Tartu Kunstimaja / Tartu Art House

Fotograafia alguspäevist alates on foto tahtnud saada jooneks – otsitud on erinevaid viise ja vahendeid kujutise paberile kandmiseks, moodust fotokujutise söövitamiseks ja selliselt trükiplaadi loomiseks. Fotograafia arengut võibki jutustada kui söövitustehnikate ja fotokujutise kombineerimise lugu.

Juba 1813. aastal söövitas fotograafia üks rajajaid Nicéphore Niépce sensibiliseeritud bituumeniga kaetud tinaplaati, originaalkujutiseks oli kontuurjoonistus paberil. 1850ndatel kohandas teine fotoajaloo suurkuju William Henry Fox Talbot gravüürmeetodi fotode trükkimiseks. Gravüüri läbimurre toimus XIX sajandi lõpul, kui fotos otsiti alternatiivi masstiraažile.
Fotopolümeerprotsess on sügavtrükimeetodis uus võimalus, mille kasutamine hoogustus 1990ndatel aastatel. Selle käigus kõigepealt prinditakse fotokujutis kilele, seejärel paigutatakse kile koos polümeerplaadiga vaakumraami, plaati valgustatakse ultraviolettvalguses ning kantakse peale raster. Kogu ülejäänud protsess toimub vees – kujutist ei söövitata nagu traditsioonilises gravüüris, vaid see saavutatakse veega töödeldes. Tulemuseks on trükiplaat, millele kantakse värv. Seejärel trükitakse pilt paberile nagu sügavtrükitehnikatele omane. Polümeermeetodis ei kasutata happeid ja see on täiesti mürgivaba.
Polümeerfotogravüür paigutub fotograafia ja graafika vahepeale, seda saab kasutada erinevate kunstiliste efektide saavutamiseks. Tulemus on sarnane akvatinta, ofordi, metsotinto ja teiste sügavtrüki kujutistega. Polümeertehnika avab nii graafikule kui fotograafile tee uute võimaluste maailma.
Olen polümeerfotogravüüriga tõsisemalt tegelenud viimased kaks aastat.

Head vaatamist!
Ove Maidla

Meedia:
Raimu Hanson “Pildid sünnivad foto ja trükitehnika abielust” Tartu Postimees 17.11.
2015

AVAMISPIDU teisipäeval, 01.detsembril kell 18.00!

Eesti kunsti lähiajalugu kunstnike enese kaudu
Andmebaasidokumentaal, installatsioon
19.11.-13.12.2015

Näitus lähtub sellest, mis tundub mulle viimasel ajal huvitav ja oluline: aeg ja inimesed. Viimaste talletamisel videosse asetuvad tegelased ajamasinasse – väliselt jäävad nad samaks, kuigi maailm muutub. Aja möödudes ei ole nad samatähenduslikud, eriti neile endile. Kindla sisuga dokumentaalne materjal muutub aja möödudes.

Projekt sisaldab kolme intervjuude komplekti, mis tehtud Pärnu, Tallinna ja Tartu kunstnikega 2013-2015. Küsimuste ring on olnud erinev. “Pärnu monoloogides” räägivad Pärnu kunstnikud ja need, kel on olnud side Pärnu kunstiga: loomingulise elu võimalikkusest väikelinnas ja oma suhtest Nongrata rühmitusega. “Kunstihoone AD 2015” on eranditult Tallinna Kunstihoone ateljeedega seotud kunstnikest. Neid küsitlesin tööpäevast ateljees ja palusin meenutada mõnda lugu. Tartu intervjuud on Kunstimaja asukatest, kuid ka teistest Tartu kunstnikest, kel on arvamus Tartu kunstist. Intervjuud on Eesti kunsti lähiajalugu kunstnike enese kaudu.
Dokumentaalmaterjali jaoks on loodud originaalne kasutajaliides, mille on programmeerinud James Llewelyn Connor. Vaataja saab dokumentaalfilmi ise monteerida. Tartu materjalist on täiendavalt tehtud flicker-film-tüüpi videoteos, tuues värve novembripimedasse galeriisse. Muusika autor on Renee Kelomees.
Vt samuti:
http://www.kelomees.net/arthall.html
http://www.kelomees.net/parnumonologues.html
Intervjuud tehtud järgmiste kunstnikega:
Pärnu: Peeter Allik, Mila Balti, Janno Bergmann, Billeneeve, Andrus Joonas, Marian Kivila, Toomas Kuusing, Aivar Kurvits, Al Paldrok, Pusa, Alar Raudoja, Siram, Sorge, Jaak Visnap, Ville-Karel Viirelaid, Jasper Zoova.

Tallinn: Jaan Elken, Denes Farkas, Tiiu Kirsipuu, Tarrvi Laamann, Tõnis Laanemaa, Leonhard Lapin, Raul Meel, Tanja Muravskaja, Marko Mäetamm, Mall Nukke, Kaido Ole, Anne Parmasto, Jaan Toomik, Mari Roosvalt, Lembe Ruben, Liina Siib, Lauri Sillak, Tiina Tammetalu, Eveli Varik, Toomas Vint.

Tartu: Peeter Allik, Ahto Eller, Albert Gulk, Andrus Kasemaa, Markus Kasemaa, Ilmar Kruusamäe, Peeter Krosmann, Maret Kuura, Lembit Küüts, Mati Leppik, Jane Liiv, Margus Lokk, Kaie Luik, Jaan Luik, Kaire Nurk, Andrus Peegel, Imat Suumann, Edgar Tedresaar, Nadežda Tšernobai, Alar Tuul.

Vt samuti:
http://www.kelomees.net/arthall.html
http://www.kelomees.net/parnumonologues.html

Tänan järgmisi asutusi ja isikuid:
Tartu Kõrgem Kunstikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital; Rihhard Krüüner, Eneri Taul, Jaanus Eensalu, samuti kõiki osalenud kunstnikke.

Meedia:
Indrek Grigor “Steroididega toidetud stereotüübid ja loomismüüt” Sirp 04.12. 2015

Johnson ja Johnson “331,57”

” Palgatööga on ju nii, et ühed tahavad rohkem saada, teised vähem maksta. See on nagu loodusseadus, et kusagil on piir, mingi mõistlik tasakaal. No ja see piir ongi nagu miinimumpalk. Ega see pole taevast alla kukkunud number. See on ju välja arvutatud, et mõne töö eest ei saagi rohkem maksta ja paljud ei taha nagu rohkem teha ka. See on nagu mõistlik lihtsalt, kirik keset küla ehitada. Püüame üksteisest ikka aru saada.”

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Täname: Erki, Kaur, Helen, Sille, Lembi, Kalle, Tambet, Ain, Kaur-Rasmus

Pusa “Risomnia”
23.10. – 15.11. 2015.

Avamine reedel, 23.oktoobril kell 18.00!
Näitusel saab näha Pusa viimaste aastate loomingut, kus kunstnikule omaselt ei puudu eredad värvid ja katkematud jooned.

“Risomnia” on leidsõna, millel puudub selge vaste, tegemist võib olla nii koha kui seisundiga. “Ma ei oska öelda, kas ma maalides olen Risominas või põen risomniat aga mulle tundub, et see sõna kirjeldab kõige paremini minu viimaste aastate loomingut.
Maalin justkui koguaeg ühte maali, mis jätkub järgmistel lõuenditel, mõnikord kohe eelmise maali kõrvalt, mõnikord tuhandeid ruutkilomeetreid eemal.”

PUSA (Piret Bergmann (Torim)) sündis 1979.a. Noarootsis. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia Pärnu Kolledzhi, mida varem ja ka hiljem tuntakse nime all Academia Non Grata. Pusa tegutseb tänapäeval peamiselt maalijana ja on esinenud oma teostega paljudel isik-ning grupinäitustel. Viimastel aastatel on ta kõige rohkem tuntud oma eredavärviliste mustritega kaetud, peaaegu psühhedeelsena mõjuvate maalide poolest, läbi mille on tal Eesti kunstipildil üsna unikaalne koht. Ta loob oma maailma peamiselt maalis, aga ka skulptuuris ja installatsioonis.
Talle on omistatud Ants Laikmaa noore kunstniku preemia (1998),  Eesti Kultuurkapitali Pärnumaa kultuuritegija preemia (2008) ja Pärnu kunsti aastapreemia (2011). Pusa on Eesti Kunstnike Liidu liige.

Lisainfo:
www.kunst.pusakas.eu
www.facebook.com/pusa.kunst

Stonerollers Tartus
23.10. – 15.11. 2015
Avamine 23.10. kell 18:45

Eesti Litograafiakeskus on tegutsenud varsti pea viisteist aastat ja sai tuule tiibadesse juba siis, kui ei tuntud veel mõisteid loomemajandus ja tuli olla kartmatu, sest ainult nii sai midagi reaalselt ära teha. Selle 15 aasta jooksul on valminud suurel hulgal graafikat koostöös Eesti tippkunstnikega. Meie näitusel esinevad sellised nimed nagu Kalev Mark Kostabi, Leonhard Lapin, Marko Mäetamm, Maarit Murka, Tarvo Kaspar Toome, Evi Tihemets, Jüri Arrak, Jan Kaus, Björn Koop, Kadi Kübarsepp, Kadri Alesmaa, Jaak Visnap jpt.

Näitus Tartu kunstimajas on jätk näitusele “Nad on juba kohal!”, mis toimus Tartu kunstimuuseumis 2010 ja ka täna, aastal 2015 on põhjust öelda: “Kivitrükk on elus!”