Tartu Kunstimaja / Tartu Art House

(Scroll down for English)

Alates laupäevast, 21. novembrist on Tartu Kunstimaja väikeses saalis avatud Erika Tammpere isikunäitus „Pimedalegi selge”.

Näitusel on välja pandud enamuses suureformaadilised tööd: viis gobelääni ja viis tekstiilinstallatsiooni. Tööd on valminud autori enda teostuses põhiliselt 2000ndatel. Aukohal on siiski nelikümmend aastat tagasi loodud „Taganttuules“, mille esmaesitlus oli Moskva olümpia Tallinna purjeregati ajal just Tartus, Spordimuuseumis.

Erika Tammpere teosed on väga värvilised ja tihtipeale on sisule lähenetud ootamatu nurga alt, hea huumoritajuga. Viimasel aastakümnel, siis juba täiesti pimedana, on kunstnikul valminud mitmeid omapäraseid töid digitaalse värvimääraja ja abikaasa Taso silmade toel. Autor on hoolitsenud ka saatusekaaslaste eest: iga töö kohta on näitusel kirjeldustõlge punktkirjas.

Erika Tammpere (snd 1942) lõpetas ENSV Riikliku Kunstiinstituudi 1966. aastal tekstiilikunstnikuna. Ta on töötanud disainerina tekstiilivabrikus Punane Koit ja Teadus-Tootmiskoondises Mistra. Alates 1992. aastast on Tammpere vabakutseline. Tegemist on tema esimese isikunäitusega Tartus.

Autor tänab toetuse ja abi eest Eesti Kultuurkapitali, Eesti Kunstnike Liitu, Tartu Kunstimaja, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi ja SA Virumaa Muuseumid.

From Saturday, November 21 Erika Tammpere’s solo exhibition “Even Blind Understand” can be visited in the small gallery of the Tartu Art House.

Mainly large-format works are exhibited: five tapestries and five textile installations. The works have mostly been made by the artist herself in the 2000s. However, the place of honour belongs to “Tailwind” that was created forty years ago and was presented for the first time during the Tallinn Regatta of the Moscow Olympics and was then on display in the Sports Museum in Tartu.

The works of Erika Tammpere are very colourful and they often approach the theme from an unexpected viewpoint and through humour. In the last decade when she was completely blind, the artist has made numerous unusual works with the support of a digital colorimeter and the eyes of her husband Taso. The author has also taken into consideration the people who share his fate: every exhibited work is accompanied by descriptive translations in Braille.

Erika Tammpere (b 1942) graduated as a textile artist from the Estonian State Art Institute in 1966. She has worked as a designer for the textile factories Punane Koit and Mistra. Since 1992, she has been a freelance artist. This is her first solo exhibition in Tartu.

The artist wishes to thank Cultural Endowment of Estonia, Estonian Artists’ Association, Tartu Art House, Estonian Museum of Applied Art and Design and Virumaa Museums for their support.

(Scroll down for English)

Alates laupäevast, 21. novembrist on Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis avatud Taavi Talve isikunäitus „Dokumenteeritud vaatepunktid”.

Näituse aineseks on maastikuid raamivad pilgud, eri ajastutest pärinevad reisikirjeldused ja päevikumärkmed, subjektiivselt autoripositsioonilt lähtuvad vaatlused. Minavormis sissekannetena esitatud jutustus seob erinevad ajastud, sündmused ja inimesed üheks looks. „Dokumenteeritud vaatepunktid” on film kujutlemisest, mis on töös kui üksik kirjeldus või mällusööbinud foto käivitavad seosteahela, mis kaotab piiri kogetu ja ettekujutatu vahel justkui „sa oleks seda kõike oma silmaga näinud”.

Kunstnik lisab: „17. sajandil hollandi keelest inglise keeleruumi kandunud ja sealtkaudu eesti keelde jõudnud sõna “maastik” (hollandi k. lanskip), tähistas algupäraselt tükikest lõuendit sellel kujutatud loodusvaatega. Järgnevate sajandite jooksul on see mõistena laienenud erinevatele kultuurilistele praktikatele. Kuid 17. sajandil maalikunstis välja kujunenud konventsionaalsed võtted toimivad edasi kaasaaja pildilise maailmaloome ja operatiivsete kujutiste vallas kui mängu tulevad mälu, ideoloogiad ja maastiku poliitilised aspektid. Maastikust saab siin kihiline kultuuriline produkt, mis on samaaegselt nii esteetiline konstruktsioon, ajakirjanduslik representatsioon kui ka toode.”

Taavi Talve (snd 1970) on õppinud skulptuuri Eesti Kunstiakadeemias ning töötab seal praegu skulptuuri ja installatsiooni õppetooli juhatajana. Alates 2005. aastast on ta olnud seotud kunstnike rühmitusega Johnson & Johnson (koos Indrek Köstriga), millele omistati 2013. aastal Kultuurkapitali aastapreemia. Talve on kahel korral olnud Köler Prize’i nominent. Tema viimane isikunäitus Tartu Kunstimajas toimus 2013. aastal ning koos Johnson & Johnsoniga 2015. aastal.

From Saturday, November 21 Taavi Talve’s solo exhibition “Documented Points of View” can be visited in the monumental gallery of the Tartu Art House.

The exhibition focuses on various points of view that frame landscapes, travelogues from different eras and journal entries. These are all observations that stem from a subjective author position. The narrative is presented as entries in the first person that join different eras, events and people into one story. “Documented Points of View” is a film about imagination that takes place when a description or a remembered photo starts off a chain of connections that in turn erase the border between actual experiences and imagination. It is as if “you had seen everything with your own eyes”.

The artist adds: „The word ‘landscape’ (Dutch ‘lanskip’) entered the English language from Dutch and initially denoted a piece of canvas that depicted a view of nature. Over the following centuries, the term has expanded to include various cultural practices. But the conventional approaches that were developed in 17th century painting continue to function when it comes to contemporary visual creation of the world and operational imagery when these are based on memory, ideology and the political aspects of landscape. In these cases, the landscape becomes a layered cultural product that is at the same time an aesthetic construction, a journalistic representation and a commodity.”

Taavi Talve (b 1970) has studied sculpture in the Estonian Academy of Arts and works currently in that school as the Chair of Installation and Sculpture. Since 2005, he has been a member of the artist group Johnson & Johnson (with Indrek Köster) that won the 2013 Annual Award of the Cultural Endowment of Estonia. Talve has been twice nominated for the Köler Prize. His previous solo exhibition in the Tartu Art House took place in 2013 and with Johnson & Johnson in 2015.

(Scroll down for English)

Alates reedest, 23. oktoobrist on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud Karel Koplimetsa isikunäitus „Juhtum nr 16. Hirmu elemendid (5 võimalikku maailmalõppu)”, mis tegeleb maailmalõpustsenaarimite ning nende käsitlemisega mängufilmides. Kuraator on Kaisa Maasik.

Uus projekt jätkab Koplimetsa huviga hirmude ja paranoiade vastu, võttes lähtepunktiks ulmefilmid inimkonna hukatusest. Antud süžeed on näitusesaalis kõrvutatud kliimamuutuste tagajärgedega, mis on filmikunstis üllatavalt vähelevinud. Kuigi kassahittides ei saabu viimnepäev meie ökoloogilise ignorantsuse tagajärjel, siis ei saa see tõenäoliselt olema ka niivõrd ulmeline ja plahvatuslik kui kinokultuurile seda kujutada meeldib.

Karel Koplimets (snd 1986) on kunstnik, kes loob peamiselt narratiivseid ruumiinstallatsioone, mille kandvate osadena kasutab kaamerapõhiseid meediume. Varasemalt peamiselt paranoiade, hirmude ja kriminaalsusega tegelenud kunstnik on viimaste projektidega käsitlenud majanduslike ja geopoliitiliste situatsioonidega seotud nähtusi. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna ning täiendab end 2020. aastast kaheaastases HISKi residentuuriprogrammis Belgias. 2020. aastast on Koplimets kunstnikupalga saaja.

Näitus jääb avatuks 15. novembrini 2020.

From Friday, October 23 Karel Koplimets’s solo exhibition “Case No. 16. Elements of Fear (5 Ways to End the World)” can be visited in the large gallery of the Tartu Art House. The new exhibition will deal with different doomsday scenarios and their depiction in films. The curator is Kaisa Maasik.

In his new project, Koplimets continues examining fears and paranoias, focusing on sci-fi films that end with the extinction of humankind. These plots are combined with the effects of climate change, which are surprisingly under-represented in films. Even if the end in blockbusters isn’t the outcome of our ecological ignorance, it presumably won’t be as improbable and explosion-driven as the film industry leads us to believe.

Karel Koplimets (b 1986) is an artist working mainly with narrative installations through camera-based mediums. Koplimets used to work with notions like fear, paranoias and criminality, but has dealt with phenomena related to the economical and geopolitical situation in his latest projects. He has graduated from the Department of Photography of the Estonian Academy of Arts and is currently attending the postgraduate residency programme HISK in Belgium. Since 2020, Koplimets is one of the recipients of the artist laureate salary.

The exhibition is open until November 15, 2020.

(Scroll down for English)

Alates reedest, 23. oktoobrist on Tartu Kunstimaja väikeses saalis avatud Ove Maidla isikunäitus „Mõtete sünni viimse jonni kevadel”.

Muusikuna kirjeldab Maidla oma näituseid kui albumeid. Nii nagu muusikas suisa eeldatakse, et albumist albumisse toimub looja laadis muutus, nii iseloomustab ka seekordset absurdihõngulise lausungina pealkirjastatud näitust „Mõtete sünni viimse jonni kevadel” uue instrumendi mängutoomine. Fotograafiast Maidla loomingus on lõplikult graafika saanud. Keemiliste fotoprotsesside tagajärjel sündinud jooned on asendunud linoollõigetega.

Olles aastakümneid olnud Eesti ainus broomõlitrüki meister, teostas ta oma viimasele näitusele Tartu Kunstimajas 2015. aastal hoopis seeria fotogravüüre. Tagasi vaadates ennustusena mõjuvalt kirjutas Maidla toona, et fotograafia on algusest peale tahtnud saada valguse pleegitatud kujutisest graafiliseks jooneks. Just lähedus graafikale on Maidla sõnul teda vanade fototehnikate juures köitnud, ning ennekõike joont on ta 1997. aastal Obu galeriis eksponeeritud manifestist „Fotograafika” saati ka taga ajanud.

Ove Maidlat iseloomustavad ennekõike vastuolud. Esmapilgul on tegemist parandamatu romantikuga. Lähemal vaatlusel aga koorub välja fanaatilise innuga tehnilistesse detailidesse süüviv pedant. Kõige silmatorkavam Maidla uue lähenemise juures on aga see, et motiivid ta töödel ei muutu. Panoraamsed vaikelud, maastikud, pilved, puuvõrad, kirikud, tagahoovid, katusemaastikud, sekka üksik figuur. Samas on seekordsel albumil siginenud pastoraalidena kõlavate lugude “Kirikaed” ja „Vana sadam” kõrvale ironiseerivad pealkirjad nagu “Rabarberiarmastus” või “Eriti külma kõhuga lillemüüja”.

Ove Maidla (snd 1959) on hetkel vabakutseline kunstnik ja fotograaf, kuid on varem pikalt töötanud pressifotograafina. Tema broomõlitehnikas teostatud fotode valik on ilmunud autorikogumikus „Broomõlitrükid”. Koos Enriko Talvistuga on ta olnud mitmete Tartu linnaruumi dokumenteerivate albumite autor. Lisaks on Maidla on mänginud trumme ansamblites nagu Suuk, Fix, Justament ja ROSTA Aknad.

Näitus jääb avatuks 15. novembrini 2020.

From Friday, October 23 Ove Maidla’s solo exhibition “During the Last Push of the Spring of Thoughts” can be visited in the small gallery of the Tartu Art House.

As a musician, Maidla describes his exhibitions as albums. And as is customary in music to presume that every new album offers a new approach, so does the introduction of a new instrument characterise this absurdly titled exhibition. Photography in Maidla’s oeuvre has finally transformed into printmaking. The lines that are revealed through chemical photographic processes have been replaced by cuts in linoleum.

Maidla, who has been the only master of bromine oil prints in Estonia for decades, offered a series of photogravures for his last exhibition in the Tartu Art House in 2015. In hindsight, his words back then sound like a premonition: “From its beginnings, photography has wanted to transform from an image bleached by light into a graphic line.” According to Maidla, the closeness to printmaking has been the element that has attracted him to old photographic techniques. He has been chasing lines since his 1997 manifesto-like exhibition “Photographics” in the Obu gallery in Tartu.

Ove Maidla is characterised by contradictions. At first glance, he is an incurable romantic. On closer inspection, however, a pedant who immerses himself with fantastic ardour in technical details is revealed. Although the approach has changed, the motifs on his pictures haven’t: panoramic vistas, landscapes, clouds, branches, churches, backyards, rooftops, even a lone figure. Besides pastoral songs like “Church Yard” and “Old Harbour”, the present album also contains titles full of irony like “Rhubarb Love” or “Frosty the Flower Seller”.

Ove Maidla (b 1959) is currently a freelance artist and photographer but has previously worked for long periods in the media. His bromine oil works are collected in the album “Bromine Oil Prints”. With the art historian Enriko Talvistu, he has published various albums documenting the urban landscapes of Tartu. As a musician, Maidla has played drums in bands like Suuk, Fix, Justament and ROSTA Aknad.

The exhibition is open until November 15, 2020.