta õpinguid jätkanud LUCA Kunstikoolis Brüsselis ning HISKis Gentis, kus alustab sel sügisel ka teist residentuuriaastat. Tamane on oma töödes uurinud peamiselt lähisuhteid ning mälu. Tartus on tal varem toimunud Y galeriis kaks isiknäitust (“From My Family Album” 2012 ja sama seeria teine näitus 2013) ning eelmisel aastal oli Brüsselis avatud näitus “You Can’t Have Me For Real”. Ta on osalenud erinevatel grupinäitustel Eestis, Lätis ja Belgias.

Esmaspäeval 31. augustil kell 17.30 toimub vestlus kunstnikuga. Vestlus on inglise keeles.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Läti Kultuurkapital ja Salibar. Täname: Tanel Rander ja Y galerii, MoKS, Tartu Kunstimuuseum, Anti Saar, Eva Mustonen, Maria Rõhu, Evita Goze, Hanno Pasovs, perekond Tamane.

Näitus jääb avatuks 20. septembrini.
Lisainfo:
Peeter Talvistu
Näituse kuraator
talvistu@gmail.com
5650 7782

Tartu Kunstimaja
Vanemuise 26, Tartu
K–E 12.00–18.00
* * * * *
Diana Tamane’s exhibition “Typology of Touch” in Tartu Art House.

On Thursday 27th of August at 18.30 Diana Tamane’s “Typology of Touch” will be opened in the monumental gallery of Tartu Art House. It is her third personal exhibition talking about close relationships.

For the last nine years, Tamane has been living away from her family – it is this physical and emotional distance that has become central to her works. In her graduation project she included absurd but expressive details in the portraits of her relatives whereby she turned every viewer into a narrator. The story of one family became a personal experience for every visitor. In the next show Tamane framed details from old photos depicting physical closeness and converted a touch into something anonymous, sharing it with everybody.

The central work of the present exhibition is the continuing project “Family Portrait” where the women of four generations meet. The quiet presence is Tamane’s answer to long absences. Silence avoids arguments. Silence contains only emotions. This work is complemented by two touches – one that is as close as possible and another that merely depicts presence. But which of these is the correct solution to all the years spent apart?

Tamane herself says, “I am interested in what is broken and not functional anymore as well as in awkward silences and gaps within the communication.” Her mother adds, “Don’t let yourself depend on people emotionally.” Therefore the only possibility is to stay away.
Diana Tamane was born in 1986 in Riga. Due to her studies at the Photography Department of Tartu Art College (2006–2012) she has become a permanent fixture in Estonian art life. Over the last years she has continued her studies at the LUCA School of Arts in Brussels and HISK is Gent where she will also start her second year of residency this autumn. Tamane has mainly worked with close relationships and memory. In Tartu, she has previously had two personal exhibitions at the Y Gallery (“From My Family Album” 2012 and the second part of the series in 2013). Last year in Brussels she had the exhibition “You Can’t Have Me For Real”. She has also taken part in various group exhibitions in Estonia, Latvia and Brussels.

On Monday 31st of August at 17.30 there will be a talk with the artist that will be held in English.

The exhibition is supported by the Cultural Endowment of Estonia, the Cultural Endowment of Latvia and Salibar. We thank: Tanel Rander and Y Gallery, MoKS, Tartu Art Museum, Anti Saar, Eva Mustonen, Maria Rõhu, Evita Goze, Hanno Pasovs, Tamane family.

The exhibition will remain open until September 20th.

Additional information:
Peeter Talvistu
Exhibition curator
talvistu@gmail.com
5650 7782

Tartu Art House
Vanemuise 26, Tartu
Wed–Mon 12.00–18.00

Meedia: Anti Saar “Pilgutuse puudutus” Sirp 11.09. 2015