Tartu Kunstimaja / Tartu Art House

(Scroll down for English)

Reedel, 30. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Katarina Kruusi, Liina Leo, Eugenio Marini ja Ingrid Helena Pajo grupinäitus „Läbi udu ja kivide“.

Näitusel taaskogunevad kunstnikud, et oma loomingulisi teekondi üheks elavaks ja hingavaks organismiks punuda. Järjena näitus-projektidele Rändlus (ARS Kunstilinnak, 2022) ning DOKKING Station (Vent Space, 2021) on seekordne ühisprojekt jõudnud mööda risoome rännates hägustele vahealadele, udusse endasse.

Udu, heljuvate veepiiskade kogum, vähendab õhu läbipaistvust. Udu kui ebaselguse kujundit võib vaadelda kui segadust, selge vaate häirimist. Samas on udus peidus ka potentsiaalid – seal on võimalus end peita ja lasta mõtetel kuju leida nagu udukogus, milles sünnivad tähed.

„Läbi udu ja kivide” avab eri staadiumite, astmete, järkude, etappide intervalle, peidukohti, paiku eemalolemiseks ja iseolemiseks. Need kohad polegi tingimata kohad, vaid ka seisundid. Liikumised, milles kõik seisab paigal. Silmapilk väljahingamise ja sissehingamise vahel. Hetked, kui vana nahk juba langeb, aga uus pole veel kasvanud. Vahepealsuses peatumine võib olla nii kõhe kui ka sütitav, nii õhkõrn kui ka kivikõva.

Ingrid Helena Pajo (s 1996) uurib läbi kogumise ja kudumise algupäraseid tekstiilitehnoloogiaid. Leidmaterjalid on selle avastusretke lahutamatu osa, tuues esile teekonna ja protsessi olulisust. Teda paelub materjalikunstide potentsiaal olla inimelu kogemuse mõtestaja. Pajo lõpetas 2021. aastal Eesti Kunstiakadeemia tekstiili eriala (MA) ning pälvis samal aastal Eesti Tekstiilikunstnike Liidult aasta noore tekstiilikunstniku tiitli.

Eugenio Marini (s 1995) on Roomast pärit kunstnik, kes on lõpetanud Liceo Artistico Ripetta kaunite kunstide erialal, õppinud skulptuuri Accademia di Belle Arti di Romas ning töötanud mitmete kunstnikega Itaalias ja võõrsil. Resideerub vaheldumisi Eestis, Itaalias ja Kreekas ning töötab skulptuuri ja installatsiooni meediumites, kasutades valdavalt leidobjekte ja -materjale. Alates 2021. aastast teeb koostööd DOKK Kunstikeskusega.

Liina Leo (s 1993) looming ühendab mitmeid kaasaegse kunsti meediume, tegeledes eelkõige vaenuliku ruumi ja tänapäeva võõrandava keskkonna uurimisega. Ta on lõpetanud Central Saint Martinsi kaasaegse fotograafia magistriõpingud Londonis. Ta on varem osalenud ja korraldanud mitmeid näitusi nii Eestis kui välismaal, näiteks Unit1 galeriis Londonis, EKA galeriis ja VENT space’is Tallinnas ning osalenud Bauhaus Festil Weimaris, Saksamaal ja YTAT triennaalil Łódźis, Poolas.

Katarina Kruus (s 1995) on multidistsiplinaarne kunstnik-disainer, kes uurib, jälgib ning vahendab materjalide teisenemist ühest olekust teise. Keskendudes biomaterjalidele ja looduslikele pigmentidele, sealjuures mõeldes ihaldatavatele tulevikumaastikele.
Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia tekstiili eriala (BA) ja hetkel omandab sealsamas magistrikraadi. Lisaks on ta end täiendanud koolis Shenkar College of Engineering, Design and Art.

Graafiline disain: Johanna Ruukholm

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitus jääb avatuks 30. juulini.

Meediakajastus

Aurora Ruus. Delta. Tartu Kunstimajas avati kolm uut näitust. Klassikaraadio 10. juulil 2023.

On Friday, 30 June at 5:00 p.m. the group exhibition “Through fog and stones”, with works by Katarina Kruus, Liina Leo, Eugenio Marini and Ingrid Helena Pajo, will open in the monumental gallery of the Tartu Art House.

In the exhibition, the artists will regather to weave their creative journeys into one living and breathing organism. As a follow-up to the exhibition projects “Roaming” (ARS Kunstilinnak, 2022) and “DOKKING Station” (Vent Space, 2021), this joint project is reaching into blurred intervals, into the mist.

Fog, a cloud of suspended water droplets, reduces the transparency of the air. Fog as an image of obscurity can be seen as a confusing factor, as a phenomenon that obscures one’s view. At the same time, there is also potential hidden in the fog: an opportunity to hide and let thoughts find shape, like in a cosmic cloud in which stars are born.

“Through fog and stones” opens these intermediate areas and hiding places, in which one can be away or can become. These places may also be states, movements in which everything stands still. The blink of an eye between exhalation and inhalation. Moments when the old skin is falling off, but new skin has not yet begun to grow. Staying in an in-between state can be both stimulating and stagnating, glowing like light and as solid as stone.

Ingrid Helena Pajo (b. 1996) explores original textile technologies through gathering and weaving. What she finds form an integral part of this journey of discovery, highlighting the importance of the journey and the process. She is fascinated by the potential of material arts to make sense of the experience of human life. In 2021, Pajo graduated from the Estonian Academy of Arts with a specialisation in textiles (MA) and was awarded the title of young textile artist of the year by the Estonian Textile Artists´ Association that same year.

Eugenio Marini (b. 1995) is an artist from Rome who graduated in fine arts from the Liceo Artistico Ripetta, studied sculpture at the Accademia di Belle Arti di Roma and worked with several artists in Italy and abroad. He resides alternately in Estonia, Italy and Greece, and works in sculpture and installation, using mostly found objects and materials.

Liina Leo (b. 1993) combines several media of contemporary art in her work, primarily dealing with the exploration of hostile space and today’s alienating environment. She is a graduate of Central Saint Martins in Contemporary Photography, London. She has previously participated in and organised several exhibitions in Estonia and abroad, for example at the Unit1 gallery in London, and the EKA gallery and VENT space in Tallinn, and has participated in the Bauhaus Fest in Weimar, Germany and the YTAT triennial in Lodz, Poland.

Katarina Kruus (b. 1995) is a multidisciplinary artist-designer who studies, observes and mediates the transformation of materials from one state to another. She focusses on biomaterials and natural pigments, while thinking about desirable future landscapes. She graduated from the Estonian Academy of Arts with a specialisation in textiles (BA) and is currently obtaining a master’s degree there. In addition, she has studied at the Shenkar College of Engineering, Design and Art.

Graphic design: Johanna Ruukholm

The exhibition is supported by the Cultural Endowment of Estonia.
The exhibition will be open until 30 July.

Jätka lugemist →

(Scroll down for English)

Reedel, 19. mail kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Angela Maasalu isikunäitus „Klaasist südamega narr“. Näituse kuraator on Maria Arusoo.

„Klaasist südamega narri” keskseks motiiviks on maskide taha peitunud tegelane, kes on ümbritseva maailma suhtes teatavas hämmingus, pilk kuhugi ebamäärasesse kaugusesse suunatud, mõtisklemas inimeste individualistliku käitumise ja lõksusoleku üle selle kiirtempos allakäigu taustal.

Näituse tonaalsuse üheks tõukeks on Lauren Berlant’i raamat “Cruel Optimism” (2011), mis räägib kriisis elamisest, kus asjad mida me ootame ja loodame, hoopis takistavad meid saavutamast midagi, mis meid äkki ikkagi kuidagi õnnelikumaks teeks. Teiseks juhtlõngaks on režissöör Werner Herzogi filmi „Klaasist süda” (1976) üks stseen, kus peategelane Hias ennustab 18. sajandi Baieri küla trahteris tulevikku – kuulajateks hani ja riietuv noor naine, kes on äsja trahteri silmini joobnud kundedele striptiisi lõpetanud. Hias manab tulevikku ja näeb seal ühiskonna allakäiku, mööndes: „Inimesed seavad end sisse nagu neil polekski tahtmist siit maailmast lahkuda”.

Uneskõndimine on kõhe ehk kõrvalvaatajale, mitte kuutõbisele enesele. Niisamuti võivad värvidega ehitatud portaalid mõjuda somnambuulsete ilmutistena, justkui päeviku sissekannetena kunstniku omailmadest. Eks ole lõuendki üks mask, mis avab ukse nii igaühe isiklikele tontidele, kui ka kunstniku alateadvusesse. Naerust tuntakse narri, ta elagu!

Angela Maasalu (s 1990) elab ja töötab Londonis. Ta on õppinud Tartu Ülikooli maaliosakonnas (BA 2012), Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas maalikunsti (MA 2015) ning täiendanud end Inglismaal UAL Central Saint Martinsi ülikoolis (2013–2014). 2017. ja 2019. aastal oli ta nomineeritud AkzoNobeli kunstipreemiale. Tal on olnud isikunäitusi Tallinnas, Londonis ja Irákleios Kreekas.

Graafiline disain: Johanna Ruukholm
Tänud: Plado Art Services OÜ, Artproof, Aaioo OÜ (Tarmo Raidma), John Hinds Framing, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (Kaarin Kivirähk, Sten Ojavee, Marika Agu, Keiu Krikmann), Anu Vahtra, Aleksander Tsapov ja Marten Esko.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ning avamisele panevad õla alla Moe Distillery ja Selver AS.

Reedel kell 13:30 väljub Vene kultuurikeskuse eest kunstibuss. Bussile saab ennast registreerida siin lingil: https://forms.gle/1c9Kxc2j6jK36TtZ8

Laupäeval, 20. mail kell 13.00 toimub näitusel kunstnikuvestlus. Vestlevad Angela Maasalu, Maria Arusoo ja Peeter Talvistu.

Näitus jääb avatuks 18. juunini.

Meediakajastus

Birgit Arop. Ujumistunnid (ellujäämiskunstniku järgi). Kunst.ee, 3/2023.

Maria Arusoo. Jesters’ Masks and Crocodile Tears: The Painterly World of Angela Maasalu. Echo gone wrong 23. juunil 2023.

Mikk Madisson. Kunstniku taassünni südikus. Sirp, 16. juunil 2023.

Eero Epner. Otse kannatusse vaatav kunstnik Angela Maasalu: „Kui ma ärevusest lõplikult lahti laseks, siis ei jääks minust mitte midagi alles“. Eesti Ekspress 14. juunil 2023.

Janar Ala. Must tehispäike, nagu truu mäger, meid saatmas eluteel. Postimees 14. juunil 2023.

Reet Weidebaum. Tartu Kunstimajas avati Angela Maasalu näitus “Klaasist südamega narr”. Kultuur.err.ee 19. mail.2023.

Raimu Hanson. Kunstnik väljendab armastust kolmnurga vastu värvi, vormi, heli ja lõhnaga. Tartu Postimees 19. mail 2023.

On Friday, 19 May at 5 p.m., Angela Maasalu will open her solo exhibition “A Fool with a Heart of Glass” in the large gallery of the Tartu Art House. The curator of the exhibition is Maria Arusoo.

The characters of “A Fool with a Heart of Glass” are perplexed by the surrounding world, apathetically gazing into the distance unknown. Contemplating the individualistic behavior, they feel trapped in the backdrop of decline.

An impetus for the tonality of this exhibition is Lauren Berlant’s book “Cruel Optimism” (2011), which is about living in a permanent crisis, where things that we expect and hope for, are in effect hindering us from achieving something that might actually make us happier. Another guiding thread is Werner Herzog’s film “Heart of Glass” (1976), which contains a scene, where the protagonist Hias– a seer in 18th century Bavarian village – predicts the future, listeners being two characters in a tavern, one of them is a goose and the other a young woman getting dressed, having just recently finished a striptease for the intoxicated patrons. Hias envisions the future and foresees the downfall of society, stating that “People settle down as if never wanting to leave this world”.

Sleepwalking might seem frightening for the bystander, but not for the sleepwalkers themselves. In a similar manner, portals constructed with paint might seem like somnambular apparitions, like diary entries from the artist’s inner world. The canvas itself is a mask, which opens a door to our personal demons, as well as to the artist’s subconscious. Fools are known by their laughter. Long live the jester!

Angela Maasalu (b. 1990) lives and works in London. She has studied at the painting department of the University of Tartu (BA 2012), painting at the Faculty of Fine Arts of the Estonian Academy of Arts (MA 2015) and furthered her education at UAL Central Saint Martins University in England (2013-2014). In 2017 and 2019, she was nominated for the AkzoNobel Art Prize. She has had personal exhibitions in Tallinn, London and Irákleios, Greece.

Graphic design: Johanna Ruukholm
Thanks to: Plado Art Services OÜ, Artproof, Aaioo OÜ (Tarmo Raidma), John Hinds Framing, Estonian Center of Contemporary Art (Kaarin Kivirähk, Sten Ojavee, Marika Agu, Keiu Krikmann), Anu Vahtra, Aleksander Tsapov and Marten Esko.

The exhibition is being supported by the Cultural Endowment of Estonia and the opening by Moe Distillery and Selver .

On Friday at 13:30 an art bus is going to start from in front of the Russian culture center.
You can register yourself on the following link: https://forms.gle/1c9Kxc2j6jK36TtZ8

On Saturday, 20 May at 1:00 p.m. there will be an artist talk at the exhibition.

The exhibition will be open until June 18.

(Scroll down for English)

Reedel, 19. mail kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Sarah Michelle Eppingu isikunäitus „Narcosis“.

Näitus koosneb kolme aasta jooksul loodud kuuest kollaažist, mis omakorda kasutavad veerandsada söövitusplaati, vetikapuhangutest käsitsi tehtud pabereid ja sadu erinevaid tõmmiseid.

Läänemeres on tööstuslikus põllumajanduses kasutatavate nitraatide vette lekkimise tulemusena tekkinud maailma suurim surnud tsoon. Mürgised veeõitsengud on nähtavad ka kosmosest, kuid vee alt vaadates on nad imenud elu välja loomulikest keskkondadest. Eksponeeritud teosed kasutavad käsitsi tehtud vetikapaberit, mille tulemusena on Tallinna lahtedest eemaldatud tilluke osa sellest reostusest. Tulemuseks on pildid, mis kujutavad kas sureva sukelduja hallutsinatsioone või siis lihtsalt mere praegust olukorda.

Kunstnik lisab: „Loomismeetodite muutmine, nagu seda on ka näiteks puude asemel nitraatreostuse tulemist paberi tegemine, on vaid üks tuhandetest sammudest, mida ühiskond peab astuma, et kohanduda meie uue reaalsusega. Kui meie lapselapselapselapsed peaksid kunagi maapinna kõrvale rullima ja meie põlvkonnast alles jäänud fossiile uurima, tuleks meil jätta neile sõnum, et soovisime neile kinkida planeedi, mis on parem, kui meile pärandatud probleemidekängar.“

Sarah Epping (s 1990) on Eestis elav ja töötav ameerika graafik ning maalikunstnik, kes on õppinud Wrocławi Kunstiakadeemias (MA ja PhD). Tema doktoritöö ,,Narcosis” on suuresti inspireeritud Eesti kunstist ja loodusest. Sarah töödes kohtuvad looduslikud motiivid geomeetriliste kujundite ning huvitavate tehniliste lahendustega. Sarah teoseid on nii muuseumide kollektsioonides kui erakogudes, millest nimekaimad on Hiina Graafikamuuseum Guanlinis ja Kaasaegse Kunsti Muuseum Wrocławis Poolas.

Näitus jääb avatuks 18. juunini.

Meediakajastus

Raimu Hanson. Kunstnik väljendab armastust kolmnurga vastu värvi, vormi, heli ja lõhnaga. Tartu Postimees 19. mail 2023.

On Friday, 19 May at 5 p.m. Sarah Michelle Epping will open her solo exhibition “Narcosis” in the small gallery of the Tartu Art House.

The exhibition consists of six collages, which took three years to complete, consisting of 25 etched metal plates, handmade paper from algae overgrowth and hundreds of prints.

In the Baltic Sea, run-off from nitrate chemicals used in industrial farming has created the world’s biggest dead zone. From above, the poisonous algae blooms form patterns visible from space, and from below they choke off life in natural environments. The pieces displayed incorporate handmade paper from algae overgrowth, thus removing pollution from the bays of Tallinn. This creates images that represent a dying diver’s hallucinations or perhaps the present state of the sea.

The artist explains: “Changing our ways of creating, such as using paper made from nitrate pollution rather than from trees, is merely one of the thousands of steps forward that the society should take to adapt to our new reality. In case our great-great-grandchildren are able to peel up the layers of the Earth and look at the fossils of our generation, we should leave them the message that we wanted them to experience a planet better than one full of the problems we inherited.”

Sarah Epping (b. 1990) is an American-born printmaker and painter who is currently living and working in Estonia. She studied at the Eugeniusz Geppert Academy of Art and Design in Wroclaw (MA and PhD). Her doctoral work “Narcosis” is greatly inspired by Estonian art and nature. In Sarah’s oeuvre, natural motifs meet geometric shapes and intriguing technical solutions. Her works can be found in private collections and museums, of which the most significant are the China Printmaking Museum in Guanlin and the Wrocław Contemporary Museum in Poland.

The exhibition will be open until 18 June.